X

Küsimused ja vastused

28.05.2020 16:21

Tere,

Minu ema (62.a) on tarvitanud alkoholi juba pikemat aega. Ma ei ütle, et ta on igapäevaselt “maani täis”, aga ma näen seda, et ta on midagi tarbinud. Kõige kurvemkeerulisem on see, et ta teeb seda nö varjatult ehk peidab kuskile midagi ja siis käib lonksu haaval võtmas. Muidu käib ta igapäevaselt tööl ja pole mingi sügavat joomist. Ta tunnistab oma probleemi ja igakord lubab, et lõpetab ära, aga ca 1-2nädala pärast on sama seis.
Tutvudes alkoinfo.ee leheküljega saan aru, et esmalt tuleks otsida abi perearstilt, aga ta ütleb otse välja, et ta häbenem seda porbleemi ja ei taha minna perearsti juurde. Kuhu tuleks sellisel juhul pöörduda? Kas peaksingi helistama Ravikeskuse juures närgitut numbrile ja panema vastuvõtu aja või on siiski vaja läbida ka nö perearsti kadalipp. Kust ma saaks kiiremas korras abi?

Lugupidamisega

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

28.05.2020

Loe täispikkuses

Tere

Te olete tubli, et soovite oma ema aidata ning teda selles toetate. Aidata saab inimest, kes ise tahab aidatud saada ning on otsustanud selle tee läbida. Seega see peab olema teie ema vabatahtlik otsus.  Kui see nii on, soovitan leppida kokku aja ravikeskuses. Kontaktid leiate siit. Helistage sobivasse keskusesse ja leppige vastuvõtt kokku. Teie ema peab vastuvõtule pöördudes olema kaine, Teie saate tugiisikuna temaga kaasa minna. Seal juba tegeletakse konkreetselt teie olukorraga vastavalt vajadustele. Soovin edu!

Karin

20.05.2020 10:56

Tere

Minu 72.a kasuisa on hakanud igapäevaselt jooma ja on kurtnud, et ta elu on “tuksis”. Ta ei taha enam midagi teha. Ta mälu veab teda alt. Aidata ennast ei lase. Ta oleks justkui sügavas depressioonis. Ta ei ole tulnud toime pensionil olemisega. Meie ema ehk tema elukaaslane suri vähki 3a. tagasi, kuid ta hakkas juba enne ema haigust tarvitama alkoholi. Nüüd aga joob mitu päeva järjest, et enam ei ole pause. Tal ei ole enam eluisu, justkui tahabki ära surra ka. Kuidas me kasuõdedega saaksime teda aidata? Kaua inimese organism vastu peab, kui ta igapäev ainult joob? Kelle poole ma peaksin pöörduma, et aidata enda 72a. kasuisa?
Lugupidamisega

Ljudmilla Atškasov

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

20.05.2020

Loe täispikkuses

Tere!

Tundub. et te kasuisal võib alkoholi tarvitamist põhjustada ühe tergurina meeleolulangus. Sellisel juhul tuleks ennekõike tegeleda sellega. Vanemaealistel inimestel jääb sageli meeleolulangus märkamata ja silma kipubki pigem jääma just alkoholi tarvitamine, millega inimene püüab enda enesetunnet paremaks saada, kuid teisalt tekitab seeläbi endale hoopiski muid probleeme juurde. See, kui kaua kellegi tervis igapäevasele alkoholi tarvitamisele vastu peab on väga individuaalne. Selge on see, et tervis läheb järjest halvemaks. Vanadusega kaasneb paraku kohanemine enda abituse ja jõuetuse tundega. Vaim veel jaksaks, aga keha ei tee koostööd – tahteaktiivsus ja energia langeb. Motivatsiooni tekitamine enda eest hoolitsemisel ja tervisega tegelemisel võibki osutuda raskeks. Alustuseks võiks rääkida sellest, kuidas tema olukord ja käitumine teid mõjutab. Et te tahaks aidata, aga teil endal tekib käed rüppe laskmise tunne, kui kasuisa ei taha teie abi vastu võtta. Andke teada, et ka teie tunnete jõuetust, abitust ja kurbust . Vähemalt ta saab siis kinnitust, et te hoolite. Vanemad inimesed kipuvad meeleolulanguses arvama, et nad on teistele koormaks ja parem oleks, kuid neid üldse poleks. Vananemisega leppimine ja kohanemine on igaühe jaos individuaalne. Osade inimeste jaoks on raske ka üksinduse talumine. Seda eriti siis, kui varasemas elus on inimene olnud väga sotsiaalne. Lisaks kaasnevad ka erinevad tervisekaebused, millega tuleb igapäevaselt edasi elada ja siis pole ka mõni ime, et kannatus raugeb. Kuna akoholil on ka valu tuimestav omadus, siis see võib ka üks tarvitamise põhjus olla.  Leitakse lohutsut nii vaimsele (hinge) kui ka füüsilisele valule. Seega on oluline tunda kasuisa käekäigu ja tervise vastu ikka huvi ning võimalusel teda kaasata enda pere tegemistesse, mis tõstab ka temas teistele vajalik olemist suhtumist. Ärge laske end häirida keeldumisest. Vahel tuleb korduvalt nö keelitada või mõelda välja põhjuseid, miks te teda kuhugi kutsute või vajate.

