Ei saa rääkida täiesti ohutust või ühtviisi kõigi jaoks mõõdukast alkoholi tarvitamise tasemest, kuid teadlased on uuringutele põhinedes välja selgitanud koguselised piirid tervele täiskasvanud inimesele, millest rohkem juues hakkavad terviseriskid hüppeliselt suurenema.
Piir on individuaalne – inimeste organismid reageerivad alkoholile väga erinevalt ja see muutub elukaare jooksul. Selles, kuidas alkohol täpselt kellegi tervist mõjutab, mängivad kaasa vanus, sugu, geenid, aga ka teised tegurid. Alkohol suurendab riski vähkkasvajatesse haigestumisel, mida suuremad on joodavad kogused, seda suurem on risk.
Individuaalse piiri hindamisel arvesta ka teisi riske, näiteks ülekaal, suitsetamine, ravimite tarvitamine, haigused jm. Kui sul on meeleoluhäired, ärevus või depressioon, siis alkoholi joomine ei ole abiks vaid süvendab probleeme.
Isegi väiksemad alkoholikogused võivad regulaarsel tarvitamisel edasi viia alkoholi kuritarvitamise või sõltuvuseni.
Rida olukordi, mille puhul alkoholi ei tohi juua, sest see on ohtlik endale ja teistele, näiteks: sõiduki või seadmete juhtimine, ujumine või tegevused veekogudel. Samuti ei tohi alkoholi tarvitada rasedad ja rinnaga toitvad naised ning teatud ravimite tarvitajad, alkoholisõltuvuses olevad inimesed.
Kuna alkoholsed joogid sisaldavad erineval määral etanooli ehk puhast alkoholi, on alkoholisisalduse kirjeldamiseks kasutusele võetud alkoholiühiku mõiste. Üks alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi.
Vaata alkokalkulaatori abil üle joogid, mida tarvitad, teisenda nende kogused ühikuteks ning hinda oma terviseriski.
Enda alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Nõuandeid, kui oled piirides
Nõuandeid, kui oled üle piiri