Küsimused ja vastused

01.07.2020 12:19

KAS TASUB BOHMELLILE JUUA PEALE PIIMA ?

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

01.07.2020

Tere

Kõige parem oleks, kui sa pohmellini üldse ei jõuaks. Kui see on siiski juhtunud, siis alkoholivaba vedeliku (vesi, mineraalvesi, mahl) joomine on kindlasti õige tegu. See on sellepärast, et alkohol väljutab kehast vedelikku ja nüüd tuleks see kindlasti kehale tagasi anda. Kuna piim on vedelik, siis see ka toimib nagu vedelik ja vedeliku joomine on täiesti asjakohane.

Samas, pohmell tuleb üle elada, piim seda ei ravi.

28.05.2020 16:21

Tere,

Minu ema (62.a) on tarvitanud alkoholi juba pikemat aega. Ma ei ütle, et ta on igapäevaselt “maani täis”, aga ma näen seda, et ta on midagi tarbinud. Kõige kurvemkeerulisem on see, et ta teeb seda nö varjatult ehk peidab kuskile midagi ja siis käib lonksu haaval võtmas. Muidu käib ta igapäevaselt tööl ja pole mingi sügavat joomist. Ta tunnistab oma probleemi ja igakord lubab, et lõpetab ära, aga ca 1-2nädala pärast on sama seis.
Tutvudes alkoinfo.ee leheküljega saan aru, et esmalt tuleks otsida abi perearstilt, aga ta ütleb otse välja, et ta häbenem seda porbleemi ja ei taha minna perearsti juurde. Kuhu tuleks sellisel juhul pöörduda? Kas peaksingi helistama Ravikeskuse juures närgitut numbrile ja panema vastuvõtu aja või on siiski vaja läbida ka nö perearsti kadalipp. Kust ma saaks kiiremas korras abi?

Lugupidamisega

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

28.05.2020

Loe täispikkuses

Tere

Te olete tubli, et soovite oma ema aidata ning teda selles toetate. Aidata saab inimest, kes ise tahab aidatud saada ning on otsustanud selle tee läbida. Seega see peab olema teie ema vabatahtlik otsus. Kui see nii on, soovitan leppida kokku aja ravikeskuses. Kontaktid leiate siit. Helistage sobivasse keskusesse ja leppige vastuvõtt kokku. Teie ema peab vastuvõtule pöördudes olema kaine, Teie saate tugiisikuna temaga kaasa minna. Seal juba tegeletakse konkreetselt teie olukorraga vastavalt vajadustele. Soovin edu!

Karin

20.05.2020 10:56

Tere

Minu 72.a kasuisa on hakanud igapäevaselt jooma ja on kurtnud, et ta elu on “tuksis”. Ta ei taha enam midagi teha. Ta mälu veab teda alt. Aidata ennast ei lase. Ta oleks justkui sügavas depressioonis. Ta ei ole tulnud toime pensionil olemisega. Meie ema ehk tema elukaaslane suri vähki 3a. tagasi, kuid ta hakkas juba enne ema haigust tarvitama alkoholi. Nüüd aga joob mitu päeva järjest, et enam ei ole pause. Tal ei ole enam eluisu, justkui tahabki ära surra ka. Kuidas me kasuõdedega saaksime teda aidata? Kaua inimese organism vastu peab, kui ta igapäev ainult joob? Kelle poole ma peaksin pöörduma, et aidata enda 72a. kasuisa?
Lugupidamisega

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

20.05.2020

Loe täispikkuses

Tere!

Tundub. et te kasuisal võib alkoholi tarvitamist põhjustada ühe tergurina meeleolulangus. Sellisel juhul tuleks ennekõike tegeleda sellega. Vanemaealistel inimestel jääb sageli meeleolulangus märkamata ja silma kipubki pigem jääma just alkoholi tarvitamine, millega inimene püüab enda enesetunnet paremaks saada, kuid teisalt tekitab seeläbi endale hoopiski muid probleeme juurde. See, kui kaua kellegi tervis igapäevasele alkoholi tarvitamisele vastu peab on väga individuaalne. Selge on see, et tervis läheb järjest halvemaks. Vanadusega kaasneb paraku kohanemine enda abituse ja jõuetuse tundega. Vaim veel jaksaks, aga keha ei tee koostööd – tahteaktiivsus ja energia langeb. Motivatsiooni tekitamine enda eest hoolitsemisel ja tervisega tegelemisel võibki osutuda raskeks. Alustuseks võiks rääkida sellest, kuidas tema olukord ja käitumine teid mõjutab. Et te tahaks aidata, aga teil endal tekib käed rüppe laskmise tunne, kui kasuisa ei taha teie abi vastu võtta. Andke teada, et ka teie tunnete jõuetust, abitust ja kurbust . Vähemalt ta saab siis kinnitust, et te hoolite. Vanemad inimesed kipuvad meeleolulanguses arvama, et nad on teistele koormaks ja parem oleks, kuid neid üldse poleks. Vananemisega leppimine ja kohanemine on igaühe jaos individuaalne. Osade inimeste jaoks on raske ka üksinduse talumine. Seda eriti siis, kui varasemas elus on inimene olnud väga sotsiaalne. Lisaks kaasnevad ka erinevad tervisekaebused, millega tuleb igapäevaselt edasi elada ja siis pole ka mõni ime, et kannatus raugeb. Kuna akoholil on ka valu tuimestav omadus, siis see võib ka üks tarvitamise põhjus olla. Leitakse lohutsut nii vaimsele (hinge) kui ka füüsilisele valule. Seega on oluline tunda kasuisa käekäigu ja tervise vastu ikka huvi ning võimalusel teda kaasata enda pere tegemistesse, mis tõstab ka temas teistele vajalik olemist suhtumist. Ärge laske end häirida keeldumisest. Vahel tuleb korduvalt nö keelitada või mõelda välja põhjuseid, miks te teda kuhugi kutsute või vajate.

