Kirjutan teile murest seoses oma naisega. Nimelt tahaks aru saada, et kas see on tõsine probleem või mitte. Ta joob kuid mitte igapäev, ütleks niimodi nädalas korra vahepeal 2 nädala tagant ja vahepeal ma olen isegi üles endale kirjutanud, et 2-3 korda nädalas. Ta joomised on varjeeruv kuid tavaliselt ta joob liiga palju, kui inimesed ta ümber tunnevad enda piiri, et peaks lõpetama siis nad kustuvad ära lähevad magama või lihtsalt joovad mahla või vett, kuid on kordi olnud kus ta ka imekombel tunneb oma enda piiri ja läheb vee peale üle. Kui teistel tuleb väsimus peale, tema justkui saaks igast joogist energiat juurde ja joob aina rohkem. Kuid see ei lõppe seal ta joob ka üksi mis on minu kõige suurem mure allikas. On kordi kus me tuleme koju või oleme kodus ja siis ta teeb oma õlu lahti või kui ma magama lähen siis ta ütleb, et ta joob enda ühe õlu ära ja siis tuleb magama. Kuid asi on kaugel sellest, tollest ühest õlust saab 5+ õlut ja kui see otsa saab või kui tal “isu” on siis ta võtab külmikust välja veini või siis džinni ja hakkab seda jooma. Peale selle ta ka segab minu und enda laulmisega, kui ma talle ülten et sa segad mind ja võta vaiksemalt või mine teise tuppa siis ta midagi mõmiseb mulle et okei, kuid natukese ajapärast ta laulab jälle edasi, tema muusika on ka kõige valjema peale pandud mis võimalik ta enda kõrvaklapides. Kui ma temaga sellest rääkida tahan siis ta muutub kuidagi tõredaks ja ei taha sellest väga rääkida on kordi olnud kus ta on isegi kurjaks saanud mu peale. Mina ise olen karsklane ma pole juba paar aastat joonud kuid mul pole selle vastu midagi kui inimesed seda vajavad, kuid ma tunnen et see mis tema teeb on liig juba. Me sugulased ja ta enda vanemad on ka mu käest küsinud, et kuidas ma toime tulen sellega, nende asemel oleks juba ammu rääkinud sellest või jätnud ta maha, kuid ma siiski igakord loodan paremat, kuid peale varsti juba 5 aastat koos olles ma tunnen et mu piir hakkab liginema, või ma lihtsalt ei suuda enam sellega tegelda.
Ma lihtsalt tahaks teada saada, et kas see on tõsine probleem kas ma peaks temaga sellest rääkima, sest ma tõesti varsti ei tea kas suudan niimodi edasi minna.
Te olete hooliv mees. Paraku on teie naise puhul tegemist täiskasvanud inimesega, kes ise oma elu eest vastutuse võtma peab. Teie saate talle vaid selgitada, kuidas tema joomine teid mõjutab. Kuna te ise selle teema tõstatasite, viitab tekkinud olukord sellele, et see on teie jaoks tõsine probleem.
Teie poolt kirja pandud kogustest lähtuvalt teeb teie naine kindlasti ka oma tervisele liiga ( vaadake, kus jookseb piir) . Tarvitatava alkoholi kogused ajaga suurenevad, sest alkohol on sõltuvusaine ning teie naine vajab sama tunde saavutamiseks järjest suuremaid koguseid. Kuhu see võib viia, teate ilmselt isegi.
Mida varem selle teemaga tegelema hakata, seda kergemad on tagajärjed ning seda lihtsam on lahenduseni jõuda. Alkoinfo.ee lehel on lähedastele suunatud rubriik. Soovitan seal ringi vaadata ning ära vaadata ka nende inimeste kogemusvideod, kes on olnud sarnases olukorras nagu teie olete. Sealt leiate ka vaimse tervise õe video, mis räägib, kuidas selles olukorras olla ja toime tulla ning kuhu pöörduda.
Soovin teile tugevust ja meelekindlust!
09.11.2023 14:57
Tere olen 20 aastane noormees ja pidevalt on alkohooliga probleeme ja alkohooli juues muutun natuke agressiivseks ja kaotan lähedasi sellega soovin leida abi aga ei tea kust?
Jaanika Liinar
09.11.2023
Tere. Kurb kuulda. Ilmselt vajate professionaalset abi. Soovitan alustada perearstist ja temaga nõu pidada. Alkoholisõltuvusega tegelevad ka ravikeskused. Abipakkujate kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
09.11.2023 14:55
Kuhu jäi Abot? Ma ei leia teda. Ma vajan teda.
Jaanika Liinar
09.11.2023
Tere. Aboti aeg alkoinfo lehel sai läbi. Kui vajate abi ja räägite inglise keelt, siis soovitan alla laadida mõne rahvusvahelise äpi, näiteks Woebot on tasuta saadaval ja täidab sarnast rolli.
