Alkohol mõjutab ajukeemiat ning tekitab füüsilist sõltuvust, mille tulemusena vajab tarvitaja järjest suuremaid alkoholikoguseid, sest ilma selleta tunneb ta end pinges, ärrituva ja halvatujulisena. Alkoholi nõiaringi   sattunul ilmnevad algul väiksemad ja vähem märgatavad esimesed ohumärgid, kuid järk-järgult koguste kasvades tekivad tõsised terviseprobleemid.

Alkoholi mõju.

Kui kõrgele tõuseb juues vere alkoholisisaldus sõltub mitmest tegurist. Üldreegel on, et mida suurem alkoholikogus, seda kõrgemale tõuseb ka selle sisaldus veres ja seda suurem on joobeaste. Samas sõltub palju joomise tempost: kiiremini juues tõuseb vere alkoholisisaldus kõrgemale kui vähehaaval juues. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga. Kanged joogid imenduvad kiiremini, seetõttu põhjustavad nad ka kõrgema alkoholi kontsentratsiooni kui lahjad joogid. Oluline on inimese kehakaal – väiksemal inimesel annab sama alkoholikogus suurema efekti. Alkohol mõjub ka naistele ja meestele erinevalt. Kuna naisel on tavaliselt vee osakaal organismis väiksem, siis tõuseb tema vere alkoholisisaldus sama koguse puhul kõrgemale, isegi kui naine ja mees on sama kaaluga.

Alkoholi ja teiste ainete koostoime.

• Alkoholi ja energiajookide koos tarvitamine toob endaga kaasa mitmeid terviseriske. Energiajoogid on stimuleeriva toimega, alkohol, vastupidiselt, aeglustab kesknärvisüsteemi tööd.
• Illegaalsete uimastite mõju on ettearvamatu ja alkohol üldjuhul võimendab seda. Ettearvamatu on ka selle mõju tagajärg – alates iiveldusest lõpetades südamerikkega.
• Alkoholi ja ravimite koostarvitamisel võib alkohol muuta ravimi toimet ja/või tugevdada ravimi kõrvalnähtusid ning teatud juhtudel on nende ühel ja samal ajal tarvitamine eluohtlik. Alkoholi ja ravimite koostoime võib ohtlik olla isegi siis, kui neid ei võeta ühel ajal.

Joove.

Purjus olek mõjutab tundeid ja käitumist. Osadel inimestel tekivad joobe sümptomid kiiremini ja kergemini kui teistel. Regulaarse joomise puhul õpib organism aga mürgist ainet käitlema ja nö “harjub” lõpuks alkoholiga – tekib tolerants ehk alkoholitaluvus. See tähendab, et keha ei ole alkoholi suhtes enam nii tundlik ja sama purjusoleku tunde saavutamiseks peab jooma korraga järjest rohkem.

Inimese enesetunne, meeleolu ja käitumine muutub sõltuvalt tema joobeastmest.

• 0,2-0,3 promilli Võid tunda ennast kergelt lõdvestununa ning sisemised piirangud on veidi vähenenud. Kergelt on võimendunud meeleolu, mis oli enne joomisega alustamist.
• 0,4-0,6 promilli Tunned soojust ja lõdvestust. Sinu käitumine võib olla liialdatud – räägid julgemalt, kiiremini ja valjema häälega kui muidu. Emotsioonid on võimendunud – hea tuju muutub veel paremaks ja negatiivsed emotsioonid veel negatiivsemaks. Võid tunda kerget eufooriat. Mõtlemisvõime ja mälu võivad olla kergelt häiritud, muutes sind ettevaatamatuks.
• 0,7-0,9 promilli Sellel purjusoleku tasemel hakkavad häiruma tasakaal, motoorsed võimed, kõne selgus, reaktsiooniaeg, nägemine ja kuulmine. Otsustus- ja arutlusvõime ning enesekontroll on häiritud, arvad, et saad paremini hakkama kui tegelikult ning sul on raske otsustada, et sa ei jätka joomist. Võid tunda eufooriat.
• 1,0-1,2 promilli Tunned ennast eufoorilisena, kuid sinu motoorsed võimed, koordinatsioon, reaktsiooniaeg ja tasakaal on juba tugevalt häiritud. Samuti arutlusvõime ning mälu. Tõenäoliselt sa ei mäleta, mitu jooki oled juba joonud. Sinu emotsioonid on võimendunud. Osad inimesed muutuvad väga valjuhäälseks ja agressiivseks.
• 1,3-1,5 promilli Puudub tasakaal ning nägemine on hägune, sul on raskusi rääkimise ja kõndimisega. Mõtlemine, taju ja otsustusvõime on tugevalt häiritud. Eufooria hakkab üle minema ning asendub ebameeldivate tunnetega nagu ärevus, rahutus, viha ja masendus.
• 1,6-1,9 promilli Tunned tugevaid negatiivseid emotsioone ja võid tänu sellele muutuda agressiivseks – võid kogemata vigastada ennast või teisi. Selles staadiumis võivad tekkida „mäluaugud“ – aju ei salvesta enam toimunut. Motoorsed võimed on tugevalt kahjustunud.
• üle 2 promilli Näed välja segaduses, oimetu ja võimetu asjadest aru saama. Sul on vaja abi, et tõusta püsti või kõndida. Kui sa oled ennast vigastanud, siis sa tõenäoliselt ei adu seda, sest sa ei tunne valu. Võid tunda iiveldust või oksendada (mõnedel inimestel võivad need sümptomid varem tekkida). Kuna okserefleks võib olla häiritud, on oht et sa lämbud oma okse sisse. Mäluaugud on sellises staadiumis sagedased, selle tõttu sa tõenäoliselt ei mäleta kõigest sellest järgmisel hommikul midagi.
• üle 2,5 promilli Kõik psüühilised, füüsilised ja tajufunktsioonid on tugevalt häiritud. Emotsionaalselt oled tundetu. Suurenenud on risk oma okse sisse lämbuda või ennast tugevalt vigastada kukkudes või muudesse õnnetustesse sattudes.
• üle 3 promilli Oled poolteadvusetus olekus. Sul puudub arusaamine sellest, kus sa oled. Võid äkitselt teadvuse kaotada ja sind on raske äratada.
• üle 3,5 promilli Selle alkoholitaseme mõju on sama, mis anesteesial, mida kasutatakse operatsioonide puhul. Võimalik, et langed koomasse. Hingamine võib katkeda.
• üle 4 promilli Südame töö ja hingamine on häiritud. Oled tõenäoliselt koomas või juba surnud.

