15.09.2023 10:19
Tere! Kus Narvas ja kes tegeleb alkoholisõltuvuse ravimisega?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
15.09.2023
Tere
Alkoholisõltuvusega tegelevate ravikeskuste kontaktid, nende hulgas Narva haigla ambulatoorse kabineti vastuvõtuajad leiate siit.
04.08.2023 17:04
Tere.
Ma pole tarvitanud alkoholi 36 aastat ja nüüd on selline lugu, et väljahingatavas õhus oli 0,15 ühikut alkoholi.
Antud perioodil tarvitasin ravimeid ja maarohtudest tehtud teesid.
Kas on võimalus, et organismis mingi protsessi tulemusena võib tekkida alkoholi laadne saadus.
Mis uuringutega seda kindlaks saab teha ja kus.
Teiseks tahan ka teha testi, mis näitaks, milla ma olen tarbinud alkoholi, mis on antud analüüsi nimi ja kes seda teeb.
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
04.08.2023
Tere
Kõigepealt pean teid kiitma, et olete nii pikka aega alkoholivabalt elanud.
Kuna te ei ole pikka aega alkoholi tarvitanud ning väljahingatavas õhus määrati alkohol, siis selleks võib olla mitmeid põhjuseid ja ilmselt oskab teile selles osas selgitusi anda tervishoiuprofessionaal. Annan põgusa vastuse oma teadmistest lähtuvalt.
Ravimid või ravimteed: Teatud ravimid või ravimteed võivad sisaldada alkoholi või selle derivaate, samuti võivad mõned ravimid või koostisosad põhjustada reaktsioone, mis sarnanevad alkoholi tarbimisega, sealhulgas alkoholi sisalduse suurenemist väljahingatavas õhus. See võib olla tingitud ravimi ainevahetusest organismis või sellest, kuidas ravimid mõjutavad seedetrakti mikrofloorat. Ravimite või ravimiteede tarvitamise osas ning selles, kuidas need võivad mõjutada alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus, soovitan konsulteerida arsti või apteekriga.
Toit või joogid: Mõned toiduained või joogid võivad sisaldada väikseid koguseid alkoholi, näiteks mõned fermenteeritud tooted või alkoholisisaldusega joogid, nagu kali või kombucha. Kuigi need kogused on tavaliselt väga madalad, võivad need siiski mõjutada väljahingatava õhu alkoholisisaldust. Mõnedel juhtudel ka nätsu närimine või muude suus lahustuvate toodete tarbimine vahetult enne mõõtmist võib põhjustada olukorra, mida nimetatakse suuõõne alkoholisisalduseks ja mis võib mõjutada väljahingatava õhu testi tulemust. Tõsi küll, ei tohiks mõjutada tervel inimesel olulisel määral.
Meditsiinilised seisundid: Teatud meditsiinilised seisundid võivad mõjutada alkoholi metabolismi organismis või põhjustada alkoholi tootmist seedetraktis.
Vastuseks teie küsimusele, kas on olemas testi, mis määraks, milllal te viimati alkoholi tarvitasite, siis minu teada sellist pädevat testi ei ole. Saab määrata küll alkoholisisaldust veres, väljahingatavas õhus ja uriinis, kuid nende abil saab määrata hiljutist alkoholitarvitamist ja tuvastada hetkeolukorda. Soovitan ka selles osas pidada nõu tervishoiuspetsialistiga.
Loodan, et leiate oma küsimusele vastuse ja selgituse tekkinud olukorrale.
04.08.2023 16:30
Tere. Minu küsimus on, et kui inimesel on tuvastatud HIV. Kas siis on võimalik minna alkoholi ravile haiglasse.
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
04.08.2023
Tere
Tänapäevane alkoholiravi on kompleksravi ja selle kohta saab rohkem informatsiooni siit.
Nagu teiste kaasuvate haigustega, nii ei näe ma ka takistust tuvastatud HIV-ga alkoholiravile pöördumiseks. Vaadake välja mugavaima asukohaga ravivõimalus ja palun võtke nendega ühendust.
Alkoholi hakatakse kuritarvitama ning satutakse sellest sõltuvusse järk-järgult. Alguses võib-olla juuakse aeg-ajalt, seejärel üha tihedamini, samuti kasvavad kogused. Enamasti ei juhtu midagi üleöö, lumepall kasvab märkamatult. Seepärast ongi keeruline määrata seda täpset hetke, kui harjumusest saab suur probleem.
Meie hulgas on üsna palju neid, kes küll igapäevaselt alkoholi ei tarvita, kuid mõnikord armastavad juua suuremates kogustes ehk n-ö purjutada.
Purjutamine tähendab, et ühe joomiskorra ajal (nt ühel peol) juuakse ära vähemalt 6 alkoholiühikut või rohkem. Mis on alkoholiühik, saad teada siit. Ühikuid on kõige kergem arvestada alkokalkulaatori abiga.
Korraga suure alkoholikoguse joomine tõstab oluliselt haigusteriski ning toob kaasa rohkem õnnetusi. Pidevalt rohkem kui 6 ühiku joomine halvendab nii maksa kui südame tööd, aga suurendab ka oluliselt riski erinevate traumade tekkeks. Eestis on purjutamine kahjuks üsna levinud, eriti just meeste seas. Iganädalaselt joob korraga 6 või rohkem alkoholiühikut umbes 30% meestest ja 15% naistest.
