Tere

Kui inimene ise ei teadvusta probleemi, siis on keeruline teda ka aidata. Esimene samm on ikka rääkida ja veel kord rääkida. Oluline on seejuures see, kuidas seda teha ja millal rääkida. Tähtis on, et inimene oleks selle vestluse ajal kaine ja valmis teid ka ära kuulama. Alkoholi liigtarvitaja tegelikult sisimas võib  isegi teada, et  tema tarvitamine on probleemne, kuid ei pruugi seda tunnistada, sest see tähendaks eneseületust ja endale nö otsa vaatamist ning kõikide sellega kaasnevate emotsioonide ära talumist (süü, häbi, pettumus endas jt emotsioonid), võõrutussümtomite ära talumist ja enda käitumise eest vastutuse võtmist. Lihtsam on minna nö kergemat harjumuspärast rada ja edasi tarvitada. Selleks võib kuluda pikk aeg, kui inimene hakkab ise aru saama enda tarvitamise negatiivsetest külgedest ja neid ka tunnistama nii endale kui teistele. Kas lähedastel on aega aga see aeg ära oodata on juba iseasi. Juhised, kuidas sellel teemal rääkida leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/  . Lisaks saate lugeda ka infomaterjali lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf Tähtis on järgida eelpool lingil olevaid juhised, et  alkoholi liigtarvitaja ei tunneks end teie poolt rünnatuna.

Vestlusesse võite kaasata ka teisi olulisi isikuid, nt mõne sõbra, tööandja, lapse jt.

Praegu on Eestist võimalik saada tasuta ravi- ja nõustamisteenuseid alkoholi liigtarvitamise puhul programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames. Teenuseid saab nii liigtarvitaja ise kui ka tema lähedane.

Kui alkoholi liigtarvitav inimene ei soovi aga muutust ega ka selle programmi raames teenuseid saada, siis teil endal on samuti võimalus pöörduda spetsialisti (vaimse tervise õde, psühholoog) vastuvõtule, kellega koos saate arutada võimalikke valikuid, et te ise saaksite vaimset tuge ning mõelda, mida edasi teha. Teie ise lähedase inimesena saate sellisel juhul selle programmi raames 3 korda tasuta nõustamisteenust.  Vastuvõtule aega broneerides öelge lihtsalt, et olete alkoholi liigtarvitava inimese lähedane. Kontaktid raviasutuste kohta leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

Sageli saab aitajast inimesest hoopiski kaassõltlane, kes tegelikkuses mitte ei aita alkoholi liigtarvitajat tarvitamisest välja vaid teatud moel hoopiski võib tarvitamist alal hoida. Seda nimetatakse kaassõltuvuseks.  Mida see täpselt tähendab, seda saate lugeda siit

https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/

Vahel on mõjunud ka see, kui inimene pöördub mingil muul põhjusel perearsti vastuvõtule, kus selgub teatud tervisekaebuste seos alkoholi tarvitamisega. Eestis on paljud perearstid saanud alkoholi teema tõstatamiseks ja sellest lähemalt rääkimiseks ja nõustamiseks eraldi koolitusi ning oskavad samuti inimest sellel teemal motiveerida. Kui inimene liigtarvitab alkoholi, siis sellega kaasnevad võimalikud kaebused võivad olla sage väsimus, motivatsioonipuudus, halb uni, kaalutõus või langus, närvilisus ja kergesti ärritumine, kergesti vihastumine, vererõhuprobleemid, diabeet jt. Tavaliselt tarvitaja ei näe aga nendel kaebustel seost alkoholi tarvitamisega.

Loodan, et saite enda jaoks mõne mõtte, mida edasi teha.

Tere

Elamine koos igapäevaselt alkoholi liigtarvitava inimesega on kurnav.

Saan anda teile kirja teel natuke infot selle kohta, mida saaksite enda ja ka ehk elukaaslase heaks ette võtta.

Valik 1: rääkida elukaaslasega sellest, kuidas see teile mõjub. Oluline on see, et elukaaslane oleks sellel ajal kaine. Vastavad juhised, kuidas sellel teemal rääkida leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/  . Lisaks saate lugeda ka infomaterjali lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf Tähtis on järgida eelpool lingil olevaid juhised, et elukaaslane ei tunneks end teie poolt rünnatuna.

