Vaimne tervis

Mis on stress?

Negatiivsed emotsioonid ja stress on igapäeva lahutamatud osad ning sama loomulikud, kui positiivsed tunded. Inimene ei pea olema kogu aeg heatujuline, aeg-ajalt on täiesti normaalne olla ka pinges, kurb, väsinud ja õnnetu. Stress on keha reaktsioon, mis aitab kohaneda erinevate muutuste ja olukordadega, meil ennast kokku võtta ja reageerida.

Stressiga võivad kaasneda või sellele eelneda ebameeldivad tunded nagu muretsemine ja probleemide eest põgenemine, üksindustunne, hirmu või ärevuse tundmine, masendus, negatiivsed mõtted, suhtlemisärevus, unehäired, väsimus ja teised. Erinevad tunded, mida tunneme, loovad meie emotsionaalse enesetunde.

Saa teada, milline on sinu emotsionaalne seisund.

Testi on teinud 6145 inimest

Küsimused 1/24

Emotsionaalse enesetunde test

Test aitab sul aru saada oma emotsionaalsest seisundist.
Test ei diagnoosi ega anna muul moel meditsiinilisi hinnanguid tervise kohta.

Täpsemate hinnangute saamiseks on vajalik psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatsioon.

 

 

Allikas: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2. Autorid: Aluoja jt 1999 (Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Development and psychometric properties of Emotinal State Questionnaire, a self-report questionnaire for depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry, 53, 6, 443-449).

ALUSTAN

Lühiajaline stressileevendus pikas perspektiivis ei aita

Mõned inimesed on harjunud stressi leevendamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks alkoholi tarvitama. Alkohol võib olukorda ajutiselt tuimestada, samas selle mõju aja jooksul tasapisi väheneb ning seetõttu on vaja sama enesetunde saavutamiseks edaspidi alkoholi koguseid kasvatada. See on tingitud alkoholi toimest ajule. Alkoholi tarvitades  hakkavad kanda kinnitama alkoholi negatiivsed küljed – aina kehvem meeleolu ja uneprobleemid. Pea ei tööta enam hästi, inimene on väsinud ja tujukas, töö- ja eraeluprobleemid hakkavad kuhjuma. Stressi maandamiseks aga oleks justkui jälle alkoholi vaja. Alkoholi tarvitanud inimesel on keeruline stressi tekitavale olukorrale lahendusi leida ning seetõttu püsib stress edasi, mida omakorda võimendab alkohol.

Muretsemine ja probleemide eest põgenemine

Kuna juues tegelikke probleeme ei lahendata, siis need aga kuhjuvad veelgi ja kasvavad suuremaks, kui alguses. Sellega seoses kasvavad kaineks saades ka pinge ja muremõtted. Samuti on ümbritsevad inimesed pahased lahendamata probleemide pärast – see tekitab masendust ja süütunnet ning veelgi suuremat soovi probleemide eest põgeneda.

Üksindustunne

Ühendust teistega aitavad tekitada usalduslikud ja sügavad suhted, mille loomiseks peab vaeva nägema. Alkoholi joomine üksindust ei lahenda ja järgmine päev võib tunda ennast veel kehvemini. Joomine võib põhjustada ka suhete katkemisi, see viib jällegi suurema üksinduseni.

Masendus ja negatiivsed mõtted

Võib tunduda, et alkohol on mugav lahendus negatiivsete mõtete tõrjumiseks. Tõesti, hoopis keerulisem võib olla teistel viisidel meeleolu tõsta – sõbraga suhelda või näiteks hobidega tegeleda. Kui alkohol kõik need teised tujutõstvad tegevused asendab, jääb elu tasapisi aina tühjemaks ja masendavamaks.

Kui depressiooni põhjustab vähene eneseusk, siis on selle tõstmiseks ennast vaja proovile panna – katsetada erinevaid tegevusi, et saavutada eduelamusi. Joomine on passiivne tegevus ning pohmellis jäävad samuti paljud asjad tegemata – see ainult süvendab mõtet “ma ei saa millegagi hakkama”.

Liigse joomise puhul võib tekkida süü- ja häbitunne, mis võimendavad masendust veelgi. Tekib soov enda tarvitamist teiste eest varjata ja usaldus suhetes saab kannatada.

Suhtlemisärevus

Kuna alkohol surub maha kontrollkeskuse töö ajus tunneb inimene ennast julgemana ning käitub vabamana. Kuna mõtlemine on pärsitud, siis tekib vähem juurdlemist selle üle „mida teised minust mõtlevad“, häbi ja piinlikkusetunne vähenevad. See võib tekitada tunde, et ollakse parem suhtleja, jutt ju jookseb.

Kuid kuna inimene haarab alati ärevust tekitavates olukordades turvalisest klaasist ning jääb purju, siis ta ei harjuta läbi erinevaid suhtlemisolukordi ja ei õpi erinevates situatsioonides toime tulema. Seetõttu eneseusk kahaneb ja aja jooksul suhtlemisärevus tegelikult hoopis kasvab.

Lisaks võib purjus peaga oma hirmud hoopis ellu viia – piinlikult käituda ja endast halva mulje jätta.

