15.09.2023 10:19
Tere! Kus Narvas ja kes tegeleb alkoholisõltuvuse ravimisega?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
15.09.2023
Tere
Alkoholisõltuvusega tegelevate ravikeskuste kontaktid, nende hulgas Narva haigla ambulatoorse kabineti vastuvõtuajad leiate siit.
04.08.2023 17:04
Tere.
Ma pole tarvitanud alkoholi 36 aastat ja nüüd on selline lugu, et väljahingatavas õhus oli 0,15 ühikut alkoholi.
Antud perioodil tarvitasin ravimeid ja maarohtudest tehtud teesid.
Kas on võimalus, et organismis mingi protsessi tulemusena võib tekkida alkoholi laadne saadus.
Mis uuringutega seda kindlaks saab teha ja kus.
Teiseks tahan ka teha testi, mis näitaks, milla ma olen tarbinud alkoholi, mis on antud analüüsi nimi ja kes seda teeb.
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
04.08.2023
Tere
Kõigepealt pean teid kiitma, et olete nii pikka aega alkoholivabalt elanud.
Kuna te ei ole pikka aega alkoholi tarvitanud ning väljahingatavas õhus määrati alkohol, siis selleks võib olla mitmeid põhjuseid ja ilmselt oskab teile selles osas selgitusi anda tervishoiuprofessionaal. Annan põgusa vastuse oma teadmistest lähtuvalt.
Ravimid või ravimteed: Teatud ravimid või ravimteed võivad sisaldada alkoholi või selle derivaate, samuti võivad mõned ravimid või koostisosad põhjustada reaktsioone, mis sarnanevad alkoholi tarbimisega, sealhulgas alkoholi sisalduse suurenemist väljahingatavas õhus. See võib olla tingitud ravimi ainevahetusest organismis või sellest, kuidas ravimid mõjutavad seedetrakti mikrofloorat. Ravimite või ravimiteede tarvitamise osas ning selles, kuidas need võivad mõjutada alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus, soovitan konsulteerida arsti või apteekriga.
Toit või joogid: Mõned toiduained või joogid võivad sisaldada väikseid koguseid alkoholi, näiteks mõned fermenteeritud tooted või alkoholisisaldusega joogid, nagu kali või kombucha. Kuigi need kogused on tavaliselt väga madalad, võivad need siiski mõjutada väljahingatava õhu alkoholisisaldust. Mõnedel juhtudel ka nätsu närimine või muude suus lahustuvate toodete tarbimine vahetult enne mõõtmist võib põhjustada olukorra, mida nimetatakse suuõõne alkoholisisalduseks ja mis võib mõjutada väljahingatava õhu testi tulemust. Tõsi küll, ei tohiks mõjutada tervel inimesel olulisel määral.
Meditsiinilised seisundid: Teatud meditsiinilised seisundid võivad mõjutada alkoholi metabolismi organismis või põhjustada alkoholi tootmist seedetraktis.
Vastuseks teie küsimusele, kas on olemas testi, mis määraks, milllal te viimati alkoholi tarvitasite, siis minu teada sellist pädevat testi ei ole. Saab määrata küll alkoholisisaldust veres, väljahingatavas õhus ja uriinis, kuid nende abil saab määrata hiljutist alkoholitarvitamist ja tuvastada hetkeolukorda. Soovitan ka selles osas pidada nõu tervishoiuspetsialistiga.
Loodan, et leiate oma küsimusele vastuse ja selgituse tekkinud olukorrale.
04.08.2023 16:30
Tere. Minu küsimus on, et kui inimesel on tuvastatud HIV. Kas siis on võimalik minna alkoholi ravile haiglasse.
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
04.08.2023
Tere
Tänapäevane alkoholiravi on kompleksravi ja selle kohta saab rohkem informatsiooni siit.
Nagu teiste kaasuvate haigustega, nii ei näe ma ka takistust tuvastatud HIV-ga alkoholiravile pöördumiseks. Vaadake välja mugavaima asukohaga ravivõimalus ja palun võtke nendega ühendust.
Spetsialistid jagavad alkoholitarvitajad nelja erineva riskiastmega rühma. Kuna alkohol ei mõju kõikidele inimestele ühtmoodi, võetakse riskirühma määramisel lisaks joodud kogustele arvesse ka alkoholitarvitamisega kaasas käivate probleemide raskust, olgu nendeks siis tervisekahjustused või sotsiaalsed probleemid – kaasa arvatud rahamured ja halvenenud suhted lähedastega.
