22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
12.02.2021 13:57
Tere!
Tunnen muret oma venna pärast, kes igapäevaselt õlut joob. Ise ta probleemi ei tunnista ja oma abikaasa manitsuste peale suudab ühe päeva juua ka ainult coca-colat, kuid siis läheb kõik jälle endisesse rütmi tagasi.
Nüüdseks on ta hakanud seda ka varjama. Leiab nt põhjusi minna keldrisse vms ja tuleb siis sealt lõhnadega tagasi.
Tema abikaasa ütleb, et on temaga sel teemal korduvalt rääkinud, aga tulutult. Joomise põhjuseks pidi olema stress.
Oleme mures, et see õlle joomine aina süveneb! Lihtsalt rääkimisest ei piisa, et ta oma pahest loobuks!
Mida teha?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
12.02.2021
Tere.
Julgustan lisaks venna naisele ka teid sellel teemal vennaga rääkima. Palju sõltub ka sellest, kuidas rääkida. Tarvitaja sageli kogeb seda moraalilugemise ja näägutamisena. Tulemuseks õigustab end, pisendab enda tarvitamist, süüdistab hoopis teisi või väldib seda teemat üldse. Kui on veel lähedasi keda kaasata, siis võiks ka seda teha. Kui mitu lähedast inimest juba räägivad sellest, kuidas vend muutunud on, siis see juba mõjub teisiti, kui üks inimene seda teeb. Oluline on tuua välja faktid, mida lähedased on märganud, näiteks, et vend on hakanud varjama oma tarvitamist ja arvab, et teised aru ei saa. Sellest tuleks avalikult rääkida. Üks võimalus on teha nö perekoosolek (leida hetk kui vend on kaine), kus kõik lähedased kokku saavad ja rahulikul ning mitte süüdistaval viisil ütlevad vennale seda, mis muutusi nad temas märganud on. Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada seda, et te väga hoolite temast ja olete mures, kuna varem ta nii ei käitunud. Oluline on vältida süüdistamist ja pigem väljendada muret ja pakkuda abi. Koos saate arutada, kuidas stressi vähendada annaks või seda tervel meol maandada saaks. ehk on keegi perest, kes on nõus nö vennaga koos midagi tegema – näiteks mõni ühine stressi maandav tegevus. Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf
Samuti on lähedastel võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas vennaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui vend raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Lähedased inimesed näevad seda, mida alkohol inimesega teeb, kõige paremini. Kindlasti soovivad nad armsat inimest aidata. Lisaks sellele väsivad nad ka ise tülidest ja murest tuleviku ees. On aegu, kus kardetakse oma lähedase elu pärast. Sõltlase sõbrad ja perekond soovivad väga, et see olukord juba lõppeks.
Valitud meetoditest aga oleneb, kas tegemist on aitamise või hoopis probleemile kaasa aitamisega.
Probleemile kaasa aitamine tähendab, et teed asju, mis võivad küll esmapilgul näida aitamisena, kuid tegelikult hoopis aitad oma käitumisega teise poole sõltuvuse säilimisele kaasa. See tähendab tegelikult, et sul on lihtsam järele anda teise tujudele, ähvardustele ja manipulatsioonidele ning sind hirmutab mõte, et pead hakkama piire seadma ja ennast kehtestama. Sa kardad, et sõltlase nõudmisi täitmata jättes võib ta kättemaksuks veelgi ettearvamatumalt käituda. Kardad, et ta võib sind maha jätta või ise lõpetada tänaval. Nii pingutadki viimase võimaluseni, et seda ei juhtuks.
Paraku on sellisest pingutamisest väga vähe või üldse mitte abi.
Selleks, et oma käitumist muuta, peab sõltlane aru saama, et tal on tõepoolest midagi väga olulist kaotada. Kui ta ei seisa silmitsi oma tegude tagajärgedega, siis ei leia ta ka motivatsiooni oma käitumise muutmiseks.
Kui sa üritad teist igas olukorras päästa, võtad temalt võimaluse õppida, kuidas rasketes olukordades toime tulla. Kuna usk endasse kui võimekasse inimesse kujuneb välja väljakutseid vastu võttes, tuleb meil kalleid inimesi julgustada ennast usaldama, et nad õpiksid elus raskete olukordadega toime tulema. Kui sõltlase eest pidevalt ülehoolitseda, hakkab ta uskuma, et ta ei olegi võimeline ise enda eest hoolitsema ning selle tagajärjel tunneb ta end küündimatu inimesena. Kuigi see pole tõsi.
