02.06.2023 14:50
Tere,
Mees on joonud aktiivsemalt jaanuarist – 9 kuu vältel on kaineid nädalaid väga vähe olnud. On kaotanud töö ja pereelu samuti hukul. Suvel hakkasime korralikku ravi otsima. Käis perearsti vastuvõtul – said voldikud ja täitis testi, käis viljandi alkokabinetis, kus tehti samuti test ja võetid analüüsid ja anti oma number ja öeldi, et paari nädala pärast tehke perearsti juures uuesti vereanalüüs. Sinna ta ei jõudnud, sest toimus tagasilangus. Oma rahad on ära joonud, nüüd käib poes vargil ja tsüklist välja ei saa, minu meelest isiksusehäire juba, ei saa aru mida teeb.
Kui saame ta nii kaugele, et tsüklist väljas, siis mida tuleb täpsemalt teha, sest siiani need arstil käimised pole aidanud! Kas tuleb ise midagi konkreetset küsida ravi jaoks või tuleb temaga alkokabinetti kaasa minna või …?
Ette tänades!
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
02.06.2023
Tere
Mõistan teie pettumust ja muret enda mehe pärast – see on täiesti nõutuks tegev ja abituse tunnet tekitav. Motivatsioon enda alkoholitarvitamisega soetud käitumist muuta on tavaliselt inimesel kõige suurem just tsüklist väljumise esimestel päevadel kuni paar nädalat. Siis on veel selgelt meeles, kui halb oli olla ja ei taheta seda seisundit niipea uuesti kogeda. Kui aga juba parem hakkab, siis tavaliselt langeb ka soov abi järgi pööruda ja ka regulaarselt nõustamisel jätkata. Võib tekkida väärarusaam, et see oligi vimane kord ja enam seda ei juhtu ja ma ei vajagi vb abi. Tarvitamiskäitumise muutmisel ja kainuse säilitamisel on libastumised paraku tavapärane nähtus. Võib minna aega, enne kui inimene suudab teha pikemaid kainuse perioode või vähendada tsüklis olemise päevade arvu või säilitada kainust pikemalt. Libastumised on omamoodi õpikohad, millest saab teha enda jaoks järeldused ja teha teinekord midagi teisiti. Teinekord vajavad nõustamist ka tarvitajaga koos elavad inimesed, et enda tunnetega sellel hetkel toime tulla, kui tarvitaja on taas alkoholi jooma hakanud. Teil on samuti võimalus saada lähedase inimesena nõustamist. Te elate ju koos justkui kahe inimesega- üks on see mees, kes teie kõrval on siis, kui ta on kaine ja hoopis teine mees on see, kes tsüklis on. Tüsklis olles on tung niivõrd tugev, et inimene teeb selleks, et jook kätte saada, ükskõik mida, isegi kui selleks on vaja varastada. Tsüklist väljudes aga vaadatakse enda poolt tekitatud probleemidele otsa, nt võlad ja kogetakse enda käitumisest tingitud muid negatiivseid tundeid- häbi, süü, pettumus endas jt., mis omakorda võib luua juba pinnase uueks tsükliks. Negatiivsed emotsioonid on ka üheks tugevaks riskikohaks libastumistel. Nõustamisel tegeletakse ka tarvitamise allpõhjustega, mis on see n-ö jäämäealune osa, mis neid libastumisi põhjustab. Võimalik, et siin saab mees hakata end rohkem tundma õppides ja uusi oskusi juurde õppides uut tarvitamist ennetama.
Mida siis nüüd edasi teha, oli teie küsimus.
