Miks inimesed joovad?

Enamasti omandame me erinevad käitumisviisid teisi jälgides ja jäljendades. Alkoholi tarvitamist ja sellega seotud uskumusi mõjutab kultuur, pereliikmed, sõbrad, partner, eakaaslased, meedia jne.

Alguses mõjub alkohol ka lõõgastavalt ning sisemistest piirangutest vabastavalt. Inimesed alustavad joomist, et saada naudingut ning jagada joobest tekkinud elevust kaaslastega. Mõned leiavad, et alkohol annab ajutise leevenduse raskestitalutavatele tunnetele nagu näiteks igavus, tüdimus, pinge, ärevus, kurbus või masendus. Samuti paneb alkohol ajutiselt unustama oma mured, seetõttu on just inimesed, kellel on palju elulisi muresid, haavatavamad alkoholi kütkestava mõju poolt. Vähese enesekindlusega inimesed võivad tunda purjus olles ennast tugevama ja võimekamana. Samuti aitab alkohol kergesti sulanduda seltskondadesse, kus ainukeseks vastuvõtmise põhimõtteks ongi see, et kõik joovad.

Kui mingi aine tarvitamisel on nii palju plusse, miks siis aga peaks üldse muretsema?

Alkoholi tarvitamise kasud on tavaliselt lühiajalised ning pikemalt ette vaadates kahjustab alkohol tegelikult inimese heaolu, suhteid, saavutusi, tööelu, rahalist seisu ning tervist. Alkohol ei lahenda probleeme vaid hakkab neid juurde tekitama.

Alkoholi nõiaring

Väga lihtsustatult võib alkoholi tekitatud nõiaringi lahti joonistada järgmiselt:

Näiteks: Martin pidi auto parandusse viima ning see tõi kaasa ootamatult suure väljamineku. See tekitas temas frustratsiooni oma rahalise seisu pärast. Et negatiivseid tundeid leevendada võttis ta õhtul ette pudeli kanget alkoholi. Järgmisel päeval jõudis ta tööle mitu tundi hiljem, jääknähtudega ning seetõttu läks ta tülli juhatajaga. See omakorda pani ta muretsema oma töö, kui põhisissetulekuallika ja tuleviku pärast. Vajadus emotsioone alkoholiga tuimestada suurenes veelgi.

Masendus ja ärevus kasvavad aja jooksul

Alkoholist tekkiv hea enesetunne on väga lühiajaline (mõnest minutist mõne tunnini). Korraks leeveneb pinge ja võimenduvad positiivsed emotsioonid, kuid pikemas vaates on alkohol siiski võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine.

Ühelt poolt mõjutab alkohol ajukeemiat nii, et tekivad ärevus ja depressioon. Teiselt poolt viib tunnete tuimestamine alkoholiga selleni, et inimene ei tegele probleemidega, vaid lihtsalt väldib neid. Lahendamata probleemid kasvavad aja jooksul. Kolmanda osana lisandub siia kokteili sageli see, et kui inimene ei püüagi probleeme lahendada, jääb saamata innustav eduelamus ning puudulikuks jäävad ka oskused, kuidas tegelikult neid siiski lahendada.

Alkohol tekitab samuti füüsilist sõltuvust. Heaolutunde (mõnutunne ja tuimus) saavutamiseks või koguni normaalse enesetunde säilitamiseks tuleb tarvitada järjest suuremaid alkoholikoguseid ning ilma selleta tuntakse ennast pinges, ärrituva ja halvatujulisena.