11.01.2023 13:31
Tere, mul selline probleem et umbes 2-3 nädalat tagasi ühel hommikul oli mul imelik olla, silmad olid ähmased ja selline ükskõiksuse tunne oli. Väljas olles nägin lume peal musti täppe mis liikusid uurisin ja tegu vist klaaskeha hõljumiga.. Nüüd on aega mõõda läinud ja õhtuti algab selline hägune nägemine ja nagu väiksed sätendavad täpid on vahepeal silmade ees eriti kohas kus on pimedam..täna hommikul oli lõhna haistmine tugevam ja hommikul hakkas see pihta, aga võibolla sellepärast et polnud ööläbi maganud ja tarvitasin alkoholi. olen selle 2-3 nädala sees alkoholi ja kanepit ka segamini tarvitanud ja ainult alkoholi ka.. Sooviksin teada milles on asi sest mõtlen suht üle et tajun neid sätendavaid täpikesi ja sellist imeliku tunnet ja hägust nägemist ja kas on asi ohtlik ja kas võimalik ravida ja terveks saada..Olen uurinud ja on õeldud veel et tegu võib olla kanepi ja alkoholi vöörutusnähuga mis kestab niikaua.
TAI
Ekspert
11.01.2023
Tere!
Aitäh Sulle kirja eest!
Kirjeldad, et näed viimasel ajal silmade ees täpikesi, esineb hägusat nägemist ning oled välja uurinud, et tegemist võib olla silma klaaskeha hõljumitega. See võib pidada paika, kuid soovitan siiski konsulteerida ka perearsti või silmaarstiga. Kas sellel võib Sinu puhul olla seos alkoholi ja kanepi tarvitamisega või võõrutusnähtudega, on raske öelda, kuna kanep ning selle tarvitamine koos alkoholiga avaldab inimestele väga erinevat mõju.
Levinuimateks võõrutusnähtudeks, mis võivad tekkida nii kanepist kui ka alkoholist loobumisel on rahutus, peavalu, higistamine, unetus jm, aga ka emotsionaalne ebamugavustunne nagu Sinu poolt nimetatud ükskõiksus. Võõrutusnähud on üldjuhul ajutised ning mööduvad. Nende kestvus sõltub sellest kui palju ja sageli on uimasteid tarvitatud.
Sinu kirjast loen välja, et tunned oma tervise pärast muret ning soovid leida tekkinud küsimustele vastuseid. Ühe võimalusena julgustan Sind ühendust võtma tasuta programmi Valik nõustajaga, kes kuulab ja aitab hea meelega kaasa mõelda, mis võiksid olla sulle muret valmistanud sümptomite põhjused. Sinu andmed jäävad nõustamisel osaledes konfidentsiaalseks. https://noustamine.peaasi.ee/valik
27.12.2022 14:13
Oleme alkoholisõltlase pere. Kaassõltlased.
Tänaseks 6 lapsega alkohoolikust isast eemaldaunud/abielu lahutatud.
Lastekaitse survestab laste isaga koostööle, teades, et erinevate suhtluskorrad ei tööta. Ka siis, kui laste isa ise pakub lastega kohtumiseks aja on ta 2/3 kordadel tsüklis.
Ametnikud tolereerivad/õigustavad alkohooliku “püüdlusi”
Mulle korratakse:
“Teie peate (laste hooldusega) hakkama saama. Tema tegeleb alkoholiprobleemiga.”
“Ta on nii tubli, liitus AA klubiga”.
“Teie vastutate laste eest, kui viite nad isa juurde ja selgub, et ia on purjus. See ei loe, et on/oli kokkulepe.”
Mul on tekkinud sisemine kahtlus, kas ma olen veel normaalne?
Kui hoolimata lahuselust, lahutsusest; püüdlusest väljuda kaassõltuvuse ringist (võtta vastutus sõltslase tegevusetuse eest) ning soositakse alkohooliku vastutuse mittevõtmist.
Kuidas on võimalik kaassõltlastel üldse paraneda/taastuda.
Niikuinii on lapsed lõa otsas, kus isa ostab headel päevadel kommi, viib meelelahutusele.
Kasvatustegevuses ei osale, elatist maksab 8% kohtu poolt määratud summast.
Kui joobes olekut arvestatakse liikluses, kuriteos raskendava asjaoluna, siis miks peetakse seda kergendavaks asjaoluks laste kasvatusel/elatamisel?