Inimesed, kes on sattunud alkoholisõltuvusse ja oma elu üle kontrolli kaotanud on kõige nähtavam osa alkoholitarvitamise tagajärgedest. Probleemid alkoholiga aga ei teki üleöö. N-ö vee alla jäävad suurearvulisemad riskirühmad, kes vajavad ka õigeaegset märkamist ja abi.
Madala riski piirides alkoholi tarvitavad inimesed ei põhjusta sellega tõenäoliselt suurt kahju ei endale ega teistele. Kuna inimesed kalduvad oma alkoholitarvitamist alahindama, tuleb kasuks siiski saada enda ja alkoholi suhtest objektiivne pilt. Näiteks saab siinsamas veebis teha AUDIT testi. Kuigi risk selles rühmas on madal, võib alkoholi vähendamine ka siin tuua inimese ellu positiivseid muutusi.
See rühm on neljast kõige arvukam, Eestis hinnanguliselt 70% täiskasvanud elanikkonnast. Kõiki ülejäänud rühmasid nimetatakse alkoholi liigtarvitajateks.
Riskitarvitamise ehk ohustava alkoholitarvitamise puhul leidub inimesi, kelle jaoks alkohol erinevates olukordades on muutunud harjumuseks. Nad ei pruugi seda märgatagi, et joodud kogused on ajapikku kasvanud suureks. Siia gruppi kuuluvad ka need, kes tavatsevad juua küll harvem, aga korraga suuremas koguses, ehk nö purjutada.
Riskitarvitajate puhul ei ole alkohol veel jõudnud nähtavalt tervist kahjustada, kuid samamoodi jätkates on risk selleks väga suur. Nad võivad olla märganud väiksemaid muutusi enesetundes või välimuses, kuid ei pruugi neid alkoholitarvitamisega seostada. Kindlasti tuleb siin oma harjumused kriitilise pilguga üle vaadata ja alkoholikoguseid vähendada.
Vaata, kuidas alkoholiprobleeme ära tunda või tee läbi AUDIT test, et oma alkoholitarvitamist hinnata.
Kuritarvitamise ehk kahjustava alkoholitarvitamise puhul esinevad juba selged füüsilise või psüühilise tervise probleemid. Kahjuks ei oska paljud kuritarvitajad sageli ise oma tervisemuresid liigse alkoholiga seostadagi. Näiteks nagu kõrgvererõhutõbe, pankreatiiti või maksatsirroosi. Selgelt viitavad alkoholile muidugi õnnetused, millesse purjutaja satub, või alkoholimürgitus.
Eestis on alkoholi riski- ja kuritarvitajaid hinnanguliselt ligi veerand täiskasvanud elanikkonnast.
Väljakujunenud sõltuvust iseloomustab joomistung ja võimetus alkoholi tarvitamist kontrollida. Sama efekti saamiseks vajab inimene järjest suuremat kogust, sellega aga kasvab alkoholitolerants ehk -taluvus. Alkoholitarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekivad võõrutusnähud, see tähendab, et inimesel tekivad kainenemisel näiteks tugevad värinad või deliirium. Võõrutusseisundi vältimiseks tuntakse vajadust uuesti juua. Sageli inimene proovib oma alkoholikoguseid ise vähendada, kuid tal ei õnnestu see.
Alkoholisõltuvust jaotatakse mõõdukaks ja raskeks. Rasket alkoholisõltuvust iseloomustab see, et lisaks alkoholiprobleemile on inimesel enamasti juba ka mõni teine psüühikahäire, näiteks depressioon või veel mõne aine sõltuvus.
Alkoholisõltuvuse puhul saab inimene enamasti aru, et tal on probleemid, kuigi ta ei pruugi seda teistele tunnistada ning võib abist ära ütelda. Alkoholisõltlasi on hinnanguliselt 5% täiskasvanud elanikkonnast. Meeste seas on sõltuvus kaks korda levinum kui naiste seas – vähemalt iga kümnes mees on alkoholisõltuvuses.
Kuritarvitamist ja sõltuvust nimetatakse tänapäeval kokkuvõtvalt alkoholitarvitamise häireks.