Vestlusesse võite kaasata ka teisi olulisi isikuid elukaaslase jaoks, nt mõne sõbra, tööandja jt.

Valik 2: pöörduda spetsialisti (vaimse tervise õde, psühholoog) vastuvõtule, kellega koos saate arutada võimalikke valikuid ja et te ise saaksite vaimset tuge ning mõelda, mida edasi teha. Selleks on teil võimalus pöörduda lähedase inimesena nõustamisteenuste saamiseks programmi “Kainem ja Tervem eesti”  (hetke info põhjal on teenust võimalik saada kuni selle aasta lõpuni). Kui elukaaslane ise ei soovi vastuvõtule pöörduda, siis teie saate selle programmi raames 3 korda tasuta nõustamisteenust.  Vastuvõtule aega broneerides öelge lihtsalt, et olete alkoholi liigtarvitava inimese lähedane. Kontaktid raviasutuste kohta leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

Valik 3: mõelda enda jaoks läbi see, milline saab elu olema siis, kui te jätkate kooselu ja elukaaslane ei muutu. Kuidas see teid mõjutab ja kas see on see elu, mida te endale soovite. Isegi, kui elukaaslane ei soovi muutusi, on teile endal võimalik teha teised valikud. Samuti on temal valik, kas teha muutus või jätkata tarvitamist. Et endas rohkem selgusele saada, selleks saate lugeda ja uurida rohkem kaassõltuvusest

https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/

Valik 4: otsida abi tugigrupist. Alkoholi liigtarvitavate inimeste lähedastele on olemas eneseabigrupp Al-Anoni pererühma näol vt.     https://alanoneesti.wordpress.com/  või vaimse tervise tugirühm “Sa ei ole üksi”, kus on erinevaid foorumeid vaimse tervise teemadel ja üks neis on ka sõltuvuse teemal  vt.    https://saeioleyksi.net.ee/foorum/

Loodan, et mõni nendest valikutest on teie jaoks sobib ja väärt proovimist.

Tere

Elamine koos alkoholi liigtarvitava inimesega on keeruline. Teie heaolu ja emotsionaalne seisund sõltub parasjagu sellest, mis tujus poeg on ja kas tal on nö kaine periood või ei. Kui poeg on joonud ja sõnades vastu agressiivne, st ründav ja süüdistav, siis sel hetkel ei ole mõistlik temaga mingit dialoogi pidada vaid hoiduda igati sellest, et ta veelgi vihasemaks muutuks. Ennekõike on tähtis teie enda turvalisus. Küll aga võiks sellise poja käitumise jutuks võtta siis, kui ta on kaine ja anda talle teada, kuidas see teile mõjub, kui ta minevikusündmusi meenutab. Kui on lahti rääkimata asjad ja hingevalu, siis seda saab arutada ka kaine peaga. Kui poeg ei taha oma mõtteid kainena just teiega jagada, siis on olemas spetsialistid, kes oskavad aidata minevikus olnut lahti mõtestada ja seda osa oma elust aktsepteerida nii, et see ei põhjustaks enam nii palju valu ei endale ega teistele.

Kuidas pojaga rääkida võiks, selle kohta saate täpsemalt infot lugeda siit: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/   ja lugeda ka infomaterjali lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

Kui poeg enda liigtarvitamist tunnistab ja soovib seda muuta, siis selleks on olemas Eestis võimalus pöörduda ravi- ja nõustamisteenuste saamiseks programmi “Kainem ja Tervem eesti”  (hetkeinfo põhjal kuni selle aasta lõpuni). Kõik teenused on tasuta, va ravimid. Selle kohta saate täpsemalt lugeda siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/

Selle programmi raames on ka teil endal võimalus saada nõustamist, kasvõi selleks, et arutada läbi see, kuidas ise end säästa ja mida edasi saaks teha nii enda kui poja abistamiseks. Vastuvõtule aega broneerides öelge lihtsalt, et olete alkoholi liigtravitava inimese lähedane.

Kontaktid raviasutsute kohta leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/