Tänapäeval loevad perearstid ja -õed normaalseks, et visiidi käigus räägitakse patsiendiga ka tema eluviisidest ja nende mõjust tervisele, samuti küsitakse alkoholi ja selle tarvitamisharjumuste kohta. Paljud perearstid ja -õed on läbinud spetsiaalsed koolitused, et hinnata alkoholitarvitamisega kaasas käivaid riske, nõustada patsiente ning kaasata olukorrale vastav ravimeeskond.
Perearst ja –õde saavad aidata sul hinnata, kui suurt riski kujutab endast alkohol sinu tervisele, seda tehakse testide ja analüüsi abil. Vajadusel saab perearstilt nõu, kuidas oma alkoholitarvitamist vähendada. Perearst on ka see, kelle poole tasub esimesena pöörduda juhul, kui on vaja ravida kergemaid võõrutusnähte.
Kui patsiendil diagnoositakse alkoholitarvitamise häire, alustab perearst ravi. Kui patsiendil on tekkinud tüsistused või tal on psüühikaga seotud häired, suunab perearst inimese edasi alkoholitarvitamise häire ravikeskusesse.
Alates 2016. aastast on võimalik saada alkoholitarvitamise häire ravi spetsiaalsetes keskustes. Nende ravikeskuste spetsialistid pakuvad terviklikult läbimõeldud ja patsiendi vajadustega ning eelistustega arvestavat ravi.
Ravi eesmärk on alkoholitarvitamise vähendamine või sellest loobumine. Ravikeskuste kohta võib küsida perearstilt, samas võib sinna ka otse pöörduda.
Alkoholitarvitamise häire ravi teenus on keskustes tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele. Teiste tervishoiuteenuste puhul on vajalik ravikindlustus või tuleb nende eest maksta. Ise tuleb maksta ravimite eest. Enamasti on see summa oluliselt väiksem alkoholile kuluvast rahast. Ravi on mõeldud peamiselt täiskasvanud inimestele. Kuna patsient peab olema võimeline täitma arsti korraldusi, siis vastuvõtule ei võeta vastu patsiente, kes on purjus. Samuti võivad ravikeskusesse nõu saamiseks pöörduda patsientide lähedased.
Alates 2023. aastast on tervishoiuteenuse korraldus ja rahastamine üle viidud Tervisekassale. Rohkem infot saab Tervisekassa kodulehelt: Tervisekassa – Alkoholi liigtarvitamise ennetus Küsimuste korral võib pöörduda ennetus@tervisekassa.ee.
| Haigla/Koduleht | E-post | Address | Telefon |
| Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik | 1. seewald.reg@regionaalhaigla.ee 2.Helistage psühhiaatriapolikliiniku registratuuri 6172644; samale numbrile teatada ka vastuvõtu tühistamissoovist; | Paldiski mnt 52, Tallinn | 617 2644, esmaspäevast reedeni 8.30-17.00 |
| Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet | 1. seewald.reg@regionaalhaigla.ee 2 Helistage psühhiaatriapolikliiniku registratuuri 6172644; samale numbrile teatada ka vastuvõtu tühistamissoovist; | Nelgi tee 1, kab 143, Viimsi alevik, Harju maakond | 617 2644, esmaspäevast reedeni 8.30-17.00 |
| Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik | Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule | Raja 31, Tartu | 731 9100, esmaspäevast reedeni 7.30-18.00 |
| Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik | Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule | Sanatooriumi 4, Tartu | 731 9100, esmaspäevast reedeni 7.30-18.00 |
| Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik | helen.saluri@ph.ee | Ristiku 1 (F/G korpus, II korrus), Pärnu | 555 38 103, esmaspäevast reedeni 8.00-16.00 |
| Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik | alko@vmh.ee | Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandimaa | 5866 5160, esmaspäevast reedeni 8.00-16.00 |
| Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakond | registratuur@leh.ee | Meegomäe küla, Võru maakond | 786 8569, esmaspäevast reedeni 8.00-17.00 |
| Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet | jelena.kangas@narvahaigla.ee | Vestervalli 15, polikliinik III korrus | 357 1881, esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, reedel 08.00 – 16.00, neljapäeval 10.00-18.00 |
| AJK Kliinik | info@ajk-kliinik.ee | Vaksali 17A, Tartu | 5749 3960, esmaspäevast neljapäevani 9.00-16.00, reedel 9.00-14.00 |
| Raplamaa haigla | kte@raplahaigla.ee | Alu tee 1, Rapla | 489 0748, esmaspäevast reedeni 9.00-15.00 |
| Kuressaare Haigla | kainem.tervem@saarehaigla.ee | Aia 25, Kuressaare | 452 0115, esmaspäevast reedeni 9.00-17.00 |
| Valga Haigla | info@valgahaigla.ee | Peetri tn 2, Valga | 766 5206, esmaspäevast reedeni 8.30-16.00 |
| MPPK | Vastuvõtule registreerimiseks helistada telefonil 6620680. Vastuvõtuaja muutmiseks või tühistamiseks saata e-kiri info@mppk.ee | Kotka 12, Tallinn | 6620680, esmaspäevast neljapäevani 9.00-18.00 ja reedel 9.00-17.00 |
| OÜ Tervisekeskus Elulootus | elulootus@gmail.com kontaktisik Jana Koobak | Paldiski mnt 36a, Tallinn | 6464012, esmaspäevast laupäevani 10.00-14.00 |
Lisaks ravikeskusele on abi saamiseks ka teisi võimalusi.
Pöörduda võib ka psühhiaatrilise abi pakkujate poole, kes ei tööta alkoholitarvitamise häire ravikeskustes. Eelnevalt tuleks veenduda, et teenusepakkujal on leping haigekassaga, lepinguta on teenus tasuline.
Võõrutusravi on mõeldud pikka aega või suurtes kogustes alkoholi tarvitanud inimestele, kellel tekivad lõpetamisel võõrutusnähud. Kuna patsient peab olema võimeline järgima arsti korraldusi, ei võeta ravile purjus inimesi. Osad teenusepakkujad pakuvad ka abi joomasööstu katkestamisel neile, kes ei suuda ise joomatsüklist välja tulla. Teenus on tasuline, seda pakutakse näiteks tilkinfusioonravi või detoksifikatsiooniravi nime all.
Tuleb silmas pidada, et võõrutusravi üksinda, tagasilangust ennetava ravita, ei muuda inimeste joomiskäitumist, tegemist on lühiajalise lahendusega neile, kes ei ole valmis alustama ravi oma joomiskäitumise muutmiseks.
Kui võõrutusseisundis inimesel tekivad krambid, ta on sattunud psühhoosi või deliiriumi seisundisse, võib ta olla ohuks endale ja teistele. Sel juhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi telefonil 112.
Sellel lehel on välja toodud vaid need teenused, mis on tervishoiuteenuste loetelus.
Paljudele inimestele pakub tuge osalemine AA koosolekutel.
AA-sse võib pöörduda igaüks, kes soovib oma alkoholisõltuvusega toimetulemiseks saada teistelt tuge või ise teisi aidata. AA liikmeks olemisega ei kaasne mingeid tasusid ega makse. See ei ole tervishoiu, sotsiaalabi, ega usuline organisatsioon, vaid toetub oma varasemate liikmete kogemusele, mille tuumiku moodustab “Kaksteist sammu” paranemisprogramm.
Osalemine AA-s võib pakkuda täiendavat motivatsiooni nii ravil olles, kui ka pärast aktiivse raviperioodi lõppu. Rohkem infot ja lähima AA koosoleku leiad siit: http://aaestonia.com/koosolekud
Loe ka tänapäevastest alkoholitarvitamise häire ravi põhimõtetest ning vaata millal pöörduda spetsialisti poole!