Uneprobleemid

Hinnanguliselt veerand inimestest kannatab vahetevahel unetuse all. Alkoholi liigtarvitajate puhul on see protsent palju kõrgem.

Kui alkoholiga harjunud inimene vähendab alkoholi tarvitamist või jätab selle maha, kaasneb ärajäämanähtudega sageli unetus.

Unehügieen

Und parandavad võtted

• Tegele enne magama minemist millegi rahustavaga. Tekita õhtune lõõgastav rutiin, et vaikselt rahuneda juba mitu tundi enne magamamineku aega.
• Väldi päeval magamist, mine voodisse kui oled unine.
• Tõuse igal hommikul voodist ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid kauem magada, siis mitte üle ühe tunni. Regulaarne unerütm on oluline.
• Peale ärkamist tõuse voodist üles kohe.
• Magamiseks mõeldud voodis ei loeta, vaadata televiisorit, ega pikutata niisama (selleks sobib näiteks diivan). Voodi ei pea seostuma söögi või televiisorivaatamisega.
• Kui voodis olles ei saabu uni 15-20 minutiga, tuleb voodist üles tõusta ja toast lahkuda nii kauaks, kuni tunned ennast väsinuna. Kui oled voodisse naasnud ning uni taas ei tule 15-20 minuti jooksul, siis tule uuesti voodist välja. Öö jooksul võid nii mitu korda üles tõusta ja toast lahkuda, kui vaja.
• Hoolitse, et magamistuba oleks magamiseks võimalikult mugavaks tehtud, vaikne, hämar ning meeldiva temperatuuriga.
• Liigu regulaarselt, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust või liiga hilisõhtust trenni.

Väldi:

• enne magamajäämist keskkonda ja mõtteid, mis liigselt erutavad, ära loe midagi, mis sind emotsionaalselt tugevalt mõjutab,
• enne magamaminekut tahvelarvuti, nutitelefoni ja e-raamatu lugeri kasutamist, nende sinine valgus häirib unehormooni melatoniini tootmist ja ajab päevarütmi sassi,
• kofeiini (ja muid stimulante sisaldavate toodete), nikotiini ja alkoholi tarbimist hilisest lõunast alates,
• raskeid eineid vähemalt kaks tundi enne magama minekut,
• vedelike tarbimist pärast õhtu viimast söögikorda.