“Kainem ja tervem Eesti” programmi raames on nii, et inimene pöördub esmalt vaimse tervise õe vastuvõtule (kus teie mees tõenäoliselt juba ka käis), kes siis vajadusel suunab edasi kas arsti ja/või ka psühholoogi vastuvõtule. Saan aru, et mehel kontakt spetsialistiga katkes. Ma ise töötan selles programmis psühholoogina ühes Tartu asutuses ja olen näinud oma töös, et inimesed on väga erinevad. On neid, kes suudavadki muutused ellu viia puhtalt enda tahtejõul ja on ka neid, kelle aju vajab natuke nö kaasaaitamist farmakoteraapia ehk ravimite abi, ravimitest on abi: täielik kaine olemisel (ravim, mis ei luba joomist üldse ja põhineb mõningal määral hirmu tekitamisel), tungi vähendamisel, tsüklite ennetamisel või tsüklis olemise aja lühendamisel. Oluline on leida aga inimese enda jaoks sobiv raviviis, mis vajadusel sisaldab ka psühholoogilist nõustamist ja lähedaste nõustamist. Raviplaan arutatakse inimesega läbi: see on ikka inimese enda ja spetsilistide koostöö.
Ravi sisu kohta saate lähemalt lugeda ka siit.
Kui te ei soovi minna uuesti enda elukohale lähemal asuvasse asutusse, siis võite pöörduda ükskõik millisesse raviasutusse üle Eesti. Kindlasti tasub proovida uuesti. Kontaktid teiste raviasutuste kohta.
Lähedaste koostöö on alati teretulnud ja seega võite koos minna ja pärast juba vaadata edasi, kas te soovite ka ise saada lisaks nõustamist või jääb mees edaspidi üksi käima.
Panen teile infomaterjalina kaasa ka veel lähedastele mõeldud voldiku. Võib-olla saate siit ka natuke infot juurde enda jaoks.
Alkoinfo kodulehelt saate samuti lugeda lähemalt alkoholi teema kohta, et mõista alkoholitarvitamisehäire olemust lähemalt.
12.05.2023 14:01
Tere.Mul selline probleem ,et abikaasa aastaid olnud tsüklijoodik.Ise ta probleemi ei teadvusta .Enne piirdus tsükkel 2-3 päevaga nüüd kestab juba terve nädal.Aga samal ajal pean mina hommikuti tööle minema[abikaasa pensionil].Mida teha kelle poole pöörduda ,et saaksin ka kodus rahu ja vaikust.Purjus olles armastab ta olla ahelsuitsetaja ja seda suvalistes kohtades kodus .Olen tööl olles pidevas pinges millal midagi põlema läheb.Mida teha
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
12.05.2023
Tere
Teie murele ei ole ühest vastust ega kiiret lahendust. Alkoholi tarvitamine viib sageli alkoholitarvitamise häireni, mis on tõsine haigus ning inimene ise sellega toime ei tule. Et selle olukorraga tegeleda, on vajalik, et inimene ise saab probleemi tõsidusest aru ning on valmis sellega tegelema. Lähedase inimesena olete ka teie paratamatult kannataja ja selliselt pikka aega kannatada ei ole kindlasti lahendus.
Sellest, kuidas lähedast selles olukorras kohelda, et te ei aitaks olukorra süvenemisele kaasa, saate lugeda siit.
Kuna te olete väga keerulises olukorras, siis peate mõtlema kindlasti ka endale, sest lähedase probleemiga teete ka endale liiga. Kuidas ennast selles olukorras hoida ja sarnaseid kogemuslugusid, saate lugeda ja videos vaadata siit. Ehk tekitavad ka sarnases olukorras olnud inimeste lood teis mõtteid.
Kui soovite spetsialistiga nõu pidada, siis alkoholi liigtarvitava inimese lähedasena saate abi küsida ravikeskustest, mille nimekirja leiate siit.
Jõudu!
12.05.2023 13:50
Tere ,
Mul on mure. Vanus 29. Alkoholi sõltuvus.. Ilmselt juba 10 aastat. Olen jõudnud faasi, kus ma enam ei oska ja ei suuda-vaja on muutust.
Eellugu: Väga keeruline ja raske lapsepõlv, palju vaimset vägivalda, alkoholismi, hoolimatust, katkisi suhteid, maakoht- st abi ei olnud saadaval. Meeletu üksildus, aga üksi lähedane, kes kompenseeris võimaluste piires selle kõik. See kasvatas mind väga iseseisvaks ja vastutustundlikus.
