21.04.2022 14:50
Tere!
Olen aastaid alkoholi küüsis olnud ja seda kahjuks tsüklite kaupa,seda 1-2ndl kuus.Selle tagajärjel on mull purunenud abielu ja paar suhet,ja mitu töökohta. Kuid nüüd kui kaotasin oma viimase töökoha, sain aru,et on aeg abi otsida,sest nii see enam jätkuda ei või,kuid kus kohast ja millised on need ravimeetodid ja asutused?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
21.04.2022
21.04.2022 14:46
Tere!
Mees Viljandist, 78a., kodune, on viinamees olnud kogu elu, aga töökoht on alati olnud olemas. Sellel aastal on teist korda tsüklis, tänaseks 7. päeva. Ainult magab, käib Wc-s, lonksutab nii pdl. Lauaviina ööpäevas ja ei söö eriti ka midagi. Agressiivne pole, hoopis zombi-moodi uimane ja paneb aeg-ajalt segast juttu. Pakun puljongit viina asemel – ei taha. PEALE SELLE
on keemiaravil :käes 3 korda ja 4. kord tuleb minna Tartusse 11.aprillil. Palun andke nõu, kuidas ja kes saaks tsüklist välja aidata! Lp-ga tema abikaasa (mina ei joo!!!)
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
21.04.2022
Tere
Oleme teile vastamisega nüüd vist hiljaks jäänud, kuid siiski, kui peaks juhtuma uuesti samasugune olukord, siis ehk on sellest sellisel juhul ikka teile abi. Ennetavalt võiks arutada läbi see olukord perearstiga. On olemas eraldi ravim, mis aitab kergendada võõrutusnähte, kuid siis ei tohiks enam alkoholi peale tarbida. Kui kogus, mida inimene igapäevaselt joob, nt 0,5 ja rohkem liitrit viina, siis tuleks maha tulla nö kogust tasapisi vähendades, lonks haaval nö võtta ainult siis, kui tõesti on juba talumatu olla, et ei tekiks tugevaid võõrutusnähte, mis võivad omakorda olla inimese jaoks eluohtlikud. Lonksata ei itohiks pudelist, sest siis ei saa inimen aru, kui palju ta tegelikult tarbib, vaid pitshaaval ja nii ka kogust päeva jooksul vähendades. Kui varem on joodud liiter päevas, siis nüüd proovib 0,5 l. ja järgmine päev 300 ml ja edasi järjest vähem, kuni tunneb et saab juba ära taluda võõrutussümtomid. On olukordi, kus inimesel võivad kainenemisel tekkida nii tugevad võõrutusnähud, et lootuses neist alkoholi abil üle saada, ei suudeta joomist lõpetada. Tugevate võõrutusnähtude korral peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, raskematel juhtudel võivad selle seisundiga kaasneda krambid või deliirium.
Võõrutusnähtude puhul aitab arst ravimitega seisundit leevendada. Oluline on toitainete, vitamiinide, mineraalainete ja piisava koguse vedeliku manustamine. Kui raskendavaid asjaolusid ei teki, kestab võõrutusseisundi ravi tavaliselt kuni seitse päeva. Raske seisundi korral viiakse võõrutusravi läbi haiglas ja see võib kesta kauem. Siis tuleks pöörduda Viljandi Haigla poole ja enne helistada sinna, et mis teenuseid nad võõrutussümptomite korral pakuvad. Haiglati on see erinev. Tavaliselt tehakse nö tilka, mille käigus püütakse vitamiinide, elektrolüütide ja vee tasakaalu häirete korrigeerimise ning medikamentoose raviga kergendada inimese seisundit ning võimaldada tal joomatsüklist kiirelt ja komplikatsioonideta välja tulla. Selline teenus võib olla ka tasuline. Tartus näiteks pakub seda ka üks erakliinik: A Kliinik .
Siinkohal tasub katsetada sedasama viis, mis on varem aidanud tal maha tulla. Osade inimeste jaoks on sobiv ka see, kui nö viina asemel tarbida lahjemat jooki, nt venitada päev välja nii, et tarbin näiteks 3 pdl. õlut ja nii hoopiski õlle abil tsüklist väljuda. Järgmisel päeval proovin veelgi vähem. Tsüklist väljudes on soovitus tarbida ka mineaarliderikast vett, nt Borjom või Värska. Leevendab ka puljong, kuna on samuti soolane ja tomatimahl. Tasapisi taastada ka söömine.
