Spetsialistid jagavad alkoholitarvitajad nelja erineva riskiastmega rühma. Kuna alkohol ei mõju kõikidele inimestele ühtmoodi, võetakse riskirühma määramisel lisaks joodud kogustele arvesse ka alkoholitarvitamisega kaasas käivate probleemide raskust, olgu nendeks siis tervisekahjustused või sotsiaalsed probleemid – kaasa arvatud rahamured ja halvenenud suhted lähedastega.

Inimesed, kes on sattunud alkoholisõltuvusse ja oma elu üle kontrolli kaotanud on kõige nähtavam osa alkoholitarvitamise tagajärgedest. Probleemid alkoholiga aga ei teki üleöö. N-ö vee alla jäävad suurearvulisemad riskirühmad, kes vajavad ka õigeaegset märkamist ja abi.

Esimene rühm – madala riskiga tarvitajad

Madala riski piirides alkoholi tarvitavad inimesed ei põhjusta sellega tõenäoliselt suurt kahju ei endale ega teistele. Kuna inimesed kalduvad oma alkoholitarvitamist alahindama, tuleb kasuks siiski saada enda ja alkoholi suhtest objektiivne pilt. Näiteks saab siinsamas veebis teha AUDIT testi. Kuigi risk selles rühmas on madal, võib alkoholi vähendamine ka siin tuua inimese ellu positiivseid muutusi.

See rühm on neljast kõige arvukam, Eestis hinnanguliselt 70% täiskasvanud elanikkonnast. Kõiki ülejäänud rühmasid nimetatakse alkoholi liigtarvitajateks.

Teine rühm – riskitarvitajad

Riskitarvitamise ehk ohustava alkoholitarvitamise puhul leidub inimesi, kelle jaoks alkohol erinevates olukordades on muutunud harjumuseks. Nad ei pruugi seda märgatagi, et joodud kogused on ajapikku kasvanud suureks. Siia gruppi kuuluvad ka need, kes tavatsevad juua küll harvem, aga korraga suuremas koguses, ehk nö purjutada.

Riskitarvitajate puhul ei ole alkohol veel jõudnud nähtavalt tervist kahjustada, kuid samamoodi jätkates on risk selleks väga suur. Nad võivad olla märganud väiksemaid muutusi enesetundes või välimuses, kuid ei pruugi neid alkoholitarvitamisega seostada. Kindlasti tuleb siin oma harjumused kriitilise pilguga üle vaadata ja alkoholikoguseid vähendada.

Vaata, kuidas alkoholiprobleeme ära tunda või tee läbi AUDIT test, et oma alkoholitarvitamist hinnata.

Kolmas rühm – kuritarvitajad

Kuritarvitamise ehk kahjustava alkoholitarvitamise puhul esinevad juba selged füüsilise või psüühilise tervise probleemid. Kahjuks ei oska paljud kuritarvitajad sageli ise oma tervisemuresid liigse alkoholiga seostadagi. Näiteks nagu kõrgvererõhutõbe, pankreatiiti või maksatsirroosi. Selgelt viitavad alkoholile muidugi õnnetused, millesse purjutaja satub, või alkoholimürgitus.

Eestis on alkoholi riski- ja kuritarvitajaid hinnanguliselt ligi veerand täiskasvanud elanikkonnast.

Neljas rühm – sõltlased

Väljakujunenud sõltuvust iseloomustab joomistung ja võimetus alkoholi tarvitamist kontrollida. Sama efekti saamiseks vajab inimene järjest suuremat kogust, sellega aga kasvab alkoholitolerants ehk -taluvus. Alkoholitarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekivad võõrutusnähud, see tähendab, et inimesel tekivad kainenemisel näiteks tugevad värinad või deliirium. Võõrutusseisundi vältimiseks tuntakse vajadust uuesti juua. Sageli inimene proovib oma alkoholikoguseid ise vähendada, kuid tal ei õnnestu see.

Alkoholisõltuvust jaotatakse mõõdukaks ja raskeks. Rasket alkoholisõltuvust iseloomustab see, et lisaks alkoholiprobleemile on inimesel enamasti juba ka mõni teine psüühikahäire, näiteks depressioon või veel mõne aine sõltuvus.

Alkoholisõltuvuse puhul saab inimene enamasti aru, et tal on probleemid, kuigi ta ei pruugi seda teistele tunnistada ning võib abist ära ütelda. Alkoholisõltlasi on hinnanguliselt 5% täiskasvanud elanikkonnast. Meeste seas on sõltuvus kaks korda levinum kui naiste seas – vähemalt iga kümnes mees on alkoholisõltuvuses.

Kuritarvitamist ja sõltuvust nimetatakse tänapäeval kokkuvõtvalt alkoholitarvitamise häireks.

Vaata, kuidas kuritarvitamist ja sõltuvust ära tunda.