Küsimustele vastavad
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Negatiivsed emotsioonid ja stress on igapäeva lahutamatud osad ning sama loomulikud, kui positiivsed tunded. Inimene ei pea olema kogu aeg heatujuline, aeg-ajalt on täiesti normaalne olla ka pinges, kurb, väsinud ja õnnetu. Stress on keha reaktsioon, mis aitab kohaneda erinevate muutuste ja olukordadega, meil ennast kokku võtta ja reageerida.
Stressi võib tekitada tavapärase elurütmi ootamatu muutus, pingeline elukeskkond või hoopis üksindus, elu- või töökohas olevad sobimatud tingimused, mure enda või lähedase pärast, liiga raske kehaline või vaimne töö, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, pidev väsimus, kurnatus ja teised sarnased olukorrad. Stress võib motiveerida ja stimuleerida, aga liiga tugevaks muutudes ka takistada tegevust, mõjuda enesetundele ning tervisele halvasti. Pidev liiga kõrge stress inimese elus ilma regulaarsete lõõgastusmomentideta kurnab liigselt organismi ning võib viia suuremate probleemideni nagu läbipõlemine, ärevushäired, unehäired ja depressioon.
Stressiga võivad kaasneda või sellele eelneda ebameeldivad tunded nagu muretsemine ja probleemide eest põgenemine, üksindustunne, hirmu või ärevuse tundmine, masendus, negatiivsed mõtted, suhtlemisärevus, unehäired, väsimus ja teised. Erinevad tunded, mida tunneme, loovad meie emotsionaalse enesetunde.
Saa teada, milline on sinu emotsionaalne seisund.
Testi on teinud 524326 inimest
Küsimused 1/24
Emotsionaalse enesetunde test
Test aitab sul aru saada oma emotsionaalsest seisundist.
Test ei diagnoosi ega anna muul moel meditsiinilisi hinnanguid tervise kohta.
Täpsemate hinnangute saamiseks on vajalik psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatsioon.
Allikas: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2. Autorid: Aluoja jt 1999 (Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Development and psychometric properties of Emotinal State Questionnaire, a self-report questionnaire for depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry, 53, 6, 443-449).
Lühiajaline stressileevendus pikas perspektiivis ei aita
Mõned inimesed on harjunud stressi leevendamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks alkoholi tarvitama. Alkohol võib olukorda ajutiselt tuimestada, samas selle mõju aja jooksul tasapisi väheneb ning seetõttu on vaja sama enesetunde saavutamiseks edaspidi alkoholi koguseid kasvatada. See on tingitud alkoholi toimest ajule. Alkoholi tarvitades hakkavad kanda kinnitama alkoholi negatiivsed küljed – aina kehvem meeleolu ja uneprobleemid. Pea ei tööta enam hästi, inimene on väsinud ja tujukas, töö- ja eraeluprobleemid hakkavad kuhjuma. Stressi maandamiseks aga oleks justkui jälle alkoholi vaja. Alkoholi tarvitanud inimesel on keeruline stressi tekitavale olukorrale lahendusi leida ning seetõttu püsib stress edasi, mida omakorda võimendab alkohol.
Muretsemine ja probleemide eest põgenemine
Kuna juues tegelikke probleeme ei lahendata, siis need aga kuhjuvad veelgi ja kasvavad suuremaks, kui alguses. Sellega seoses kasvavad kaineks saades ka pinge ja muremõtted. Samuti on ümbritsevad inimesed pahased lahendamata probleemide pärast – see tekitab masendust ja süütunnet ning veelgi suuremat soovi probleemide eest põgeneda.
Üksindustunne
Ühendust teistega aitavad tekitada usalduslikud ja sügavad suhted, mille loomiseks peab vaeva nägema. Alkoholi joomine üksindust ei lahenda ja järgmine päev võib tunda ennast veel kehvemini. Joomine võib põhjustada ka suhete katkemisi, see viib jällegi suurema üksinduseni.
Masendus ja negatiivsed mõtted
Võib tunduda, et alkohol on mugav lahendus negatiivsete mõtete tõrjumiseks. Tõesti, hoopis keerulisem võib olla teistel viisidel meeleolu tõsta – sõbraga suhelda või näiteks hobidega tegeleda. Kui alkohol kõik need teised tujutõstvad tegevused asendab, jääb elu tasapisi aina tühjemaks ja masendavamaks.
Kui depressiooni põhjustab vähene eneseusk, siis on selle tõstmiseks ennast vaja proovile panna – katsetada erinevaid tegevusi, et saavutada eduelamusi. Joomine on passiivne tegevus ning pohmellis jäävad samuti paljud asjad tegemata – see ainult süvendab mõtet “ma ei saa millegagi hakkama”.
Liigse joomise puhul võib tekkida süü- ja häbitunne, mis võimendavad masendust veelgi. Tekib soov enda tarvitamist teiste eest varjata ja usaldus suhetes saab kannatada.