Hetke seis: Magistriõppe tudeng, elu heal järjel. Terendamas suurepärane töökoht Eesti põllumajanduse eliitklassis. Ühtegi vaimselt väga rusuvat põhjust selles seisu hetkel olla ei ole. Aga ma tunnen, et ma ei suuda enam nii jätkata.
Olen täiesti teadlik oma sõltuvusest. Tegemist on keemilise sõltuvusega – ma ei suuda sellest lõputust vaimsest karussellist enam läbi murda.
Alkoholi tarbimine: hetkel vaid 4-5 päeva, st iga laupäev (mõni pühapäev salaja ) KUUS. Oli aegu kus ma tarbisin 3-5päeva nädalas. . See jõupingutus, häbi, läbikukkumise tunne. Lootusetus. Ma ei taha enam. Ma ei kannata rohkem välja.
Mure: Ma ise leian, et minu sõltuvus on puhtalt keemiline. Ma võin minna vabal hetkel poodi, endal pisarad silmas, et ma seda jälle teen ja osta 2l veini. Ise teades, et järgmine päev ma trenni teha ei suuda, depressioon nähu löövad välja, tujutus , magamatus päevi jne. Aga ma ikka ostan selle veini ja joon. Kas või nuttes, teades mis tagajärgi see pöhjustab..
Ma lihtsalt tunnen, et vaimne läbi põlemine on nii karm. Rohkem ma ei taha, ma loobun olemast alkoholi ohver. Ma tean, mis kvaliteedi see muutus minu esile kutsuks. PALUN ABI.
Seda kirja on raske sõnastada, mõtteid raske edasi anda. Aga long story shot : I need help.
Teadvustan endale, et üksi ma sellega hakkama ei saa ja paraku ei ole just palju lähedasi, keda see sügavalt huvitaks. Ma ise leian , et parim tee edasi oleks proovida Naltrexone baasil ravimit. Teadusega ise tegeledes on see asi, millesse on mul usku.
Küsimus Teile; Kuidas saada abi, mitte veebi teel aga reaalselt, mida te soovitate, kas Eestis on selle ravimile võimalus saada retsepti?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
12.05.2023
Tere
See on suur asi, et oma olukorda teadvustate ja sellest kõik algab. Soovitan teil pöörduda ravikeskusesse, et spetsialistiga teie alkoholi tarvitamist arutada ja leida ka sobivaim viis sellega tegelemiseks. Alkoinfo-s on ravikeskuste nimekiri, kust ehk leiate sobiva vastavalt oma elukohale. Tänapäevane ravi on kompleksravi ning selle vajadus otsustatakse individuaalselt vastavalt olukorrale ja vajadusele koostöös spetsialistiga. Kui osutub põhjendatuks, siis kasutatakse ravis ka ravimeid. Siit leiate selle kohta infot.
Julgustan teid abi otsima.
Negatiivsed emotsioonid ja stress on igapäeva lahutamatud osad ning sama loomulikud, kui positiivsed tunded. Inimene ei pea olema kogu aeg heatujuline, aeg-ajalt on täiesti normaalne olla ka pinges, kurb, väsinud ja õnnetu. Stress on keha reaktsioon, mis aitab kohaneda erinevate muutuste ja olukordadega, meil ennast kokku võtta ja reageerida.Stressi võib tekitada tavapärase elurütmi ootamatu muutus, pingeline elukeskkond või hoopis üksindus, elu- või töökohas olevad sobimatud tingimused, mure enda või lähedase pärast, liiga raske kehaline või vaimne töö, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, pidev väsimus, kurnatus ja teised sarnased olukorrad. Stress võib motiveerida ja stimuleerida, aga liiga tugevaks muutudes ka takistada tegevust, mõjuda enesetundele ning tervisele halvasti. Pidev liiga kõrge stress inimese elus ilma regulaarsete lõõgastusmomentideta kurnab liigselt organismi ning võib viia suuremate probleemideni nagu läbipõlemine, ärevushäired, unehäired ja depressioon.