Kust saada abi siis, kui (lastekaitse) ametnikel on tolereeriv (naisametnikel isegi “nunnutav”) hoiak raske alkoholisõltlase suhtes?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
27.12.2022
Tere
Mõistan igati teie pettumust. Paraku on tõesti nii, et teekond tervenemisel kulgeb teinekord ka sagedaste libastumistega enne kui jõutakse, kui üldse jõutakse, kainuseni ja selle säilitamiseni. Ka sellisel juhul, kui laste isa on suutnud pikemat aega hoida kainust ei tähenda see veel seda, et tagasilangust kunagi ei toimu. Alkoholi liigtarvitamise häire jääb inimesele eluks ajaks, kuid ta saab elama õppida seda teadvustades ja tehes enda jaoks õigeid valikuid. Sama lugu on ka kaassõltuvusega, eatud käitumis ja mõtlemismustrid ons edavõrd kinnitunud, et need mingitel hetkedel elus vallanduvad ikka. Te olete tubli, et olete end sellel alal harinud. Kuid lõppude lõpuks te olete ju lihtsalt inimene, kes ei suuda alati end kontrollida ja teatud kaassõltuvust käivitavate vallandajate lõksu mitte astuda. Vahel tuleb tarkus alles n-ö tagant järgi, et kuidas ma jälle nii….ja kuidas ma seda ei osanud ette näha seekord jt sellised etteheited iseendale ja kõik need emotsioonid, mis muudkui nõiaringina käivad, kui te laste isaga peate lävima. Lõppude lõpuks see tekitab kõik kokkuvõttes meeleheidet. Emana te muidugi soovite enda lapsi igati kaitsta ja teinekord võibki tekkida tunne, et kes siis teid aitab ja olete justkui oma hädas üksi. See on kurb, et seaduse vastu teie emana kahjuks ei saa. Seadus annab siin omad õigused laste isale nendega kohtuda, kuid teie otsustada on see, et te ei anna lapsi üle inimesele ega jäta neid isa juurde, kui isa on ebakaines olekus. Laste isa peab omakorda püüdma nendel hetkedel, kui lastega on kohtumine kokku lepitud kaine olem. Kui lapsed saavad suuremaks, siis nad pettuvad isas ise ja saavad teha valikuid mitte isa juurde minna. Siis ei osta enam ära ka kommi ja meelelahutusega. Seda peab lastekaitse ka sellisel juhul arvestama, kui laps ütleb, et ma ei soovi minna isaga kohtuma. Takistada te paraku kahjuks kohtumisi isaga ei saa. Küll saate aga fikseerida need korrad ja anda lastekaitsele teada, kas tel. või kirja teel, et sellel ja sellel kuupäeval ei saanud lapsi üle anda isale ega kohtuda, kuna mees oli ebakaines olekus.
Jah, te olete täiesti normaalne inimene, normaalne on olla petteunud, kurb, jõuetu jne , sest te olete inimene, kes on elus palju läbi elanud, raskustest läbi tulnud, teinud suuri muutusi elus läbi ja oma 6le lapsele toetav ja hooliv ema, kuid te enda vajadused on tõenäoliselt jäänud täiesti tahaplaanile. Mõni ime, et te ei ole murdumas. Kui te ise tunnete, et teil on vaimselt raske selle kõigega toime tulla siis ehk saate rääkida enda perearstiga, kes saab suuna. Võite uurida ka võimalikku tuge ohvriabist.
22.11.2022 16:51
Tere!
Olen aastaid alkoholi kuritarvitanud. Liitusin programmiga kainem ja tervem eesti ja mul on küsimusi. Vanus: 34 ja kuritarvitamise periood 5 a.
Päevas tarbin keskmiselt 2 l punast või valget veini (kangusega 13%, kui pole saadaval, siis 11,5% vol). Mõnikord joon õlut veini ja šampusega segamini. Valget ja pruuni viina tarbin harva, aga samuti veiniga segamini.
Küsimused:
1. Miks mul ei ole pohmelli? Marianna Nõmmik uuris mind kui kroonilist alkohoolikut. Selgus, et ei esine iiveldust nt pärast joomatuuri, ei ole peavalusid, uimasust, söögiisus ja kehakaalus muutusi. Mida see tähendab? Miks ei mõjuta alkoholi kuritarvitamine füüsilist tervist? Ehk et ei ole kogenud isegi mitte pohmelust, mis on arusaamatu, sest ohtra alkoholitarbimise korral, eriti kui juua segamini, peaks ju olema?
