Viies haiglas pakutakse alkoholi tarvitamise häire ravi

Alates mullu septembrist hakati viies Eesti haiglas pakkuma alkoholi tarvitamise häire ravi. Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatud programmi raames sai nelja kuuga ravi 449 inimest.
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog Eerik Keskküla rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et Eestis on hinnanguliselt umbes 60 000 inimest,
kes võivad vastata alkoholisõltuvuse diagnoosile. Alkoholi kuritarvitajaid on tema sõnul umbes 180 000.

Septembris hakkas TAI organiseerimisel ja Euroopa sotsiaalfondi rahastusega tööle programm “Kainem ja tervem Eesti”, mille raames hakati alkoholi tarvitamise häire ravi pakkuma viies
Eesti haiglas: Lõuna-Eesti haiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Pärnu haigla, Tartu Ülikooli kliinikumis ja Viljandi haiglas. TAI andmeil sai selle programmi raames nelja kuuga ravi 449 inimest.

Keskküla kinnitas, et alkoholisõltuvust raviti Haigekassa raha toel ka varem. “Alkoholissõltuvuse raviga on psühhiaatrid tegelenud alati. Alkoholisõltuvus on psüühikahäire ja ka meie
psühhiaatriakliinikus on seda alati ravitud. Tihtipeale ei pöördu patsiendid ravile aga alkoholisõltuvusega, vaid selle negatiivsete tagajärgedega, näiteks aine regulaarsest tarvitamisest tingitud depressiivsed episoodid või unehäired või ärevushäired,” rääkis Keskküla.

“Alkoholisõltuvus on teiste psüühikahäiretega hästi komorbiidne, see tähendab, et see esineb tihtipeale koos. Selle tõttu on ka alkoholisõltuvusega patsiendid alati olnud psühhiaatrite vaateväljas
ja selle teemaga on tegeletud ka Haigekassa raha eest,” lisas ta.

Keskküla sõnul pöörab programm tähelepanu sellele, et Eestis tekiks suurem süsteemne alkoholisõltuvuse ravi, alates perearstiabist ja eriarstiabist kuni rehabilitatsioonini. Samuti tuleks tema
sõnul programmi raames suhtumist muuta.

“Võib-olla näiteks paljud perearstid kardavad või ei taha sõltuvuse probleemiga tegeleda või ei oska või vaatavad sellele ülevalt alla. Aga tuleb just julgustada inimest pöörduma, kui ta tunneb,
et võiks tarvitada vähem alkoholi. Mõte pole see, et ainult sõltuvust peab ravima, vaid mida varem toimub sekkumine, seda parem,” selgitas ta.

Keskküla sõnul pöörduvad inimesed programmi raames arstide poole üsna aktiivselt ning enamasti saab esmasele õe vastuvõtule kolme päeva jooksul.

“Psühholoogide, psühhiaatrite, õdede puhul me pigem eelistame praegu väikest spetsialistide meeskonda ja panustame ravi kvaliteedile, aga kindlasti on väljakutse edaspidi vastavalt nõudlusele
korrigeerida ka ravimeeskonna suurust, et järjekorrad ei läheks liiga pikaks,” rääkis Keskküla.

Ilmunud uudised.err.ee 01.02.2017