Et teada saada, milline on kasuisa üldine tervislik seisund ja kuivõrd tarvitamine on seda mõjutanud, võiks pöörduda alustuseks perearstile. Põhjusena võibki olla üldine tervisekontroll, mis selles vanuses on ka igati mõistlik. Võimalik, et kui perearst läheneb talle tervise seisukohast, siis ehk sealt kaudu saaks isa mõjutada enda eest rohkem hoolt kandma. Sageli vanematele inimestele just mõjubki paremini, kui nendega räägib nö inimene, kes on nende silmis autoriteet. Omalt poolt võite perearstile anda täiendava vajaliku info, et kasuisa tarbib iga päev alkoholi ja et ta on teile avaldanud elutüdimusmõtteid. Perearst saab täpsemalt hinnata vestluse ja küsimustiku abil ka kasuisa emotsionaalset enesetunnet ning vajadusel alustada raviga või suunata täiendavale eriarsti- psühhiaatri vastuvõtule.

Samuti on teil endal võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas kasuisaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui isa raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

Alkoinfo.ee kodulehelt leiate ka muud huvitavat lugemist. Näiteks, kuidas aidata ennast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/. Lisaks saate lugeda ka lähedastele mõeldud infomaterjali https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

06.05.2020 15:38

Tere!

Pöördun Teie poole, et küsida nõu, kuidas käituda lähedasega, kes on alkohoolik. Minu ema, kes on hetkel 58. aastane, on alkoholi tarvitanud alates 2012.aastast. Vahepeal on olnud paar aastat, mil ta ei ole alkoholi tarvitanud ja seda ilmselt seetõttu, et ta on enda tädi palvel lasknud endale alkoholi tarvitamise vastase süsti teha. Tänaseks päevaks olen hakanud kahtlema sellistes süstides. Varasemalt püsis ema terve aasta kainena kui oli lasknud endale süsti teha, kuid nüüd hakkas taaskord jooma ja viimasest süstist on möödas kuskil 3-4 kuud. Näha on, et tal endal tahtejõudu lõpetamiseks ei ole. Pigem on lähedaste survel saanud olukorra mõneks ajaks kontrolli alla.
Emal on millegipärast komme purjus peaga minule helistada ja mind kõiges süüdistada, kuigi ma ei ole talle midagi halvasti öelnud ega midagi halba teinud. Varem olen vabandanud tema ees isegi asjade pärast, milles tegelikult süüdi ei ole.

Mul on ka paar aastat noorem vend, kuid temale ema purjus peaga ei helista ja milleski ei süüdista. Varem olen ema kõned vastu võtnud ja kõik ära kuulanud, kuid nüüd otsustasin tema numbrile blokeeringu panna, sest enam ei suuda neid süüdistusi ära kuulata. Samas on mure, et kui kõnesid vastu ei võta, võib temaga midagi ohtlikku juhtuda, sest tal on aastaid tagasi midagi skisofreenia taolist diagnoositud ja sellest tulenevalt on ta korduvalt ähvardanud endalt elu võtta. Olen püüdnud temaga suheldes võimalikult rahulikuks jääda, olen käinud tal erinevates kohtades järel, kuhu ta purjus peaga on läinud ja koju toonud, kuid tunnen, et selline lahendusviis ei vii kusagile. Tean, et inimest saab aidata ainult siis kui ta seda ise tahab, kuid samas paneb mõtlema, kas sellises olukorras nagu mu ema aastaid juba on, ei saa midagi ette võtta? Kas ta peab tõesti üksinda nii põhjas ära käima, et aru saada, mis on alkoholismi tagajärjed ja kuidas ta enda elu sellega hävitab. Tänaseks päevaks on tema lähedased nii ära väsinud, nõutud ja abitud ning ei tea enam mida ette võtta.

 

Ljudmilla Atškasov

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

06.05.2020

Loe täispikkuses

Tere.