Suhtlemisärevus
Kuna alkohol surub maha kontrollkeskuse töö ajus tunneb inimene ennast julgemana ning käitub vabamana. Kuna mõtlemine on pärsitud, siis tekib vähem juurdlemist selle üle „mida teised minust mõtlevad“, häbi ja piinlikkusetunne vähenevad. See võib tekitada tunde, et ollakse parem suhtleja, jutt ju jookseb.
Kuid kuna inimene haarab alati ärevust tekitavates olukordades turvalisest klaasist ning jääb purju, siis ta ei harjuta läbi erinevaid suhtlemisolukordi ja ei õpi erinevates situatsioonides toime tulema. Seetõttu eneseusk kahaneb ja aja jooksul suhtlemisärevus tegelikult hoopis kasvab.
Lisaks võib purjus peaga oma hirmud hoopis ellu viia – piinlikult käituda ja endast halva mulje jätta.
Unehäired
Kuigi alkohol võib aidata uinumist kiirendada, on une kvaliteet sellel ööl kehvem, uni on pinnapealsem ja katkendlikum. Järgmine päev on väsimus hoopis suurem.
Nii võib tekkida nõiaring – õhtul pannakse ennast alkoholiga magama, kuid une kvaliteet aina langeb ning väsimus kasvab. Alkohol viib tasapisi aina rohkem närvisüsteemi tasakaalust välja ning unehäired süvenevad.
Väsimus
Mõnikord nimetatakse alkoholitarvitamisest tulenevat väsimust ka “püsivaks pohmelliks”. Kui organismi alkoholitaluvus tõuseb, ei pruugi inimene selgelt tajuda, et tal on pohmell, ometi on aga tema päevad uimased ja energiavaesed.
Muna või kana?
Alkoholimured ja paljud vaimse tervise probleemid on omavahel tugevalt seotud. Enamasti on raske selgeks teha, mis oli enne – kas stress, depressioon ja ärevushäired või alkoholiprobleemid.
Võib olla nii, et enne olid keerulised emotsioonid, mida hakati alkoholiga „ravima“ ning tekkis sõltuvushäire. Võib olla aga ka vastupidi – sage alkoholitarvitamine kahjustas aju ning muutis selle haavatavamaks viies depressiooni või ärevushäireteni.
Sõltuvushäired ja paljud erinevad vaimse tervise probleemid käivad pahatihti käsikäes. Alkoholitarvitamise häire on keskmisest 2-3x sagedasem inimeste seas, kellel on depressioon või ärevushäire. Eesti uuringud näitavad, et inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid.
Alkoholi mõju ajule
Alkohol mõjutab aju tasu- ja motivatsioonisüsteemi. See tekitab elevust, sest ajus vabaneb dopamiini, mis on aktiviseeriva toimega. Lisaks tekitab see mõnu- ja meeldivustunnet, kuna vabanevad endogeensed opioidid. Samas muudab see mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks tänu glutamaadi ja GABA närviühendusainete vabanemisele. Emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. Sellepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud.
Et ajus loomulikul viisil naudinguid tekitavad ained vabaneks, peab pingutama. Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldivas seltskonnas viibimine või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt kogeda.
Pikaajaline tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Organism harjub alkoholiga nii ära, et seda on vaja kogu aeg juurde ja kogused aina suurenevad. Aju ainevahetus on oluliselt muutunud ja ajustruktuurides hakkavad ilmnema püsivad muutused. Tänu sellelele tekib pidev näriv tung alkoholi juua. Emotsioonisüsteem on muutunud oluliselt negatiivsemaks ja kehvemini toimivamaks. Aju on haavatavam ning tõenäosus depressiooni, ärevusehäirete ja uneprobleemide tekkeks on kõvasti kasvanud.
Ole alati teadlik MIKS sa jood. Pane tähele, mis tunne sul enne tarvitamist oli ja mis mõtted su peas olid. Pane tähele, kas alkohol tegelikult ka aitas või tegi see pikas perspektiivis asjad hullemaks.
Probleemide eest põgenemise asemel õpi probleemilahendustehnikaid ja vaata lahendamist vajavatele olukordadele otsa. Pärast on sul võimalus enda üle uhkust tunda, kui oled asjaga hakkama saanud!
Jälgi, kas alkoholi tarvitamine on ikka sinu enda vaba tahe või sa lihtsalt ei suutnud sotsiaalsele survele vastu panna. Õpi olema hea enesekehtestaja ning ütlema “ei”, kui sa tegelikult alkoholi ei soovi.
Jälgi, et alkohol ei mõjutaks sinu emotsionaalset tasakaalu ning vali emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks alkoholivaba tee. Rohkelt nõuandeid, kuidas seda teha, leiad ka: “Kuidas juua vähem” ja “Muutuste elluviimine“.
Kuhu pöörduda, kui vajad abi?
Kui oled mures nii oma alkoholitarvitamise, kui depressiooni, ärevuse või mõne muu vaimse tervise sümptomi pärast saad abi perearstilt, alkoholitarvitamise häire ravikeskustest või psühhiaatrilt. Vaata kontakte siit.
Otsi