Kuna võõrutusest väljudes on tavaliselt mitmeid päevi halb ka uni, siis selle võiks samuti perearstiga läbi arutada. Võimalik, et mõni päev und uneravimi abil aitab ka kiiremini tervisel taastuda.
21.04.2022 14:38
Tere,
Kuidas saada inimene vägisi kaineks, kui ei ole võimalik saada abi riikliku korralduse poolt? Miks ei ole korraldatud abi mis ennetaks äärmuslikke olukordi?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
21.04.2022
Tere
Otsus tarbida alkoholi või ei, on ikka vaid inimese enda vastutada, kuid mõistan teie pettumust. Kui kõrval inimene tarbib, siis see ikka heidutab korralikult. Riiklikult on olemas tasuta ravi-ja nõustamisteenused, juhul kui inimene soovib ise enda alkoholitarvitamist muuta. Selle kohta saate täpsemalt infot lugeda siit. Raviga saab alustada siis, kui inimene on kaine. Ravi ja nõustamisteenused osutatakse ravikeskuses. Kontaktid leitavad siit. Ka teil endal on võimalik saada nõustamist tasuta 3 korda, kui teie kähedane ise ei ole nõus pöörduma. Sellisel juhul lihtsalt registreerumisel öelge, et soovite nõustamist saada „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames alkoholi tarvitava inimese lähedasena.
On olukordi, kus inimesel võivad kainenemisel tekkida nii tugevad võõrutusnähud, et lootuses neist alkoholi abil üle saada, ei suudeta joomist lõpetada. Tugevate võõrutusnähtude korral peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, raskematel juhtudel võivad selle seisundiga kaasneda krambid või deliirium. Võõrutusnähtude puhul aitab arst ravimitega seisundit leevendada. Oluline on toitainete, vitamiinide, mineraalainete ja piisava koguse vedeliku manustamine. Kui raskendavaid asjaolusid ei teki, kestab võõrutusseisundi ravi tavaliselt kuni seitse päeva. Raske seisundi korral viiakse võõrutusravi läbi haiglas ja see võib kesta kauem. Siis tuleks pöörduda psühhiaatriakliiniku poole. Enne võiks uurida, mis teenuseid nad võõrutussümptomite korral pakuvad. Haiglati on see erinev. Tavaliselt tehakse nö tilka, mille käigus püütakse vitamiinide, elektrolüütide ja vee tasakaalu häirete korrigeerimise ning medikamentoose raviga kergendada inimese seisundit ning võimaldada tal joomatsüklist kiirelt ja komplikatsioonideta välja tulla. Selline teenus võib olla tasuline. Tartus näiteks pakub seda ka üks erakliinik: A Kliinik ja Tallinnas ka erinevad erakliinikud, nt Kordamed erakliinik, Confido Kliinik.
Ka perearsiga võiks läbi arutada inimese alkoholitarvitamise muster. On olemas ka ravimid, mis võõrutussümptomeid leevendavad ja uuesti tarvitamist ka aitavad ennetada.
Eelpool nimetatud ravi ja abisaamise võimalustega peab aga inimene ise nõus olema.
Kuidas iseend aidata, et selle frustratsiooni ja pettumusega toime tulla, siis ehk on abiks teile see materjal ja leiate infot ka siit.
Negatiivsed emotsioonid ja stress on igapäeva lahutamatud osad ning sama loomulikud, kui positiivsed tunded. Inimene ei pea olema kogu aeg heatujuline, aeg-ajalt on täiesti normaalne olla ka pinges, kurb, väsinud ja õnnetu. Stress on keha reaktsioon, mis aitab kohaneda erinevate muutuste ja olukordadega, meil ennast kokku võtta ja reageerida.Stressi võib tekitada tavapärase elurütmi ootamatu muutus, pingeline elukeskkond või hoopis üksindus, elu- või töökohas olevad sobimatud tingimused, mure enda või lähedase pärast, liiga raske kehaline või vaimne töö, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, pidev väsimus, kurnatus ja teised sarnased olukorrad. Stress võib motiveerida ja stimuleerida, aga liiga tugevaks muutudes ka takistada tegevust, mõjuda enesetundele ning tervisele halvasti. Pidev liiga kõrge stress inimese elus ilma regulaarsete lõõgastusmomentideta kurnab liigselt organismi ning võib viia suuremate probleemideni nagu läbipõlemine, ärevushäired, unehäired ja depressioon.