Mõistan teid täiesti, et olete väsinud. Positiivse asjana saan kohe välja tuua selle, et emal on olnud vahepeal pikki kainuse perioode, millest võib järeldada, et teatud enesekontroll on tal täiesti olemas. Nüüd tuleks see uuesti nö üles leida. Alternatiivina süstidele võiks katsetada teaduslikult tõestatud ravimeetodeid, mille kohta saate lugeda siit https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/. Ravikeskuste kontaktid https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/.

Tänapäeval on olemas erinevaid ravimeid, mida alkoholitarvitamise häire puhul saab inimesele määrata ja lisaks on võimalik saada ka psühhoteraapiat, kus tegeletakse nö tarvitamise allpõhjustega ja enesekontrolli suurendamisega sh tungiga toimetulek jt teemad. Ka teil endal, kui lähedasel inimesel, on võimalik saada tasuta nõustamisteenust, et koos spetsialisti (psühholoogi või vaimse tervise õega) arutada, kuidas emaga sellel teemal rääkida võiks või käsitleda muid teie jaoks olulisi teemasid, mis ema käitumisega seotud on. Sellisel juhul öelge aega broneerides, et olete alkoholi liigtarvitava inimese lähedane. Ema ei pea selleks ise teenusele pöörduma.

Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/

Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

Lähedastel on tihipeale dilemma, et kas ma aitan ja muretsen või proovin seda mitte teha j kuidas siis endas toime tulla aktiveeruva süü- ja ärevuse tundega. Seni, kuni lähedased proovivad ennetada igasugu riske või neid maandada, nt teie puhul…emale järgi minek ja tema koju viimine, kui ta kuskil joomas on, ei muuda tarvitaja oma käitumist. Selleks, et tarvitaja ise hakkaks oma tarvitamises probleemi nägema ja soostuks selles osas muutusi tegema, tuleb tal lasta kogeda omal nahal tarvitamisest tingitud negatiivseid tagajärgi. Alkoholi liigtarvitajat iseloomustab sageli emotsionaalne ebastabiilsus ja teatud käitumismustrid, milleks sageli on ähvardamine (sh enesetapuga), manipuleerimine (näiteks. kui sina poleks nii öelnud/teinud, siis ma poleks jooma hakanud), teiste süüdistamine, enda käitumise õigustamine, tarvitamise olulisuse vähendamine jt. Nende kätumismustritega varjatakse enda süü tunnet, pettumust iseendas,  kahetsust, häbi jt. tundeid. Kui ründan teist, siis see annab mulle nö parema enesetunde või leevenduse oma negatiiivsele tundele. See võib selgitada ka seda käitumist, miks ema teid süüdistab.

Soovitan teil end kaitsta ja panna paika selgelt piir. Emale võib öelda: “Ma suhtlen sinuga siis, kui sa oled kaine. Ma ei pea sinu süüdistusi kuulama. Sa tead, et ma hoolin sinust, kuid ma saan aidata sind siis, kui sa selle abi vastu võtad”. Muul juhul, kui ema helistab joogisena, panna toru hargile ja mitte jääda neid süüdistusi kuulama.

Valiku, tarvitada alkoholi või mitte, saab teha ainult teie ema ise. Te ei pea olema oma ema suhtes nö lapsevanema rollis ja teda 24/7 abistama ja tema pärast muret tundma. See on tema elu ja ta on täiskasvanud inimene, kes vastutab oma tegude eest ise. Teie saate väljendada vaid hoolivust seda talle öeldes ja pakkuda abi, mis aitaks tal tarvitamisharjumust muuta. Motiveerivaks võib osutuda ka selle aja meenutamine, mil ema oli kaine. Sellisel juhul tuua väga konkreetselt välja faktid, mis siis oli parem ja kuidas teie end siis tundsite. Kuna ka tädi on ema varasemalt aidanud, siis üks võimalus on koos tädi ja võib-olla ka vennaga rahulikult maha istuda ja emaga kõik koos rääkida. Sellisel juhul peab ema olema aga kaine ja valmis teid ära kuulama. Selleks, et ta ei saaks vestlusest kõrvale hiilida, võiks see juhtuda tema jaoks kas lühiksese ette teatamisega või ootamatult.  Kuidas sellest vestelda võiks, selle kohta oli viide infomaterjalile kirjas ülalpool.

  • Küsi nõu


    (Esita oma alkoholiga seonduv küsimus või mure.)


  • (Sinu e-posti aadressi ei avaldata.)
  • Vastus saadetakse Sinu esitatud e-postile ning küsimus koos vastusega avaldatakse ka alkoinfo.ee veebilehel. Küsimustele vastatakse viie tööpäeva jooksul.

Küsimustele vastavad

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

X
testid siit saad abi
euro