Stressiga võivad kaasneda või sellele eelneda ebameeldivad tunded nagu muretsemine ja probleemide eest põgenemine, üksindustunne, hirmu või ärevuse tundmine, masendus, negatiivsed mõtted, suhtlemisärevus, unehäired, väsimus ja teised. Erinevad tunded, mida tunneme, loovad meie emotsionaalse enesetunde.
Saa teada, milline on sinu emotsionaalne seisund.
Testi on teinud 400319 inimest
Küsimused 1/24
Test aitab sul aru saada oma emotsionaalsest seisundist.
Test ei diagnoosi ega anna muul moel meditsiinilisi hinnanguid tervise kohta.
Täpsemate hinnangute saamiseks on vajalik psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatsioon.
Allikas: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2. Autorid: Aluoja jt 1999 (Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Development and psychometric properties of Emotinal State Questionnaire, a self-report questionnaire for depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry, 53, 6, 443-449).
Mõned inimesed on harjunud stressi leevendamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks alkoholi tarvitama. Alkohol võib olukorda ajutiselt tuimestada, samas selle mõju aja jooksul tasapisi väheneb ning seetõttu on vaja sama enesetunde saavutamiseks edaspidi alkoholi koguseid kasvatada. See on tingitud alkoholi toimest ajule. Alkoholi tarvitades hakkavad kanda kinnitama alkoholi negatiivsed küljed – aina kehvem meeleolu ja uneprobleemid. Pea ei tööta enam hästi, inimene on väsinud ja tujukas, töö- ja eraeluprobleemid hakkavad kuhjuma. Stressi maandamiseks aga oleks justkui jälle alkoholi vaja. Alkoholi tarvitanud inimesel on keeruline stressi tekitavale olukorrale lahendusi leida ning seetõttu püsib stress edasi, mida omakorda võimendab alkohol.
Muretsemine ja probleemide eest põgenemine
Kuna juues tegelikke probleeme ei lahendata, siis need aga kuhjuvad veelgi ja kasvavad suuremaks, kui alguses. Sellega seoses kasvavad kaineks saades ka pinge ja muremõtted. Samuti on ümbritsevad inimesed pahased lahendamata probleemide pärast – see tekitab masendust ja süütunnet ning veelgi suuremat soovi probleemide eest põgeneda.
Üksindustunne
Ühendust teistega aitavad tekitada usalduslikud ja sügavad suhted, mille loomiseks peab vaeva nägema. Alkoholi joomine üksindust ei lahenda ja järgmine päev võib tunda ennast veel kehvemini. Joomine võib põhjustada ka suhete katkemisi, see viib jällegi suurema üksinduseni.
Masendus ja negatiivsed mõtted
Võib tunduda, et alkohol on mugav lahendus negatiivsete mõtete tõrjumiseks. Tõesti, hoopis keerulisem võib olla teistel viisidel meeleolu tõsta – sõbraga suhelda või näiteks hobidega tegeleda. Kui alkohol kõik need teised tujutõstvad tegevused asendab, jääb elu tasapisi aina tühjemaks ja masendavamaks.
Kui depressiooni põhjustab vähene eneseusk, siis on selle tõstmiseks ennast vaja proovile panna – katsetada erinevaid tegevusi, et saavutada eduelamusi. Joomine on passiivne tegevus ning pohmellis jäävad samuti paljud asjad tegemata – see ainult süvendab mõtet “ma ei saa millegagi hakkama”.
Liigse joomise puhul võib tekkida süü- ja häbitunne, mis võimendavad masendust veelgi. Tekib soov enda tarvitamist teiste eest varjata ja usaldus suhetes saab kannatada.
Suhtlemisärevus
Kuna alkohol surub maha kontrollkeskuse töö ajus tunneb inimene ennast julgemana ning käitub vabamana. Kuna mõtlemine on pärsitud, siis tekib vähem juurdlemist selle üle „mida teised minust mõtlevad“, häbi ja piinlikkusetunne vähenevad. See võib tekitada tunde, et ollakse parem suhtleja, jutt ju jookseb.