Sõltlaselt vastutuse ära võtmine tähendab, et enesele märkamatult julgustad sõltlast oma käitumist jätkama. Näiteks, su lähedasel on komme õhtuti palju juua ning mõnikord ei suuda ta hommikul pohmelli pärast tööle minna. Kui sina helistad vabandustega tema ülemusele, siis teda niiviisi päästes lood sa tegelikult olukorra, kus ta ise oma tegude eest vastutust võtma ei pea.
Enamiku sõltlast armastavate inimeste elud on täis saladusi. Kartes teiste hukkamõistu teevad nad kõik selleks, et keegi teine olukorrast teada ei saaks. Nii on raske aduda, et tegelikult leidub veel hulk inimesi, kellel on samad probleemid ning kellega te teineteist toetada saaksite.
Nii käitudes lubad oma partneril ka edasi elada pettekujutluses, et kõik on korras ning ta ei pea oma tegudele otsa vaatama ning nende eest vastutama.
“Hea inimese” roll, teistele igal juhul meeldimine ning soov mitte kunagi mitte kellegi tundeid riivata tekitavad lõpuks ohvritunde. Nii õpetad partnerile, et sinuga võibki halvasti käituda ja edasi manipuleerida. Igal hinna eest meelepaha, kriitikat või pettumust vältides võib juhtuda, et sinu lähedane kohtlebki sind jalamatina.
Partneri süüdistamine on minek libedale teele. Sageli muudab süüdistamine inimese trotslikuks ja veelgi vastutulematumaks. Olukord jääb samaks ning viha ja vimm vaid võimenduvad.
Väga lihtne on mõelda, et saaksid olla õnnelik juhul, kui teine inimene oma solvava käitumise lõpetab. Kahjuks asetab selline mõtlemine sind ohvrirolli. Suhtes on kaks osapoolt ning kui teine käitub sinuga halvasti, võib olla, et ise oled lubanud sellel juhtuda. Iga muutus algab iseendast.
Sina ei saa mingil viisil olla vastutav teise inimese käitumise ja tegude eest. Sõltlased on sageli varmad kõiki teisi oma eluraskustes süüdistama. Nad võivad süüdistada elukaaslast, lapsi, ülemust, ilma, ebaõnne, “kasvõi katkist kingapaela”, et vastutus enda õlgadelt ära veeretada. Näe sellest läbi ja ära võta endale vastutust tema tegude eest.
Kui arvad, et kui ikka väga pingutada, siis on võimalik teist inimest muuta, siis tegelikkuses ei saa me kedagi sundida midagi tegema vastu nende enda tahtmist. Loeb tema enda vaba tahe. Ainus, mida sa muuta saad, oled sina ise ja sinu käitumine. Kui sinu käitumine hakkab lähedase sõltuvuskäitumist ebamugavamaks muutma, lood sa võimalused, et tal võiks see tahe ja vajadus tekkida. Valiku teeb siiski iga inimene ise.
Tegelikkuse tunnistamine ei pruugi olla lihtne. Mõnikord on endale kõige raskem tunnistada, kui hull olukord tegelikult on. Võib juhtuda, et teised on sinu kannatused ammu läbi näinud, kuigi sa ise peidaksid pead kogu selle häbi ja süütunde eest endiselt liiva alla.
Tõe eest enda peitmine ei muuda olukorda paremaks. Loobumine petlikust kujutlusest, et asjad kuidagi iseenesest paranevad, on oluline samm, mida enda ja lähedase elu parandamiseks astuda.
Ära varja ega valeta tema eest. Ära mõtle välja vabandusi tema käitumisele. Lase tal vastutada oma tegude tagajärgede eest.
Kui otsustad, et ei ole enam iga hinna eest teise meele järgi, võib see kergesti kaasa tuua pettumust, frustratsiooni ja viha. Tuleb õppida taluma ka ebamugavust ja hirmu ning seda, kuidas vaatamata kõigele enda juurde jääda. Väljendades ennast kindlameelselt ning seades piirid ei toeta sa enam sõltuvust.
Kui lähedane ka otsustab raevutseda ja ultimaatumeid esitada, ei pea sa tema manipulatsioonidele alluma. Mida rohkem sa endaga manipuleerida lubad, seda suuremaks manipuleerijaks lähedane muutub. Kindlate piiride hoidmisel võib tema käitumine aja jooksul muutuda.
