22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
12.02.2021 13:57
Tere!
Tunnen muret oma venna pärast, kes igapäevaselt õlut joob. Ise ta probleemi ei tunnista ja oma abikaasa manitsuste peale suudab ühe päeva juua ka ainult coca-colat, kuid siis läheb kõik jälle endisesse rütmi tagasi.
Nüüdseks on ta hakanud seda ka varjama. Leiab nt põhjusi minna keldrisse vms ja tuleb siis sealt lõhnadega tagasi.
Tema abikaasa ütleb, et on temaga sel teemal korduvalt rääkinud, aga tulutult. Joomise põhjuseks pidi olema stress.
Oleme mures, et see õlle joomine aina süveneb! Lihtsalt rääkimisest ei piisa, et ta oma pahest loobuks!
Mida teha?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
12.02.2021
Tere.
Julgustan lisaks venna naisele ka teid sellel teemal vennaga rääkima. Palju sõltub ka sellest, kuidas rääkida. Tarvitaja sageli kogeb seda moraalilugemise ja näägutamisena. Tulemuseks õigustab end, pisendab enda tarvitamist, süüdistab hoopis teisi või väldib seda teemat üldse. Kui on veel lähedasi keda kaasata, siis võiks ka seda teha. Kui mitu lähedast inimest juba räägivad sellest, kuidas vend muutunud on, siis see juba mõjub teisiti, kui üks inimene seda teeb. Oluline on tuua välja faktid, mida lähedased on märganud, näiteks, et vend on hakanud varjama oma tarvitamist ja arvab, et teised aru ei saa. Sellest tuleks avalikult rääkida. Üks võimalus on teha nö perekoosolek (leida hetk kui vend on kaine), kus kõik lähedased kokku saavad ja rahulikul ning mitte süüdistaval viisil ütlevad vennale seda, mis muutusi nad temas märganud on. Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada seda, et te väga hoolite temast ja olete mures, kuna varem ta nii ei käitunud. Oluline on vältida süüdistamist ja pigem väljendada muret ja pakkuda abi. Koos saate arutada, kuidas stressi vähendada annaks või seda tervel meol maandada saaks. ehk on keegi perest, kes on nõus nö vennaga koos midagi tegema – näiteks mõni ühine stressi maandav tegevus. Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf
Samuti on lähedastel võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas vennaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui vend raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Sissetallatud rada tundub mugavalt tuttav ning jalad viivad justkui iseenesest jälle sinna tagasi. Pits ei teki inimese kätte äkki ja tühjalt kohalt. Igale joodud klaasile eelnevad mõtted ja tunded, mis koos käitumisega moodustavad sissekulumiseni korratud mustreid.
Harjumused olevat need, mida on raske muuta, näiteks harjumust teatud olukordades teatud kindlal viisil reageerida, mõelda, tunda ja seejärel käituda. Näiteks baarist möödudes sellele tähelepanu pöörata ning äkki ennast üksikuna tunda. Või stressiolukorras mõelda pigem pudelile kui männivaigulõhnalisele jooksurajale mere ääres.
Iga klaas, mille jood, on üks osa laiemast mõtte, tunde ja tegudemustrist. Sageli aga inimesed ei teadvusta endale kõiki oma mõtteid ja tundeid. Kuigi just need meid teatud valikute poole suunavad. Just nende muutmises peitub ka käitumise muutmise võti.
Aru saades, millised sisseharjunud rajad viivad sind alkoholi juurde, saad muuta ka oma käitumist.
Psühholoogid on need teatud kindla käitumiseni viivad mustrid pannud järjestustesse, mis peaksid aitama inimest paremini oma tegude algpõhjustes selgusele jõuda.
1. Käivitav sündmus – mõte juua ning sellega seotud mõtted ja tunded tõusevad pinnale tavaliselt mingites kindlates olukordades, näiteks alkoholi nägemine, pubi või baari nägemine, alkoholi tarvitavad sõbrad, üksi kodus olemine jne. Need on olukorrad, mida inimene harjub juba alateadlikult seostama joomisega. Kusjuures alati ei pruugi olla see “trikkel”, millest kõik alguse saab, midagi nähtavat, tegu võib olla tundega – näiteks masendus, ärevus, pinge, igavus, tüdimus, üksildus jne. Õppides aja jooksul märkama ja aru saama, mis täpselt eelneb sellele, kui käsi esimese klaasi poole sirutub, on võimalik oma harjumuspäraseid mustreid muutma hakata. Või vähemalt olla ohtlikeks olukordadeks valmis.
Küsi endalt:
2. Mõtted – enne joomist pähe tekkivad mõtteid me sageli teadvusta. Need lipsavad teadvusest läbi nii kiiresti, et nende püüdmiseks peab olema väga tähelepanelik. Enne joomist tulevad tavaliselt pähe joomise kohta positiivsed, joomist lubavad mõtted.
Küsi endalt:
3. Emotsioonid – mõnikord on mõtete ja tunnete vahel keeruline vahet teha. Mõtteid nagu „ma ei suuda ennast kontrollida“ või „ma olen hädavares“ saab otseselt kahtluse alla seada ja mitmel viisil muuta. Emotsioone (nt viha, süü, kurbus) ei saa.
4. Käitumine – mõtle, milline käitumine sai alguse sinu mõtetest ja emotsioonidest?
5. Tagajärjed – mõtle läbi, milliseid tagajärgi sinu tegu kaasa tõi ja võib veel tuua.
Analüüsi oma viimaseid joomiskordi ning püüa lahti kirjutada “oma muster” koos enne joomist pähe torkavate mõtete, kaasas olevate tunnete ja kõige selle tagajärgedega. Pane mitme nädala jooksul kõik joomisega seotud olukorrad alkopäevikusse kirja – nii hakkavad välja joonistuma sinule omased mustrid, millest teadlikuks saamine on esimene samm muutumise teel.
Oma mustrite teadvustamisel aitab sind ka alkoholitarvitamise vähendamisele suunatud programmi “Selge”, mille abil õpid oma alkoholiga seotud harjumusi paremini tundma ning saad tuge nende muutmisel.
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.