Maksahaigused

Maks on üldjuhul vastupidav organ. Sellele vaatamata suudab alkohol hävitada maksarakke hulgal, mille tagajärjel sageli tekib püsiv kahjustus.

Alkoholist põhjustatud maksakahjustusel esineb kolm peamist vormi.

1. Maksa rasvumine ehk steatoos

Alkoholi tarvitamine üle madala riski piiride võib üsna lühikese aja jooksul tekitada maksas rasvakogumikke, mida nimetatakse maksa rasvumiseks ehk steatoosiks. Rasvunud maksal üldjuhul nähtavad sümptomid puuduvad, seetõttu tavaliselt inimene seda ise ei märka. Vahel võib tunda kerget ebamugavust kõhus, söögiisu võib kaduda ja süda läikida. Maksa rasvumine on selgeks hoiatuseks liigsest joomisest. Õnneks kaob steatoos ära, kui alkoholi tarvitamises paus teha. Üldiselt on maks korras umbes kahenädalase alkoholitarvitamise pausi järel.

2. Alkoholhepatiit ehk alkohoolne maksahaigus

Pikemaajalisel alkoholi liigtarvitamisel võib tekkida juba tõsisem haigus – alkoholhepatiit. Vahel võib alkoholhepatiit tekkida ka lühema aja jooksul rohke purjutamise tagajärjel. Kergemate vormide puhul taastub maks täielikult, kui joomine lõpetatakse. Raskematel juhtudel võib haigus aga olla eluohtlik.

3. Maksatsirroos

Kuigi ka maksatsirroos ei pruugi anda konkreetseid sümptomeid, on selles staadiumis maks juba tõsiselt kahjustunud ja maksarakud hävinud. Maksatsirroosi puhul ei ole maksa taastumine enam võimalik. Alkoholi tarvitamise lõpetamine küll väldib edasist maksakahjustust ning tänu sellele pikeneb ka eluiga. Purjutamise jätkamisel elab inimene heal juhul vaid mõni aasta.

Maksatsirroos muutub tõenäoliseks, kui eluea jooksul on tarvitatud 100 kg puhast alkoholi. Selleks piisab, kui juua iga päev 30grammi (2-3 alkoholiühikut, näiteks kolm 0,5-liitrist õlut) kümne aasta jooksul.

Kuigi vahel ei anna ka alkoholhepatiit ja maksatsirroos endast mingit märku, siis tavaliselt siiski tekivad nähtudena sooleveritsus, nähtava põhjuseta sinikad, väsimus, kollatõbi, kiirenenud alkoholi mõju, sügelus, maksavähk, paistes jalad, veriokse, söögiisu kadumine.