Unehäired

Kuigi alkohol võib aidata uinumist kiirendada, on une kvaliteet sellel ööl kehvem, uni on pinnapealsem ja katkendlikum. Järgmine päev on väsimus hoopis suurem.

Nii võib tekkida nõiaring – õhtul pannakse ennast alkoholiga magama, kuid une kvaliteet aina langeb ning väsimus kasvab. Alkohol viib tasapisi aina rohkem närvisüsteemi tasakaalust välja ning unehäired süvenevad.

Väsimus

Mõnikord nimetatakse alkoholitarvitamisest tulenevat väsimust ka “püsivaks pohmelliks”. Kui organismi alkoholitaluvus tõuseb, ei pruugi inimene selgelt tajuda, et tal on pohmell, ometi on aga tema päevad uimased ja energiavaesed.

Muna või kana?

Alkoholimured ja paljud vaimse tervise probleemid on omavahel tugevalt seotud. Enamasti on raske selgeks teha, mis oli enne – kas stress, depressioon ja ärevushäired või alkoholiprobleemid.

Võib olla nii, et enne olid keerulised emotsioonid, mida hakati alkoholiga „ravima“ ning tekkis sõltuvushäire. Võib olla aga ka vastupidi – sage alkoholitarvitamine kahjustas aju ning muutis selle haavatavamaks viies depressiooni või ärevushäireteni.

Sõltuvushäired ja paljud erinevad vaimse tervise probleemid käivad pahatihti käsikäes. Alkoholitarvitamise häire on keskmisest 2-3x sagedasem inimeste seas, kellel on depressioon või ärevushäire. Eesti uuringud näitavad, et inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid.

Alkoholi mõju ajule

Alkohol mõjutab aju tasu- ja motivatsioonisüsteemi. See tekitab elevust, sest ajus vabaneb dopamiini, mis on aktiviseeriva toimega. Lisaks tekitab see mõnu- ja meeldivustunnet, kuna vabanevad endogeensed opioidid. Samas muudab see mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks tänu glutamaadi ja GABA närviühendusainete vabanemisele. Emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. Sellepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud.

Et ajus loomulikul viisil naudinguid tekitavad ained vabaneks, peab pingutama. Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldivas seltskonnas viibimine või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt kogeda.

Pikaajaline tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Organism harjub alkoholiga nii ära, et seda on vaja kogu aeg juurde ja kogused aina suurenevad. Aju ainevahetus on oluliselt muutunud ja ajustruktuurides hakkavad ilmnema püsivad muutused. Tänu sellelele tekib pidev näriv tung alkoholi juua. Emotsioonisüsteem on muutunud oluliselt negatiivsemaks ja kehvemini toimivamaks. Aju on haavatavam ning tõenäosus depressiooni, ärevusehäirete ja uneprobleemide tekkeks on kõvasti kasvanud.

Vaata ka videot alkoholi mõjust ajule.

Jälgi, et alkohol ei mõjutaks sinu emotsionaalset tasakaalu

• Alkoholi asemel kasuta muid viise lõõgastumiseks ja stressi maandamiseks – näiteks sport, meeldivad ja lõõgastavad tegevused.
• Õpi lõõgastustehnikaid stressiga toimetulekuks, näiteks hingamisharjutused.
• Räägi kellegagi oma muredest, ära jää nendega üksi ja ära peida neid alkoholi alla.
• Ole alati teadlik MIKS sa jood. Pane tähele, mis tunne sul enne tarvitamist oli ja mis mõtted su peas olid. Pane tähele, kas alkohol tegelikult ka aitas või tegi see pikas perspektiivis asjad hullemaks.
• Võta vahepeal alkoholist paus ja proovi, kuidas tunned ennast, kui sa ei joo. Inimesed, kelle masendus või ärevus on tingitud alkoholist võivad juba kuu ajaga tunda olulist vahet enesetundes. Vaata, mis muutused sinu elus veel toimuvad, kui teed kuu aega joomises pausi.
• Probleemide eest põgenemise asemel õpi probleemilahendustehnikaid ja vaata lahendamist vajavatele olukordadele otsa. Pärast on sul võimalus enda üle uhkust tunda, kui oled asjaga hakkama saanud!
• Selle asemel, et ennast alkoholiga magama panna, hoolitse unehügieeni eest, et oma und parandada.
• Jälgi, kas alkoholi tarvitamine on ikka sinu enda vaba tahe või sa lihtsalt ei suutnud sotsiaalsele survele vastu panna. Õpi olema hea enesekehtestaja ning ütlema “ei”, kui sa tegelikult alkoholi ei soovi.
• Jälgi, et alkohol ei mõjutaks sinu emotsionaalset tasakaalu ning vali emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks alkoholivaba tee. Rohkelt nõuandeid, kuidas seda teha, leiad ka: “Kuidas juua vähem” ja “Muutuste elluviimine” ja Abot

Kuhu pöörduda, kui vajad abi?

Kui oled mures nii oma alkoholitarvitamise, kui depressiooni, ärevuse või mõne muu vaimse tervise sümptomi pärast saad abi perearstilt, alkoholitarvitamise häire ravikeskustest või psühhiaatrilt. Vaata kontakte siit.

Kui oled mures peamiselt just vaimse tervise pärast, loe lisaks infot Peaasi.ee lehelt ning vaata, kuhu ja kuidas pöörduda.