2. Programmiga liitudes tundsin huvi ka vereproovi vastu, et saada hinnangut maksafunktsiooni kohta. Mind üllatas, et vereproovi peeti ebavajalikuks ja keegi ei saanud aru, miks mul seda vaja. Lasin PERHis teha tasulise vereanalüüsi, millest selgus, et kõik näitajad on ideaalsed. Küsimused: miks peetakse oma tervise vastu huvi tundmist ebavajalikuks? Ja kuidas on võimalik, et pärast aastaid alkoholi kuritarvitamist on näitajad ideaalsed (referentsväärtuse keskel)?
3. Alkoholiga liialdamisel peaks tekkima mälulünki, kui on raske joove (üle 2‰), kuid mul ei teki mälulünki ehk et mäletan detailselt, mida tegin ja mis juhtus, kui oli väga raske joove. Miks ei teki isegi väga raske joobe korral mälulünki?
4. Sõltuvuskoolitustel, nt Kaja Heinsalu joomiskoolitustel, pöördutakse jumala poole. Miks on jumala kaasamine ja palvetamine siinjuures oluline? Kas on ateistlikke sõltuvuskoolitusi ja AAsid?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
22.11.2022
Tere
Kui inimene on tarvitanud alkoholi pikema aja vältel ja suurtes/ühtlastes kogustes, siis pohmelli selle klassikalises mõistes enam ei tekigi. Halvemat enesetunne võidakse kogeda, kui kogus peaks järsult minema veelgi suuremaks või lahjema alkoholi pealt minnakse üle kangema peale. Kuna orgamismil on tekkinud tolerantsus ja aju on harjunud juba teatud harjumuspäraste kogustega, siis organism ei suhtu alkoholi enam kui mürki, mida ta peab väljutama orgamismist, vaid ta nö tunneb selle ära ega reageeri enam sellele kui mürgile. Ja võib olla tõesti nii, et pohmelli ei tekigi, võib olla küll kehvem enesetunne, kuid mitte raskel kujul pohmelli. Pikemaajalise tarvitamise tagajärjel tekivad ajus teatud retseptorid, mis alkoholile reageerivad. Ajju jääb n-ö mälujälg. Ja nüüd, kui inimene on kaine, siis need retseptorid on uinunud olekus ja aktiveeruvad uuesti, kui inimene taas alkoholi tarvitab. Ehk teisisõnu aju tunneb ära, et midagi tuttavlikku anti mulle. Sel põhjusel jõuavad inimesed, kes on suutnud kainust mingi aeg hoida, üsna kiiresti samade koguste juurde tagasi, mis neil enne kaineks saamist harjumuseks tarvitada oli. Seega kontrollitud tarvitamine ei pruugi enam inimesel võnnestuda, st tarvitan vaid harva või teatud piiatud kogustes. See protsent on väike, kellel see õnnestub. Kuigi jah, kunagi ei tea, kas te kuulute selle protsendi hulka või mitte. See selgub vaid katse-eksituse meetodil. Kui kontrollitud tarvitamine ei õnnestu, siis jääb valikusse vaid kainuse hoidmine.
Alkohol mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist igal juhul, kuid inimene ei pruugi seda tajuda. Kuna alkoholil on ka valuaistingut pärssiv toime, ehk teisisõnu ta ei lase retseptoritel omavahel infot edastada, vaid blokeerib selle, siis inimene ei pruugi üldse aru saada, et kuskil miskit valutab. Sageli tekivad need kaebused inimesel alles siis, kui ta kaineks saab. See on tavaline nähtus, et siis hakkaks justkui orgamism logisema ja valutab siit ja sealt. Eks see valutas ka enne, kuid inimene ei pruugi valu tajuda. Alkoholi mõjust saate lähemalt lugeda siit.