Stressiga võivad kaasneda või sellele eelneda ebameeldivad tunded nagu muretsemine ja probleemide eest põgenemine, üksindustunne, hirmu või ärevuse tundmine, masendus, negatiivsed mõtted, suhtlemisärevus, unehäired, väsimus ja teised. Erinevad tunded, mida tunneme, loovad meie emotsionaalse enesetunde.
Saa teada, milline on sinu emotsionaalne seisund.
Testi on teinud 290532 inimest
Küsimused 1/24
Test aitab sul aru saada oma emotsionaalsest seisundist.
Test ei diagnoosi ega anna muul moel meditsiinilisi hinnanguid tervise kohta.
Täpsemate hinnangute saamiseks on vajalik psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatsioon.
Allikas: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2. Autorid: Aluoja jt 1999 (Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Development and psychometric properties of Emotinal State Questionnaire, a self-report questionnaire for depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry, 53, 6, 443-449).
Mõned inimesed on harjunud stressi leevendamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks alkoholi tarvitama. Alkohol võib olukorda ajutiselt tuimestada, samas selle mõju aja jooksul tasapisi väheneb ning seetõttu on vaja sama enesetunde saavutamiseks edaspidi alkoholi koguseid kasvatada. See on tingitud alkoholi toimest ajule. Alkoholi tarvitades hakkavad kanda kinnitama alkoholi negatiivsed küljed – aina kehvem meeleolu ja uneprobleemid. Pea ei tööta enam hästi, inimene on väsinud ja tujukas, töö- ja eraeluprobleemid hakkavad kuhjuma. Stressi maandamiseks aga oleks justkui jälle alkoholi vaja. Alkoholi tarvitanud inimesel on keeruline stressi tekitavale olukorrale lahendusi leida ning seetõttu püsib stress edasi, mida omakorda võimendab alkohol.
Muretsemine ja probleemide eest põgenemine
Kuna juues tegelikke probleeme ei lahendata, siis need aga kuhjuvad veelgi ja kasvavad suuremaks, kui alguses. Sellega seoses kasvavad kaineks saades ka pinge ja muremõtted. Samuti on ümbritsevad inimesed pahased lahendamata probleemide pärast – see tekitab masendust ja süütunnet ning veelgi suuremat soovi probleemide eest põgeneda.
Üksindustunne
Ühendust teistega aitavad tekitada usalduslikud ja sügavad suhted, mille loomiseks peab vaeva nägema. Alkoholi joomine üksindust ei lahenda ja järgmine päev võib tunda ennast veel kehvemini. Joomine võib põhjustada ka suhete katkemisi, see viib jällegi suurema üksinduseni.
Masendus ja negatiivsed mõtted
Võib tunduda, et alkohol on mugav lahendus negatiivsete mõtete tõrjumiseks. Tõesti, hoopis keerulisem võib olla teistel viisidel meeleolu tõsta – sõbraga suhelda või näiteks hobidega tegeleda. Kui alkohol kõik need teised tujutõstvad tegevused asendab, jääb elu tasapisi aina tühjemaks ja masendavamaks.
Kui depressiooni põhjustab vähene eneseusk, siis on selle tõstmiseks ennast vaja proovile panna – katsetada erinevaid tegevusi, et saavutada eduelamusi. Joomine on passiivne tegevus ning pohmellis jäävad samuti paljud asjad tegemata – see ainult süvendab mõtet “ma ei saa millegagi hakkama”.
Liigse joomise puhul võib tekkida süü- ja häbitunne, mis võimendavad masendust veelgi. Tekib soov enda tarvitamist teiste eest varjata ja usaldus suhetes saab kannatada.