Räägi teiste sõltlasele oluliste inimestega – pereliikmed, sõbrad, töökaaslased jne. Leppige koos kokku piirid ja see, kuidas sõltlasega suhelda. Rääkida tasub lähedasega koos. Kindlasti vältige süüdistamist. Rääkige temaga nendest olukordadest, kus tema joomine teid mõjutas ja probleeme kaasa tõi.
Lubada on lihtne, teha raskem. Ära jää lihtsalt niisama uskuma alkoholisõltlase “lubadusi”. Tee oma järeldused tema tegudest.
Eluterve endast hoolimine ei tähenda isekust, enesekesksust või teistega arvestamatust. Enese eest hoolitsemine on endast ja teistest lugupidamise ning enda armastamise märk. Lisaks ei ole sul võimalik teisi aidata, kui ise oled olukorras, kus vajad hädasti abi. Ka lennukis pannakse hapnikumask kõigepealt endale pähe.
Vaata ka, kuidas aidata ennast, kui su lähedane joob.
Spetsialistid on valmis ja oskavad nõu anda ka patsientide lähedastele. Neilt saad nõu ka sellisel juhul, kui sinu lähedasel on probleeme alkoholiga, kuid ta ise ei soovi abi saamiseks kuhugi pöörduda. Loe täpsemalt, kust saada abi.
Loe ka tugigruppide kohta, mis on mõeldud alkoholiprobleemidega inimeste lähedastele.
Selliseid jutuajamisi on mõistlik pidada siis, kui lähedane on kaine.
Kõigepealt näita, et hoolid. Selleks sobib ütelda näiteks: „Sa oled mulle väga tähtis ja ma hoolin sinust”, „Ma soovin, et sa mind ära kuulaks, ma olen su pärast mures.”
Tarvitamisest rääkides proovi nö eos maha võtta takistused, mis ei lase inimesel aus olla. Näiteks: ”Ma tahan sind mõista ja ära kuulata, mind huvitab see, mis on sinu põhjused”. Saad julgustada tõtt rääkima öeldes „Ükskõik, mis need põhjused ka ei oleks ja palju sa joonud ei oleks, mida sa teinud ei oleks – ma ei hakka sind süüdistama ega hukka mõistma”. Seda lubadust tuleb ka täita. Sa võid rääkida ka sellest, mida tunned, kui sulle valetatakse.
Proovi rääkida rahulikult ja rahulikul hääletoonil. Väldi moraalilugemist ja süüdistamist (“sa ju lubasid enam mitte nii teha!”). Survestamine tekitab vastupanu ja enesekaitseks võidakse hoopiski hakata selliseid jutuajamisi vältima või oma tarvitamist varjama.
Mõistlik on selgitada, miks kaaslase joomine on sinu jaoks probleem. Ilma süüdistustesse laskumata proovi kirjeldada olnud olukordi ning väljendada, milliseid tundeid need sinus on tekitanud.
Meenuta talle varasemaid aegu ja seda, milline oli teie elu enne kõike seda. Kui tunned puudust koosveedetud ajast, siis ütle seda talle. Kui lähedane on varem püüdnud vähem tarvitada, siis tuleta talle meelde, et ta sai sellega hakkama ning et see aeg oli teie mõlema jaoks jaoks parem kui praegune.
Kui lähedane ei taha rääkida, siis anna talle aega oma ebamugavustundest üle saada. Pealekäimine vaid suurendab vastuseisu – tõmbutakse veelgi eemale, leitakse endale õigustusi, eitatakse probleemi, rünnatakse vastu jne. Need on loomulikud inimese kaitsemehhanismid. Ära ole liiga pettunud, kui ka kohe järgmistel kordadel teie jutuajamine ei õnnestu, see võib aega võtta.
Tähtis on see, et väljendad selgelt oma tundeid ja seisukohti. Sa ei vabanda ega õigusta teiste ees tema purjus tegusid või lubamatut käitumist, ei tee tema eest midagi ära, ei võta tema kohustusi ja vastutust enda kanda. Endised sõltlased ütlevad “parim viis alkohoolikut aidata on teda mitte aidata”.
Kui tunned, et jaks hakkab lõppema, otsi keegi, kellel on olemas kõrvaltvaatajapilk ja kellega saad oma murest rääkida. Rääkimine aitab sul oma tundeid paremini mõista ja mõtteid korrastada. See omakorda aitab sind järgmiste jutuajamiste juures.
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.