Tunnustan, et te oma tervisest sedavõrd hoolite. Igati normaalne on oma muret ka väljendada enda tervisenäitajate pärast. Seda, miks te soovitud vereproovi ebavajalikuks peeti, ei oska ma kommenteerida. Toetudes kogemustele enda töös alkoholi kuritarvaitavate inimestega võin väita, et inimese orgamism reageerib väga erinevalt. Minu prakitkas on olnud üks noor mees, kes suutis enda maksa nö ära hävitada 6 kuuga ja samas on olnud ka neid, kes on aastakümneid joonud ja kelle maksanäit on korras, ning ka neid, kes vaatamata sellele, et näitajad on korrast ära ka joomist jätkavad, ning ka neid, kes teada saades, et näidud korras on- joomist veelgi julgemalt jätkavad.
See, et täna on näit normi piires ei tähenda paraku seda, et see nii võib jääda. Kunagi ei tea, kuidas mingi organ järgmisel hetkel võib reageerida ja millal on selle organi jaoks just nüüd see viimane piisk karikas n-ö täis saanud. Maksa tervisele on kasulik hoiduda kõikidest mürkidest, kaasa arvatud alkoholist. Alkohol ei mõjuta vaid üht organit (maksa) meie organismis, vaid ta mõjutab ka kõiki teisi organeid sh aju. Seega ei pruugi see tähendada seda, et kui maks on justkui korras, siis teised organid pole mõjutada saanud. Seda ei pruugi inimene lihtsalt tajuda, kui tarvitamine jätkub. Alkoholi mõju organismile on vägagi individuaalne ja sõltub tarvitatavast kogusest, tarvitamise kiirusest, inimese organismi eripäradest ja terviseseisundist, muude ainete ja ravimite samaaegsest tarvitamisest.Teatud tervisekaebused võivad avalduda alles pikemalt kaine olles. Otseselt alkoholist algavaid terviseprobleeme loetletakse ligi 60. Kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud üle 200 haiguse.
Põhjus, miks ei teki mälulünki on organismi tolerantsuses. Näiteks inimene, kes on harjutanud tarvitamist ja teeb seda sagedasti suuremates kogustes võibki mäletada (teinekord küll lünklikult), kuid siiski enamust eelmisel päeval/õhtul toimunust siiski mäletada. Samas inimene, kes tarvitab harva ja näiteks joob ühe korra jooksul suure koguse aloholi- joobeastmeni 2‰ või enamgi võib kogeda täielikku mäluauku ja sattuda ka eluohtlikku seisundisse. Nagu eelpool sai viidatud, et tema orgamism ei tule sellise suure mürgiannusega alkoholi näol toime.
See, et olete enda tervise osas tähelepanelik, on igati mõistlik. Lõpuks on see teie enda keha ja teie ise teate enda seisundit ju kõige paremini ning see, et olete ju enda alkoholi tarvitamise muutmiseks abi otsinud näitab seda, et tegelikult soovite end siiski hoida ja väärtustate enda tervist.
See, milline viis või tee just teie jaoks enda tarvitamisharjumuste muutmise juures õige on, on teie enda valida. On inimesi, keda on aidanud Jumalasse usk, või Kaja Heinsalu või keegi kolmas, ja neid, kes on abi saanud AA rühmadest või teaduspõhistest sekkumisprogrammidest (millest lähtuvad “Kainem ja Tervem Eesti” programmi spetsialistid). Seega, kui te ise tunnete, et mingi viis tundub teie puhul toimivat jõustavalt ja motivatsiooni tõstvalt/hoidvalt ja see sobib teile ning aitab teil kainem olla või vähem tarvitada, siis nii ongi. Siinkohal ei ole mõistlik end teistega võrrelda. See, kuidas te enda jaoks soovitud tulemuse saavutate, ei ole kellegi õigus kommenteerida. Teinekord tulebki proovida erinevaid lähenemisi, et saada aru, mis sobiv on. AA rühmade kohta saate lähemalt infot. AA üheks mõjuteguriks loetakse teekonnal koos kulgemist ja mitte oma murega üksi olemist. Koosolekute üks jõustv komponent ongi üksteisega jagamine ja sellest vaimujõu saamine, mis aitab siis kainust säilitada.
