Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus on valitsus võtnud eesmärgiks vähendada alkoholitarvitamist püsivalt 8 liitrini elaniku kohta.
Eestis joodi 2021. aastal iga elaniku kohta 9,2 liitrit puhast alkoholi.
Alternatiivne viis on arvutada alkoholikogused täiskasvanud elaniku kohta (15-aastased ja vanemad). Iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta joodi Eestis 2021. aastal 11,1 liitrit alkoholi.
Alkoholitarvitamise andmed koos arvutusmetoodikaga avaldatakse iga-aastaselt alkoholi aastaraamatus.
Eesti kuulub põhjamaise alkoholitarvitamise kultuuriga maade hulka, kus alkoholi tarvitatakse korraga suurtes kogustes eesmärgiga purju juua. Kontinentaalse joomiskultuuriga maades tarvitatakse alkoholi peamiselt toidu kõrvale ning väiksemates kogustes.
Purju joomiseks loetakse korraga vähemalt 6 alkoholiühiku tarvitamist.
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022, TAI 2023
Noor peaks alkoholi juurde jõudma võimalikult hilja. Siiski alustavad paljud noored alkoholiga veel alaealisena.
Allikad: Uimastite tarvitamine koolinoorte seas, 2019. Tervise Arengu Instituut
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine, 2021/2022. õppeaasta. Tervise Arengu Instituut
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2018, 2022, Tervise Arengu Instituut
WHO infosüsteemist leiab rahvusvahelised andmed alkoholitarvitamise, tagajärgede ja meetmete kohta.