Tolerants ehk alkoholitaluvus

Regulaarse joomise puhul õpib organism mürgist ainet käitlema ja nö “harjub” lõpuks alkoholiga. See tähendab, et keha ei ole alkoholi suhtes enam nii tundlik ja sama purjusoleku tunde saavutamiseks peab jooma korraga järjest rohkem.

“Palju kandmine” ei ole tervise ja tugevuse näitaja, vaid viide, et on juba tekkinud üks alkoholisõltuvuse sümptomitest – alkoholitolerants.

Rohke alkohol kurnab aastate jooksul organismi kaitsejõude ning lõpuks võib tekkida ka vastupidine nähtus: alkoholisõltlane jääb purju juba poolest pudelist õllest. Maks on kahjustunud ning väike alkoholikogus teeb juba joonuks.

Tolerantsi nullimine

Alkoholitolerants võib tekkida märkamatult. Kui sa jood järjest rohkem, et saavutada sama efekti, mida said kunagi näiteks klaasist veinist, siis oled jõudnud juba ohtlikule territooriumile. Et alkoholitolerants ei tõuseks, on vaja anda organismile puhkust. Iga nädal peaksid tegema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Kasuks tuleb ka pikema puhkuse võtmine alkoholist. Nii vähendad oma suurenenud alkoholitaluvust.

Mida teha?

Kui sinu alkoholitaluvus on suurenenud, sul on tunnused mis viitavad alkoholisõltuvusele või tunned, et sul on joomisega probleeme, peaksid pöörduma spetsialisti poole. Vii ennast kurssi alkoholiravi põhimõtetega, et teaksid, mida oodata.