Kuhu pöörduda?

Perearst

Tänapäeval loevad perearstid ja -õed normaalseks, et visiidi käigus räägitakse patsiendiga ka tema eluviisidest ja nende mõjust tervisele, samuti küsitakse alkoholi ja selle tarvitamisharjumuste kohta. Paljud perearstid ja -õed on läbinud spetsiaalsed koolitused, et hinnata alkoholitarvitamisega kaasas käivaid riske, nõustada patsiente ning kaasata olukorrale vastav ravimeeskond.

Perearst ja –õde saavad aidata sul hinnata, kui suurt riski kujutab endast alkohol sinu tervisele, seda tehakse testide ja analüüsi abil. Vajadusel saab perearstilt nõu, kuidas oma alkoholitarvitamist vähendada. Perearst on ka see, kelle poole tasub esimesena pöörduda juhul, kui on vaja ravida kergemaid võõrutusnähte.

Kui patsiendil diagnoositakse alkoholitarvitamise häire, alustab perearst ravi. Kui patsiendil on tekkinud tüsistused või tal on psüühikaga seotud häired, suunab perearst inimese edasi alkoholitarvitamise häire ravikeskusesse.

Ravikeskused

Alates 2016. aastast on võimalik saada alkoholitarvitamise häire ravi spetsiaalsetes keskustes.  Nende ravikeskuste spetsialistid pakuvad terviklikult läbimõeldud ja patsiendi vajadustega ning eelistustega arvestavat ravi.

Alkoholitarvitamise häire ravi teenus on  keskustes  tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele. Teiste tervishoiuteenuste puhul on vajalik ravikindlustus või tuleb nende eest maksta. Ise tuleb maksta ravimite eest. Enamasti on see summa oluliselt väiksem alkoholile kuluvast rahast. Keskusesse saab pöörduda alates 18. eluaastast. Kuna patsient peab olema võimeline täitma arsti korraldusi, siis ravile ei võeta vastu patsiente, kes on purjus. Ravikeskusesse võivad pöörduda nõu saamiseks samuti patsientide lähedased.

Esimesele visiidile on võimalik saada kiiresti – üldjuhul juba viie tööpäeva jooksul registreerimisest.

Nii perearstide ja -õdede koolitusi kui tervishoiuteenuseid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, tegevust koordineerib Tervise Arengu Instituut.

Ravikeskuste kontaktid

Lisaks ravikeskusele on abi saamiseks ka teisi võimalusi.

Psühhiaatrilise abi pakkujad

Pöörduda võib ka psühhiaatrilise abi pakkujate poole, kes ei tööta alkoholitarvitamise häire ravikeskustes. Eelnevalt tuleks veenduda, et teenusepakkujal on leping haigekassaga, lepinguta on teenus tasuline.

Joomasööstu katkestamise ja võõrutusravi teenused

Võõrutusravi on mõeldud pikka aega või suurtes kogustes alkoholi tarvitanud inimestele, kellel tekivad lõpetamisel võõrutusnähud. Kuna patsient peab olema võimeline järgima arsti korraldusi, ei võeta ravile purjus inimesi. Osad teenusepakkujad pakuvad ka abi joomasööstu katkestamisel neile, kes ei suuda ise joomatsüklist välja tulla. Teenus on tasuline, seda pakutakse näiteks tilkinfusioonravi või detoksifikatsiooniravi nime all.

Tuleb silmas pidada, et võõrutusravi üksinda, tagasilangust ennetava ravita, ei muuda inimeste joomiskäitumist, tegemist on lühiajalise lahendusega neile, kes ei ole valmis alustama ravi oma joomiskäitumise muutmiseks.

Kui võõrutusseisundis inimesel tekivad krambid, ta on sattunud psühhoosi või deliiriumi seisundisse, võib ta olla ohuks endale ja teistele. Sel juhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi telefonil 112.

Sellel lehel on välja toodud vaid need teenused, mis on tervishoiuteenuste loetelus.

Anonüümsed Alkohoolikud (AA)

Paljudele inimestele pakub tuge osalemine AA koosolekutel.

AA-sse võib pöörduda igaüks, kes soovib oma alkoholisõltuvusega toimetulemiseks saada teistelt tuge või ise teisi aidata. AA liikmeks olemisega ei kaasne mingeid tasusid ega makse. See ei ole tervishoiu, sotsiaalabi, ega usuline organisatsioon, vaid toetub oma varasemate liikmete kogemusele, mille tuumiku moodustab “Kaksteist sammu” paranemisprogramm.

Osalemine AA-s võib pakkuda täiendavat motivatsiooni nii ravil olles, kui ka pärast aktiivse raviperioodi lõppu. Rohkem infot ja lähima AA koosoleku leiad siit: http://aaestonia.com/koosolekud

Loe ka tänapäevastest alkoholitarvitamise häire ravi põhimõtetest ning vaata millal pöörduda spetsialisti poole!