Suhtlemisärevus
Kuna alkohol surub maha kontrollkeskuse töö ajus tunneb inimene ennast julgemana ning käitub vabamana. Kuna mõtlemine on pärsitud, siis tekib vähem juurdlemist selle üle „mida teised minust mõtlevad“, häbi ja piinlikkusetunne vähenevad. See võib tekitada tunde, et ollakse parem suhtleja, jutt ju jookseb.
Kuid kuna inimene haarab alati ärevust tekitavates olukordades turvalisest klaasist ning jääb purju, siis ta ei harjuta läbi erinevaid suhtlemisolukordi ja ei õpi erinevates situatsioonides toime tulema. Seetõttu eneseusk kahaneb ja aja jooksul suhtlemisärevus tegelikult hoopis kasvab.
Lisaks võib purjus peaga oma hirmud hoopis ellu viia – piinlikult käituda ja endast halva mulje jätta.
Unehäired
Kuigi alkohol võib aidata uinumist kiirendada, on une kvaliteet sellel ööl kehvem, uni on pinnapealsem ja katkendlikum. Järgmine päev on väsimus hoopis suurem.
Nii võib tekkida nõiaring – õhtul pannakse ennast alkoholiga magama, kuid une kvaliteet aina langeb ning väsimus kasvab. Alkohol viib tasapisi aina rohkem närvisüsteemi tasakaalust välja ning unehäired süvenevad.
Väsimus
Mõnikord nimetatakse alkoholitarvitamisest tulenevat väsimust ka “püsivaks pohmelliks”. Kui organismi alkoholitaluvus tõuseb, ei pruugi inimene selgelt tajuda, et tal on pohmell, ometi on aga tema päevad uimased ja energiavaesed.
Alkoholimured ja paljud vaimse tervise probleemid on omavahel tugevalt seotud. Enamasti on raske selgeks teha, mis oli enne – kas stress, depressioon ja ärevushäired või alkoholiprobleemid.
Võib olla nii, et enne olid keerulised emotsioonid, mida hakati alkoholiga „ravima“ ning tekkis sõltuvushäire. Võib olla aga ka vastupidi – sage alkoholitarvitamine kahjustas aju ning muutis selle haavatavamaks viies depressiooni või ärevushäireteni.
Sõltuvushäired ja paljud erinevad vaimse tervise probleemid käivad pahatihti käsikäes. Alkoholitarvitamise häire on keskmisest 2-3x sagedasem inimeste seas, kellel on depressioon või ärevushäire. Eesti uuringud näitavad, et inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid.
Alkohol mõjutab aju tasu- ja motivatsioonisüsteemi. See tekitab elevust, sest ajus vabaneb dopamiini, mis on aktiviseeriva toimega. Lisaks tekitab see mõnu- ja meeldivustunnet, kuna vabanevad endogeensed opioidid. Samas muudab see mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks tänu glutamaadi ja GABA närviühendusainete vabanemisele. Emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. Sellepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud.
Et ajus loomulikul viisil naudinguid tekitavad ained vabaneks, peab pingutama. Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldivas seltskonnas viibimine või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt kogeda.
Pikaajaline tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Organism harjub alkoholiga nii ära, et seda on vaja kogu aeg juurde ja kogused aina suurenevad. Aju ainevahetus on oluliselt muutunud ja ajustruktuurides hakkavad ilmnema püsivad muutused. Tänu sellelele tekib pidev näriv tung alkoholi juua. Emotsioonisüsteem on muutunud oluliselt negatiivsemaks ja kehvemini toimivamaks. Aju on haavatavam ning tõenäosus depressiooni, ärevusehäirete ja uneprobleemide tekkeks on kõvasti kasvanud.
Vaata ka videot alkoholi mõjust ajule.
Kui oled mures nii oma alkoholitarvitamise, kui depressiooni, ärevuse või mõne muu vaimse tervise sümptomi pärast saad abi perearstilt, alkoholitarvitamise häire ravikeskustest või psühhiaatrilt. Vaata kontakte siit.
Kui oled mures peamiselt just vaimse tervise pärast, loe lisaks infot Peaasi.ee lehelt ning vaata, kuhu ja kuidas pöörduda või küsi abi nõustajalt.
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood