Võõrutusnähud võivad olla nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine, südamekloppimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Halvale enesetundele lisanduvad psüühilised vaevad: süü, häbi, alaväärsustunne, masendus, väsimus, kontsentreerumis- ja unehäired. Võõrutusnähud tekivad pärast joomist, kui alkoholi on tarvitatud pikka aega ja/või suurtes kogustes.

Võõrutusseisund on üks alkoholisõltuvuse näitajaid. Samad sümptomid esinevad ka mittesõltlasel mürgitusnähtude ja pohmellina kui ta on joonud ära suurel hulgal alkoholi.

Olenevalt alkoholi tarvitamise kestusest, kogustest ja inimese tervisest võib võõrutusseisund olla kerge, keskmise raskusega või raske. Selle seisundiga võivad kaasas käia sellised tüsistused nagu näiteks krambid, hallutsinatsioonid või deliirium. Kerge ja keskmise raskusega võõrutussündroom taandub ise umbes 3–5 päevaga. Raske tüsistustega võõrutussündroom vajab aga püsivate tervisekahjustuste vältimiseks meditsiini abi.

Mida teha?

Kui sa tunned, et sul on tõsine probleem joomisega, sul on tunnuseid, mis viitavad alkoholisõltuvusele või sa koged tugevaid füüsilisi võõrutussümptomeid, peaksid võimalikult kiiresti pöörduma spetsialisti poole. Vii ennast kurssi alkoholiravi põhimõtetega, et teaksid, mida oodata.