Alkoholimürgistus.

Etanool oksüdeeritakse maksas väga mürgisteks aldehüüdideks, sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ühend, mis reageerides tekitab alkaloide. Viimased sarnanevad tugevate narkootiliste ainetega. Ei ole ühte kindlat piiri, mille ületamisel alkoholimürgistus tekib. Lisaks joodud alkoholikogusele oleneb see inimese vanusest, soost, kaalust, tervislikust seisundist, sellest kui kiiresti alkohol ära joodi ja kui palju oli enne söödud. Alkoholimürgituse saanud inimene vajab abi. 

Kainenemine.

Keskmiselt kaob alkohol inimese organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis. Kainenemise kiirus oleneb soost, kehakaalust, pikkusest ning sellestki, kui palju on enne söödud.

Pohmell.

Pohmelli sümptomid ilmnevad siis, kui alkoholisisaldus veres hakkab langema organismi loomulikule tasemele – nullilähedale. Üks peamisi pohmelli ehk alkoholi võõrutusnähtude põhjuseid on etanooli muundumisel organismis tekkiv mürgine aine etanaal. Pohmell näitabki, et organism võitleb mürgiga – sisuliselt on tegu alkoholimürgistuse kergema vormiga.

Võõrutusnähud.

Võõrutusnähud tekivad pärast joomist, kui alkoholi on tarvitatud pikka aega ja/või suurtes kogustes. Võõrutusseisund on üks alkoholisõltuvuse näitajaid. Võõrutusnähud võivad olla nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine, südamekloppimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Halvale enesetundele lisanduvad psüühilised vaevad: süü, häbi, alaväärsustunne, masendus, väsimus, kontsentreerumis- ja unehäired. Olenevalt alkoholi tarvitamise kestusest, kogustest ja inimese tervisest võib võõrutusseisund olla kerge, keskmise raskusega või raske. Selle seisundiga võivad kaasas käia sellised tüsistused nagu näiteks krambid, hallutsinatsioonid või deliirium. Kerge ja keskmise raskusega võõrutussündroom taandub ise umbes 3–5 päevaga. Raske tüsistustega võõrutussündroom vajab aga püsivate tervisekahjustuste vältimiseks meditsiinilist abi.

Karskus.

Karskuseks ehk täielikult alkoholist loobumiseks on erinevaid põhjuseid. Näiteks võib see sobida inimestele, kes on proovinud alkoholitarvitamist vähendada ning mitu korda selles ebaõnnestunud. Joomist kontrollida on tavaliselt raskem kui olla karsklane. Kindlasti on täielik loobumine alkoholist vajalik alkoholisõltuvuse puhul, mida iseloomustab tugev joomistung ning raskused joomise kontrollimisel, teatud haigusseisundite puhul, samuti alkoholiga kokkusobimatute ravimite tarvitamise ajal ning raseduse planeerimise või lapseootuse ajal.

Mida teha?  Kui tunned, et alkohol mõjutab sinu elu, on see piisav põhjus selle teemaga tegelemiseks ning vajadusel spetsialisti poole pöördumiseks. Tänapäevane ravi tegeleb joomise põhjuste ja tagajärgede kõigi külgedega.

Kui sinu lähedane joob, siis uuri soovitusi, kuidas teda aidata. Samas ära unusta ennast – vaata nõuandeid, kuidas ennast selles olukorras hoida.