Oma mustrite teadvustamine

Mõtle, millest kõik alguse saab…

Sissetallatud rada tundub mugavalt tuttav ning jalad viivad justkui iseenesest jälle sinna tagasi. Pits ei teki inimese kätte äkki ja tühjalt kohalt. Igale joodud klaasile eelnevad mõtted ja tunded, mis koos käitumisega moodustavad sissekulumiseni korratud mustreid.

Harjumused olevat need, mida on raske muuta, näiteks harjumust teatud olukordades teatud kindlal viisil reageerida, mõelda, tunda ja seejärel käituda. Näiteks baarist möödudes sellele tähelepanu pöörata ning äkki ennast üksikuna tunda. Või stressiolukorras mõelda pigem pudelile kui männivaigulõhnalisele jooksurajale mere ääres.

Iga klaas, mille jood, on üks osa laiemast mõtte, tunde ja tegudemustrist. Sageli aga inimesed ei teadvusta endale kõiki oma mõtteid ja tundeid. Kuigi just need meid teatud valikute poole suunavad. Just nende muutmises peitub ka käitumise muutmise võti.

Aru saades, millised sisseharjunud rajad viivad sind alkoholi juurde, saad muuta ka oma käitumist.

Psühholoogid on need teatud kindla käitumiseni viivad mustrid pannud järjestustesse, mis peaksid aitama inimest paremini oma tegude algpõhjustes selgusele jõuda.

1. Käivitav sündmus – mõte juua ning sellega seotud mõtted ja tunded tõusevad pinnale tavaliselt mingites kindlates olukordades, näiteks alkoholi nägemine, pubi või baari nägemine, alkoholi tarvitavad sõbrad, üksi kodus olemine jne. Need on olukorrad, mida inimene harjub juba alateadlikult seostama joomisega. Kusjuures alati ei pruugi olla see “trikkel”, millest kõik alguse saab, midagi nähtavat, tegu võib olla tundega – näiteks masendus, ärevus, pinge, igavus, tüdimus, üksildus jne. Õppides aja jooksul märkama ja aru saama, mis täpselt eelneb sellele, kui käsi esimese klaasi poole sirutub, on võimalik oma harjumuspäraseid mustreid muutma hakata. Või vähemalt olla ohtlikeks olukordadeks valmis.

Küsi endalt:

• Millal ma tundsin soovi juua?
• Kus ma siis olin?
• Kellega koos ma olin?
• Mida ma tegin?
• Mida ma mõtlesin/tundsin?

2. Mõtted – enne joomist pähe tekkivad mõtteid me sageli teadvusta. Need lipsavad teadvusest läbi nii kiiresti, et nende püüdmiseks peab olema väga tähelepanelik. Enne joomist tulevad tavaliselt pähe joomise kohta positiivsed, joomist lubavad mõtted.

Küsi endalt:

• Mis mõte mul enne peast läbi käis?
• Mida ma endale ütlesin?
• Mida ma enda kohta mõtlesin?
• Mida ma joomise kohta mõtlesin?

3. Emotsioonid – mõnikord on mõtete ja tunnete vahel keeruline vahet teha. Mõtteid nagu „ma ei suuda ennast kontrollida“ või „ma olen hädavares“ saab otseselt kahtluse alla seada ja mitmel viisil muuta. Emotsioone (nt viha, süü, kurbus) ei saa.

4. Käitumine – mõtle, milline käitumine sai alguse sinu mõtetest ja emotsioonidest?

5. Tagajärjed – mõtle läbi, milliseid tagajärgi sinu tegu kaasa tõi ja võib veel tuua.

Analüüsi oma viimaseid joomiskordi ning püüa lahti kirjutada “oma muster” koos enne joomist pähe torkavate mõtete, kaasas olevate tunnete ja kõige selle tagajärgedega. Pane mitme nädala jooksul kõik joomisega seotud olukorrad alkopäevikusse kirja – nii hakkavad välja joonistuma sinule omased mustrid, millest teadlikuks saamine on esimene samm muutumise teel.