Spetsialistid jagavad alkoholitarvitajad nelja erineva riskiastmega rühma. Kuna alkohol ei mõju kõikidele inimestele ühtmoodi, võetakse riskirühma määramisel lisaks joodud kogustele arvesse ka alkoholitarvitamisega kaasas käivate probleemide raskust, olgu nendeks siis tervisekahjustused või sotsiaalsed probleemid – kaasa arvatud rahamured ja halvenenud suhted lähedastega.
Inimesed, kes on sattunud alkoholisõltuvusse ja oma elu üle kontrolli kaotanud on kõige nähtavam osa alkoholitarvitamise tagajärgedest. Probleemid alkoholiga aga ei teki üleöö. N-ö vee alla jäävad suurearvulisemad riskirühmad, kes vajavad ka õigeaegset märkamist ja abi.
Vaata, kuidas alkoholiprobleeme ära tunda või tee läbi AUDIT test, et oma alkoholitarvitamist hinnata.
Alkoholisõltuvuse puhul saab inimene enamasti aru, et tal on probleemid, kuigi ta ei pruugi seda teistele tunnistada ning võib abist ära ütelda. Alkoholisõltlasi on hinnanguliselt 5% täiskasvanud elanikkonnast. Meeste seas on sõltuvus kaks korda levinum kui naiste seas – vähemalt iga kümnes mees on alkoholisõltuvuses.
Kaasajal loetakse alkoholitarvitamise häireks nii kuritarvitamist kui sõltuvust, kuna selget joont nende vahel pole võimalik tõmmata.
Kuritarvitamisega on tegemist juhul, kui viimase aasta jooksul on juhtunud vähemalt üks järgnevast.
Alkoholisõltuvusega on tõenäoliselt tegemist siis, kui viimase aasta jooksul on esinenud vähemalt kolm järgnevast.
Alkoholisõltuvus sisaldab nii psüühilist kui füüsilist mõõdet. Inimese psüühika harjub mõttega, et teatud olukordades ei suudeta ilma alkoholita enam elu nautida. Füüsilisel tasandil tekib alkoholitolerants ja kannatada tuleb võõrutusnähte.
Regulaarse joomise puhul õpib organism mürgist ainet käitlema ja nö “harjub” lõpuks alkoholiga. See tähendab, et keha ei ole alkoholi suhtes enam nii tundlik ja sama purjusoleku tunde saavutamiseks peab jooma korraga järjest rohkem.
“Palju kandmine” ei ole tervise ja tugevuse näitaja, vaid viide, et on juba tekkinud üks alkoholisõltuvuse sümptomitest – alkoholitolerants.
Rohke alkohol kurnab aastate jooksul organismi kaitsejõude ning lõpuks võib tekkida ka vastupidine nähtus: alkoholisõltlane jääb purju juba poolest pudelist õllest. Maks on kahjustunud ning väike alkoholikogus teeb juba joonuks.
Alkoholitolerants võib tekkida märkamatult. Kui sa jood järjest rohkem, et saavutada sama efekti, mida said kunagi näiteks klaasist veinist, siis oled jõudnud juba ohtlikule territooriumile. Et alkoholitolerants ei tõuseks, on vaja anda organismile puhkust. Iga nädal peaksid tegema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Kasuks tuleb ka pikema puhkuse võtmine alkoholist. Nii vähendad oma suurenenud alkoholitaluvust.
Võõrutusnähud võivad olla nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine, südamekloppimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Halvale enesetundele lisanduvad psüühilised vaevad: süü, häbi, alaväärsustunne, masendus, väsimus, kontsentreerumis- ja unehäired. Võõrutusnähud tekivad pärast joomist, kui alkoholi on tarvitatud pikka aega ja/või suurtes kogustes.
Võõrutusseisund on üks alkoholisõltuvuse näitajaid. Samad sümptomid esinevad ka mittesõltlasel mürgitusnähtude ja pohmellina kui ta on joonud ära suurel hulgal alkoholi.
Olenevalt alkoholi tarvitamise kestusest, kogustest ja inimese tervisest võib võõrutusseisund olla kerge, keskmise raskusega või raske. Selle seisundiga võivad kaasas käia sellised tüsistused nagu näiteks krambid, hallutsinatsioonid või deliirium. Kerge ja keskmise raskusega võõrutussündroom taandub ise umbes 3–5 päevaga. Raske tüsistustega võõrutussündroom vajab aga püsivate tervisekahjustuste vältimiseks meditsiini abi.
Enda alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske saad hinnata AUDIT testi abil. Vaata ka küsimusi, mis aitavad aru saada, kas kuulud riskigruppi.
Kui sa tunned, et sul on tõsine probleem joomisega, sul on tunnuseid, mis viitavad alkoholisõltuvusele või sa koged tugevaid füüsilisi võõrutussümptomeid, peaksid võimalikult kiiresti pöörduma spetsialisti poole. Vii ennast kurssi alkoholiravi põhimõtetega, et teaksid, mida oodata. Spetsialist aitab sul saada selgust, millest tuleks alustada ning kas piisab oma tahtejõust, või vajalik on pikaajalisem spetsialistide abi, mõnikord ka ravimid. Loe, kuidas alkoholitarvitamise häiret ravitakse, et teaksid, mida oodata.
Vaata nõuandeid, kuidas aidata lähedast, kes on alkoholist sõltuvuses. Ära unusta ka ennast – alkoholisõltuvuses inimese kõrval olemine võib olla psühholoogiliselt kurnav ja keeruline. Loe, kuidas saab ennast aidata alkoholisõltlase lähedane.