Et teada saada, milline on kasuisa üldine tervislik seisund ja kuivõrd tarvitamine on seda mõjutanud, võiks pöörduda alustuseks perearstile. Põhjusena võibki olla üldine tervisekontroll, mis selles vanuses on ka igati mõistlik. Võimalik, et kui perearst läheneb talle tervise seisukohast, siis ehk sealt kaudu saaks isa mõjutada enda eest rohkem hoolt kandma. Sageli vanematele inimestele just mõjubki paremini, kui nendega räägib nö inimene, kes on nende silmis autoriteet. Omalt poolt võite perearstile anda täiendava vajaliku info, et kasuisa tarbib iga päev alkoholi ja et ta on teile avaldanud elutüdimusmõtteid. Perearst saab täpsemalt hinnata vestluse ja küsimustiku abil ka kasuisa emotsionaalset enesetunnet ning vajadusel alustada raviga või suunata täiendavale eriarsti- psühhiaatri vastuvõtule.

Samuti on teil endal võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas kasuisaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui isa raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

Alkoinfo.ee kodulehelt leiate ka muud huvitavat lugemist. Näiteks, kuidas aidata ennast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/. Lisaks saate lugeda ka lähedastele mõeldud infomaterjali https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

Avaleht > Privaatpostitus: Uudised > Uncategorized @et > Viies haiglas pakutakse alkoholi tarvitamise häire ravi

Viies haiglas pakutakse alkoholi tarvitamise häire ravi

Alates mullu septembrist hakati viies Eesti haiglas pakkuma alkoholi tarvitamise häire ravi. Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatud programmi raames sai nelja kuuga ravi 449 inimest.
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog Eerik Keskküla rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et Eestis on hinnanguliselt umbes 60 000 inimest,
kes võivad vastata alkoholisõltuvuse diagnoosile. Alkoholi kuritarvitajaid on tema sõnul umbes 180 000.

Septembris hakkas TAI organiseerimisel ja Euroopa sotsiaalfondi rahastusega tööle programm “Kainem ja tervem Eesti”, mille raames hakati alkoholi tarvitamise häire ravi pakkuma viies
Eesti haiglas: Lõuna-Eesti haiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Pärnu haigla, Tartu Ülikooli kliinikumis ja Viljandi haiglas. TAI andmeil sai selle programmi raames nelja kuuga ravi 449 inimest.

Keskküla kinnitas, et alkoholisõltuvust raviti Haigekassa raha toel ka varem. “Alkoholissõltuvuse raviga on psühhiaatrid tegelenud alati. Alkoholisõltuvus on psüühikahäire ja ka meie
psühhiaatriakliinikus on seda alati ravitud. Tihtipeale ei pöördu patsiendid ravile aga alkoholisõltuvusega, vaid selle negatiivsete tagajärgedega, näiteks aine regulaarsest tarvitamisest tingitud depressiivsed episoodid või unehäired või ärevushäired,” rääkis Keskküla.

“Alkoholisõltuvus on teiste psüühikahäiretega hästi komorbiidne, see tähendab, et see esineb tihtipeale koos. Selle tõttu on ka alkoholisõltuvusega patsiendid alati olnud psühhiaatrite vaateväljas
ja selle teemaga on tegeletud ka Haigekassa raha eest,” lisas ta.

Keskküla sõnul pöörab programm tähelepanu sellele, et Eestis tekiks suurem süsteemne alkoholisõltuvuse ravi, alates perearstiabist ja eriarstiabist kuni rehabilitatsioonini. Samuti tuleks tema
sõnul programmi raames suhtumist muuta.

“Võib-olla näiteks paljud perearstid kardavad või ei taha sõltuvuse probleemiga tegeleda või ei oska või vaatavad sellele ülevalt alla. Aga tuleb just julgustada inimest pöörduma, kui ta tunneb,
et võiks tarvitada vähem alkoholi. Mõte pole see, et ainult sõltuvust peab ravima, vaid mida varem toimub sekkumine, seda parem,” selgitas ta.

Keskküla sõnul pöörduvad inimesed programmi raames arstide poole üsna aktiivselt ning enamasti saab esmasele õe vastuvõtule kolme päeva jooksul.

“Psühholoogide, psühhiaatrite, õdede puhul me pigem eelistame praegu väikest spetsialistide meeskonda ja panustame ravi kvaliteedile, aga kindlasti on väljakutse edaspidi vastavalt nõudlusele
korrigeerida ka ravimeeskonna suurust, et järjekorrad ei läheks liiga pikaks,” rääkis Keskküla.

Ilmunud uudised.err.ee 01.02.2017