Negatiivsed emotsioonid ja stress on igapäeva lahutamatud osad ning sama loomulikud, kui positiivsed tunded. Inimene ei pea olema kogu aeg heatujuline, aeg-ajalt on täiesti normaalne olla ka pinges, kurb, väsinud ja õnnetu. Stress on keha reaktsioon, mis aitab kohaneda erinevate muutuste ja olukordadega, meil ennast kokku võtta ja reageerida.Stressi võib tekitada tavapärase elurütmi ootamatu muutus, pingeline elukeskkond või hoopis üksindus, elu- või töökohas olevad sobimatud tingimused, mure enda või lähedase pärast, liiga raske kehaline või vaimne töö, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, pidev väsimus, kurnatus ja teised sarnased olukorrad. Stress võib motiveerida ja stimuleerida, aga liiga tugevaks muutudes ka takistada tegevust, mõjuda enesetundele ning tervisele halvasti. Pidev liiga kõrge stress inimese elus ilma regulaarsete lõõgastusmomentideta kurnab liigselt organismi ning võib viia suuremate probleemideni nagu läbipõlemine, ärevushäired, unehäired ja depressioon.
Stressiga võivad kaasneda või sellele eelneda ebameeldivad tunded nagu muretsemine ja probleemide eest põgenemine, üksindustunne, hirmu või ärevuse tundmine, masendus, negatiivsed mõtted, suhtlemisärevus, unehäired, väsimus ja teised. Erinevad tunded, mida tunneme, loovad meie emotsionaalse enesetunde.
Saa teada, milline on sinu emotsionaalne seisund.
Testi on teinud 347041 inimest
Küsimused 1/24
Test aitab sul aru saada oma emotsionaalsest seisundist.
Test ei diagnoosi ega anna muul moel meditsiinilisi hinnanguid tervise kohta.
Täpsemate hinnangute saamiseks on vajalik psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatsioon.
Allikas: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2. Autorid: Aluoja jt 1999 (Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Development and psychometric properties of Emotinal State Questionnaire, a self-report questionnaire for depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry, 53, 6, 443-449).
Mõned inimesed on harjunud stressi leevendamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks alkoholi tarvitama. Alkohol võib olukorda ajutiselt tuimestada, samas selle mõju aja jooksul tasapisi väheneb ning seetõttu on vaja sama enesetunde saavutamiseks edaspidi alkoholi koguseid kasvatada. See on tingitud alkoholi toimest ajule. Alkoholi tarvitades hakkavad kanda kinnitama alkoholi negatiivsed küljed – aina kehvem meeleolu ja uneprobleemid. Pea ei tööta enam hästi, inimene on väsinud ja tujukas, töö- ja eraeluprobleemid hakkavad kuhjuma. Stressi maandamiseks aga oleks justkui jälle alkoholi vaja. Alkoholi tarvitanud inimesel on keeruline stressi tekitavale olukorrale lahendusi leida ning seetõttu püsib stress edasi, mida omakorda võimendab alkohol.
Muretsemine ja probleemide eest põgenemine
Kuna juues tegelikke probleeme ei lahendata, siis need aga kuhjuvad veelgi ja kasvavad suuremaks, kui alguses. Sellega seoses kasvavad kaineks saades ka pinge ja muremõtted. Samuti on ümbritsevad inimesed pahased lahendamata probleemide pärast – see tekitab masendust ja süütunnet ning veelgi suuremat soovi probleemide eest põgeneda.
Üksindustunne
Ühendust teistega aitavad tekitada usalduslikud ja sügavad suhted, mille loomiseks peab vaeva nägema. Alkoholi joomine üksindust ei lahenda ja järgmine päev võib tunda ennast veel kehvemini. Joomine võib põhjustada ka suhete katkemisi, see viib jällegi suurema üksinduseni.
Masendus ja negatiivsed mõtted
Võib tunduda, et alkohol on mugav lahendus negatiivsete mõtete tõrjumiseks. Tõesti, hoopis keerulisem võib olla teistel viisidel meeleolu tõsta – sõbraga suhelda või näiteks hobidega tegeleda. Kui alkohol kõik need teised tujutõstvad tegevused asendab, jääb elu tasapisi aina tühjemaks ja masendavamaks.
Kui depressiooni põhjustab vähene eneseusk, siis on selle tõstmiseks ennast vaja proovile panna – katsetada erinevaid tegevusi, et saavutada eduelamusi. Joomine on passiivne tegevus ning pohmellis jäävad samuti paljud asjad tegemata – see ainult süvendab mõtet “ma ei saa millegagi hakkama”.
Liigse joomise puhul võib tekkida süü- ja häbitunne, mis võimendavad masendust veelgi. Tekib soov enda tarvitamist teiste eest varjata ja usaldus suhetes saab kannatada.