Kuid kuna inimene haarab alati ärevust tekitavates olukordades turvalisest klaasist ning jääb purju, siis ta ei harjuta läbi erinevaid suhtlemisolukordi ja ei õpi erinevates situatsioonides toime tulema. Seetõttu eneseusk kahaneb ja aja jooksul suhtlemisärevus tegelikult hoopis kasvab.
Lisaks võib purjus peaga oma hirmud hoopis ellu viia – piinlikult käituda ja endast halva mulje jätta.
Unehäired
Kuigi alkohol võib aidata uinumist kiirendada, on une kvaliteet sellel ööl kehvem, uni on pinnapealsem ja katkendlikum. Järgmine päev on väsimus hoopis suurem.
Nii võib tekkida nõiaring – õhtul pannakse ennast alkoholiga magama, kuid une kvaliteet aina langeb ning väsimus kasvab. Alkohol viib tasapisi aina rohkem närvisüsteemi tasakaalust välja ning unehäired süvenevad.
Väsimus
Mõnikord nimetatakse alkoholitarvitamisest tulenevat väsimust ka “püsivaks pohmelliks”. Kui organismi alkoholitaluvus tõuseb, ei pruugi inimene selgelt tajuda, et tal on pohmell, ometi on aga tema päevad uimased ja energiavaesed.
Alkoholimured ja paljud vaimse tervise probleemid on omavahel tugevalt seotud. Enamasti on raske selgeks teha, mis oli enne – kas stress, depressioon ja ärevushäired või alkoholiprobleemid.
Võib olla nii, et enne olid keerulised emotsioonid, mida hakati alkoholiga „ravima“ ning tekkis sõltuvushäire. Võib olla aga ka vastupidi – sage alkoholitarvitamine kahjustas aju ning muutis selle haavatavamaks viies depressiooni või ärevushäireteni.
Sõltuvushäired ja paljud erinevad vaimse tervise probleemid käivad pahatihti käsikäes. Alkoholitarvitamise häire on keskmisest 2-3x sagedasem inimeste seas, kellel on depressioon või ärevushäire. Eesti uuringud näitavad, et inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid.
Alkohol mõjutab aju tasu- ja motivatsioonisüsteemi. See tekitab elevust, sest ajus vabaneb dopamiini, mis on aktiviseeriva toimega. Lisaks tekitab see mõnu- ja meeldivustunnet, kuna vabanevad endogeensed opioidid. Samas muudab see mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks tänu glutamaadi ja GABA närviühendusainete vabanemisele. Emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. Sellepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud.
Et ajus loomulikul viisil naudinguid tekitavad ained vabaneks, peab pingutama. Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldivas seltskonnas viibimine või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt kogeda.
Pikaajaline tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Organism harjub alkoholiga nii ära, et seda on vaja kogu aeg juurde ja kogused aina suurenevad. Aju ainevahetus on oluliselt muutunud ja ajustruktuurides hakkavad ilmnema püsivad muutused. Tänu sellelele tekib pidev näriv tung alkoholi juua. Emotsioonisüsteem on muutunud oluliselt negatiivsemaks ja kehvemini toimivamaks. Aju on haavatavam ning tõenäosus depressiooni, ärevusehäirete ja uneprobleemide tekkeks on kõvasti kasvanud.
Vaata ka videot alkoholi mõjust ajule.
Kui oled mures nii oma alkoholitarvitamise, kui depressiooni, ärevuse või mõne muu vaimse tervise sümptomi pärast saad abi perearstilt, alkoholitarvitamise häire ravikeskustest või psühhiaatrilt. Vaata kontakte siit.
Kui oled mures peamiselt just vaimse tervise pärast, loe lisaks infot Peaasi.ee lehelt ning vaata, kuhu ja kuidas pöörduda või küsi abi nõustajalt.