Suhtlemisstiilid

Suhtlemisel eristatakse kolme erinevat stiili: alistuv käitumine – enesekehtestamine – agressiivne käitumine.

Teised inimesed võivad sinu elus olla ühed kõige suurema rõõmu, aga ka kõige suurema frustratsiooni allikaks – see oleneb sinu suhtlemisoskustest. Siin on välja toodud näited kolme käitumisstiili puhul olukorras, kus filmi vaatamist kinos häirivad teiste inimeste valjuhäälsed kommentaarid ja olukorras, kus kolleegi telefoni helisemine koosolekul häirib aruande ettekandjat.

Alkoholiprobleemidega inimesed käituvad sageli alistuvalt – vältivalt ja passiivselt, mõnikord ka ootamatult agressiivselt või manipuleerides. See halvendab suhteid teistega ning kärbib enesehinnangut. Seetõttu on vajalik õppida enesekehtestamisoskuseid, et sotsiaalsete situatsioonide ning suhetega paremini hakkama saada.

Alistuv käitumine

Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma vajadused tähelepanuta jätta. Inimene justkui asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimene oma mõtteid üldse välja või teeb seda nii arglikul ja ebakindlal viisil, nii et suhtluspartner kas ignoreerib või ei märkagi seda.

Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikte ja vastutust vältida. Tänu abitule muljele meelitab see teisi neid aitama, neile tuntakse kaasa.

Alistuva käitumise miinused

• Teeb inimese kergesti manipuleeritavaks
• Elatakse teistele, oma elu jääb elamata
• Suhted ei paku enamasti rahuldust
• Pahameele mahasurumisega saavad maha surutud ka positiivsed emotsioonid, inimene kaotab spontaansuse
• Sageli tekib alistuval inimesel aitajate suhtes süütunne ning siit edasi ka vaenulikkus
• Enese allasurumise tõttu kuhjunud kibestumus võib avalduda mõnikord ootamatu agresiivuse või vastupidi, jätkuva passiivsusena
• Mahasurutud emotsioonid avalduvad kehaliste ja psüühiliste häiretena

Agressiivne käitumine

Agressiivse käitumise puhul kasutatakse ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja ähvardavat kehakeelt. Enda tahtmine küll saadakse, kuid seda teiste arvelt.

Agressiivse käitumise miinused

• Pidev kaitseseisundis ja valvel olemine, sisemine hirm
• Kaob võime teisi mõista ja armastada
• Puuduvad lähedased suhted, on ainult jüngrid
• Vastuhakk ja agressioon teiste poolt, elu on pidev võitlus
• Üksindus, isolatsioon, võõrandumine teistest
• Kehalised haigused, ärevus
• Süütunded seoses võimu kuritarvitamisega

Enesekehtestamine

Enesekehtestamine on enda eest seismine viisil, mis ei kahjusta teisi. Ennast kehtestav käitumine võimaldab oma vajadusi väljendada teisi alla surumata. Enesekehtestamine on õpitav oskus!

Enesekehtestamise plussid ja miinused

Hea enesekehtestaja on iseenda ja teistega heas suhtes. Ta oskab enda tundeid ja käitumist valitseda ning tunneb harva hirmu ja ängistust. Sellised inimesed tunnevad, et elavad omaenda elu ning oma eluga ollakse enamasti rahul. Enesekindlus muudab inimese loovamaks, kuna ei pea end pidevalt kaitsma ja teisi kontrollima.

Enesekehtestamine ei ole alati lihtne. See nõuab energiat, aega, õppimist ja harjutamist – on vaja mõelda, tähele panna, uusi käitumisviise leiutada ja katsetada. See tähendab vastutuse võtmist oma tunnete eest. Enesekehtestamine ei pruugi ka tähendada alati kõigiga head läbisaamist ega konfliktidest pääsemist.

Kuidas saada aru, et sa ei ole kehtestav? Siis, kui sul on raske:

• öelda ei
• küsida nõu või paluda abi
• välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid
• algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust
• väljendada oma soove, õigusi, seisukohti
• jääda eriarvamusele ja/või vastanduda teistele inimestele
• esitada küsimust “miks?” pärast sulle esitatud nõudmist
• tunda end hästi, kui sulle on tehtud kompliment

Kuidas ennast kehtestada?

• Ole oma seisukohas kindel – kas sa tahad öelda “ei” või “jah”. Kui sa ei ole kindel, siis ütle, et vajad mõtlemisaega ja annad küsijale teada, mis ajaks sa oled otsustanud.
• Palu selgitusi – juhul kui sa ei saanud päris hästi aru, mida sinult sooviti.
• Ole nii napisõnaline kui võimalik – anna võimalikult selge põhjendus oma keeldumisele ja väldi pikki üksikasjalikke seletusi ja õigustusi. Selliseid vabandusi võivad teised näha kui oma “ei” välja vabandamist.
• Kasuta keeldumiseks sõna “ei”. “Ei”-l on enam võimu ja see on vähem ebaselge kui näiteks “No…ma mõtlen selle peale..”
• Ole kindel, et sinu kehakeel on sõnumiga kooskõlas. Näiteks ära ütle „kõik on ok“, ise samas mossitades ja eemale tõmbudes.
• Eelista sõnumit “Ma ei tee..” või “Ma otsustasin mitte teha…” sõnumile “Ma ei tohiks…” või “Ma ei peaks…”. See tekitab mulje, nagu sa oleksid juba valiku teinud.
• Sa pead mõnikord mitmeid kordi ära ütlema enne kui teine sind “kuuleb”. Sel juhul ei ole vajalik iga kord uue põhjendusega välja tulla, lihtsalt korda oma algset keeldumise põhjust.
• Kui teine inimene ignoreerib isegi sinu korduvat “ei”-d, siis kasuta vaikimist või muuda vestluse teemat. Sul on õigus see teema lõpetada.
• Sa võid tunnustada teise tundeid, mis keeldumise peale tekkisid, öeldes: “Ma tean, et see on sinu jaoks pettumus, aga mul ei ole võimalik …”. Sul ei ole vaja öelda: “Mul on kahju..” või: “Palun vabandust, aga…”, et vabandada oma keeldumise pärast.
• Väldi süütunnet. Sinu ülesanne ei ole lahendada teiste probleeme või panna neid rõõmustama.
• Sa võid meelt muuta ja öelda “ei”, kuigi sa alguses vastasid palvele jaatavalt.
• Kui sa ei soovi nõustuda teise inimese algse palvega, kuid tahaksid teda ikkagi aidata, siis paku välja kompromiss. Näiteks:”Mul ei ole võimalik sind täna lõunal aidata, aga ma olen hea meelega valmis seda tegema homme õhtul.”