Suhtlemisärevus
Kuna alkohol surub maha kontrollkeskuse töö ajus tunneb inimene ennast julgemana ning käitub vabamana. Kuna mõtlemine on pärsitud, siis tekib vähem juurdlemist selle üle „mida teised minust mõtlevad“, häbi ja piinlikkusetunne vähenevad. See võib tekitada tunde, et ollakse parem suhtleja, jutt ju jookseb.
Kuid kuna inimene haarab alati ärevust tekitavates olukordades turvalisest klaasist ning jääb purju, siis ta ei harjuta läbi erinevaid suhtlemisolukordi ja ei õpi erinevates situatsioonides toime tulema. Seetõttu eneseusk kahaneb ja aja jooksul suhtlemisärevus tegelikult hoopis kasvab.
Lisaks võib purjus peaga oma hirmud hoopis ellu viia – piinlikult käituda ja endast halva mulje jätta.
Unehäired
Kuigi alkohol võib aidata uinumist kiirendada, on une kvaliteet sellel ööl kehvem, uni on pinnapealsem ja katkendlikum. Järgmine päev on väsimus hoopis suurem.
Nii võib tekkida nõiaring – õhtul pannakse ennast alkoholiga magama, kuid une kvaliteet aina langeb ning väsimus kasvab. Alkohol viib tasapisi aina rohkem närvisüsteemi tasakaalust välja ning unehäired süvenevad.
Väsimus
Mõnikord nimetatakse alkoholitarvitamisest tulenevat väsimust ka “püsivaks pohmelliks”. Kui organismi alkoholitaluvus tõuseb, ei pruugi inimene selgelt tajuda, et tal on pohmell, ometi on aga tema päevad uimased ja energiavaesed.
Alkoholimured ja paljud vaimse tervise probleemid on omavahel tugevalt seotud. Enamasti on raske selgeks teha, mis oli enne – kas stress, depressioon ja ärevushäired või alkoholiprobleemid.
Võib olla nii, et enne olid keerulised emotsioonid, mida hakati alkoholiga „ravima“ ning tekkis sõltuvushäire. Võib olla aga ka vastupidi – sage alkoholitarvitamine kahjustas aju ning muutis selle haavatavamaks viies depressiooni või ärevushäireteni.
Sõltuvushäired ja paljud erinevad vaimse tervise probleemid käivad pahatihti käsikäes. Alkoholitarvitamise häire on keskmisest 2-3x sagedasem inimeste seas, kellel on depressioon või ärevushäire. Eesti uuringud näitavad, et inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid.
Alkohol mõjutab aju tasu- ja motivatsioonisüsteemi. See tekitab elevust, sest ajus vabaneb dopamiini, mis on aktiviseeriva toimega. Lisaks tekitab see mõnu- ja meeldivustunnet, kuna vabanevad endogeensed opioidid. Samas muudab see mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks tänu glutamaadi ja GABA närviühendusainete vabanemisele. Emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. Sellepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud.
Et ajus loomulikul viisil naudinguid tekitavad ained vabaneks, peab pingutama. Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldivas seltskonnas viibimine või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt kogeda.
Pikaajaline tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Organism harjub alkoholiga nii ära, et seda on vaja kogu aeg juurde ja kogused aina suurenevad. Aju ainevahetus on oluliselt muutunud ja ajustruktuurides hakkavad ilmnema püsivad muutused. Tänu sellelele tekib pidev näriv tung alkoholi juua. Emotsioonisüsteem on muutunud oluliselt negatiivsemaks ja kehvemini toimivamaks. Aju on haavatavam ning tõenäosus depressiooni, ärevusehäirete ja uneprobleemide tekkeks on kõvasti kasvanud.
Vaata ka videot alkoholi mõjust ajule.
Kui oled mures nii oma alkoholitarvitamise, kui depressiooni, ärevuse või mõne muu vaimse tervise sümptomi pärast saad abi perearstilt, alkoholitarvitamise häire ravikeskustest või psühhiaatrilt. Vaata kontakte siit.
Kui oled mures peamiselt just vaimse tervise pärast, loe lisaks infot Peaasi.ee lehelt ning vaata, kuhu ja kuidas pöörduda või küsi abi nõustajalt.
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood