Küsimused ja vastused

25.11.2021 17:18

Tere! Olen mures oma äia pärast, Elukaaslasega vahepeal käime tal külas, mina ytlen ikka, et see on pea liiva alla pistmine, sest kaua ta enam nii vastu ei pea. Veel mõned kuud tagasi oli tal veel töö, ka sealt lasti ta lahti ilmselgetel põhjustel. see oli ilmselt viimane asi, mis teda veel kuidagi ree peal hoidis. Eelmine kord proovisin süüdistamata temaga rääkida, et ta lapsed tõesti tahaks kainet isa näha jne. Ta sai aru, ytles et jaa, kui lapselapsed tulevad, siis ei joo jne. Küsisin kas ta oleks valmis minema ka vastavasse kliinikusse, ytles lõpuks siiski ei. Ta juskui kohati mõistab, et ta on hukatuse poole teel ja et nii jätkata ei saa, ent ta ei leia ka mille nimel väga kaine olla. Väikeses kohas elades võib tõesti motti vähe olla, eriti kui viis aastat tagasi naine ära läks ja lapsed oma elu peal ning nüüd ka tööd pole. Ent kuidas ma saaksin kuidagigi suunata teda nii, et ta siiski asutusse läheks vabatahtlikult? Ma ei suuda käia tal külas et lihtsalt jälle näha, kuidas ta end põhja joonud on ja kuulda lugusid end surnuks joovatest naabritest. Ta on alles 50 aastane ja leian et saab enda eluga veel palju ära teha..Vastust ootama jäädes,

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

25.11.2021

Loe täispikkuses

Tere

Te olete juba teinud asju, mis tõenäoliselt on teda ka mingil moel ikkagi aidanud. Kasvõi see, et ta mõtles sellest rohkem, kuidas ta selleni oma elus on jõudnud ja kaalus ju isegi ka spetsialisti juurde minekut. See, et inimene on enda tarvitamises muutuste tegemise osas nö kahevahel, on sage nähtus. Ärge heitke meelt, kui ta ükspäev räägib, et tahan ja siis jällegi, et ei taha. Kuna ta elab ka üksi ja väikses kohas, siis võib ette kujutada, et ta kogeb palju üksindust ja peletab seda tunnet eemale alkoholi tarvitades. Töö kaotus on inimeste jaoks väga suur kaotus ja seda just eriti meeste puhul. Töö annab inimese elule teatud eesmärgi, olla oodatud, olla vajalik jt. Siinkohal võiks ehk rääkida tema ednise tööandjaga, et kui äi omal moel ikka pingiutab, siis ehk on tal võimalus tööle tagasi saada. Esilagu kas või katseajaga. See võib osutuda motivaatoriks. Kindlasti ei tohiks teda oma mõtete ja eluga päris üksi jätta, sest sellisel juhul võib meeleheide ja lootusetus süveneda. Selle teema ikka ja uuesti tõstatamine on tähtis. Üks vestlus- see esimene aus vestlus ja oma abi pakkumine, on teil ju tegelikult juba maha peetud. See on lähedaste jaoks kõige raskem tavaliselt. Tasub ikka ka jälle uuesti rääkida. Tal on vaja seda kuulda, et tema oma muredega läheb teile korda, et te hoolite. Seda tuleb aga teha siis, kui inimene on kaine. Isegi, kui ta keeldub, siis jätke nö uks vestluseks lahti, juhul kui sa ühel päeval ümber mõtled, siis anna mulle teada, ma võin isegi tulla sinuga vastuvõtule kaasa. Selle nö toetava õla pakkumine võib anda inimesele ka julgema tunde. Saab ka öelda, et käime üks kord ära ja kui kohe üldse ei sobi, siis nii on.

Muidugi saab alati pööruda ka perearsti vastuvõtule. Võib olla on see äia jaoks turvalisem ja usalduslik kontakt on juba olemas. Paljud perearstid on saanud ka väljaõppe, kuidas alkoholitarvitamise häiret ravida ja inimest nõustada.

Vahel võib olla nii, et inimeses tekkiv pettumus, süü ja häbi tunne, et lase lihtsalt abi vastu võtta. Tarvitamise tagajärjel saab aju inimesel kannatada ja seda tuleb ka vahel ravida, nii nagu teisi organeidki. Kui süda torgib, siis ikka minnakse arstile, aga kui alkoholitungile vastu ei pea, siis seda kuidagi loetakse vähem tähtsaks.

Eestis on täiesti olemas ravi-ja nõustamisteenused, kuhu saab abi saamiseks pöörduda. Ravi sisu kohta saate lugeda: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/. Alati ei peagi haiglasse nö sisse minema. On ka teisi raviviise. See on ka see, mida inimesed sageli kardavad, et mind pannakse nö kuhugi luku taha. Ravikeskuste kohta leiate kontaktid siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

Ma saan teie kirjast aru, et te olete juba teadlik sellest, kuida rääkida tarvitamisest äiaga, kuid panen igaks juhuks siia ka veel selle kohta lingi, kust saate just lugeda selle kohta, kuidas peaks rääkima ja käituma: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/

Lisaks ka veel infomaterjal: “Mida teha, kui lähedane joob”

file:///C:/Users/DELL/Dropbox/AJK%20Kliinik%20O%C3%9C/TAI%20ALKORAVI/mida%20teha%20kui%20l%C3%A4hedane%20joob%20artikkel.pdf

Olge järjekindel temaga vesteldes ja proovige teda kaasata enda pere tegemistesse, et ta tunneks end vaatamata töö kaotusele siiski vajalikuna ja väärtustatuna. Vahel ongi ainuüksi olnud juba sellest abi, kui inimene saab olla vajalik kasvõi enda lastele või lapselastele ja teda ei jäeta kõrvale.

Te olete väga hooliv minia!

25.11.2021 12:44

Tere, minu poeg (22a) kes hetkel viibib vanglas ( 3 aastat on olnud) ja tal on aasta lõpus vabanemis võimalus. Pojal oli vanglasse sattudes väga suur alko sõltuvus ja ta küsib kust saaks abi et tulevikus ei langeks alko sõltuvusse.

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

25.11.2021

Loe täispikkuses

Tere

Alkoholitarvitamise häirega tegelemiseks on teie pojal vabanemise korral erinevad võimalused. Nende kohta saate lähemalt lugeda siit : https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

On olemas ravikeskused, kes programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames osutavad ravi- ja nõustamisteenuseid. Vaadake, mis on teie elukohale lähemal.

Aja vastuvõtule saab panna ka juba enne vabanemist, kui ta teab täpset vabanemise kuupäeva. Vahel võivad olla järjekorrad pikad. Üldiselt peaks saama esmasele vastuvõtule nädala jooksul.

Kui te ise peaksite vajama samuti abi või teadmisi, kuidas poega toetada, siis ka teil on ülalpool nimetatud programmi raames võimalik saada nõustamisteenuseid.

24.11.2021 11:19

Tere, helistasin ravikeskuste kontaktide all olevale numbrile 6172644 ja seal öeldi, et siit numbrilt ei saa mitte midagi , tegu on psühhiaatriahaigla numbriga.

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

24.11.2021

Tere

Tegemist on PERHi reg.nr.-ga ja aegajalt tuleb üldregistratuuris ette segadust. Vabandused!

Lihtsam on kirjutada aadressile kte@regionaalhaigla.ee. Jätke sinna oma isikukood ja tel. nr ja siis võetakse otse ravimeeskonnast ühendust, et sobiv aeg kokkuleppida.

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

Avaleht > Mõõdukus > Üle piiride > Liigtarvitamise astmed

Liigtarvitamise astmed

Soovita

Spetsialistid jagavad alkoholitarvitajad nelja erineva riskiastmega rühma. Kuna alkohol ei mõju kõikidele inimestele ühtmoodi, võetakse riskirühma määramisel lisaks joodud kogustele arvesse ka alkoholitarvitamisega kaasas käivate probleemide raskust, olgu nendeks siis tervisekahjustused või sotsiaalsed probleemid – kaasa arvatud rahamured ja halvenenud suhted lähedastega.

Inimesed, kes on sattunud alkoholisõltuvusse ja oma elu üle kontrolli kaotanud on kõige nähtavam osa alkoholitarvitamise tagajärgedest. Probleemid alkoholiga aga ei teki üleöö. N-ö vee alla jäävad suurearvulisemad riskirühmad, kes vajavad ka õigeaegset märkamist ja abi.

Graafik_jaamagi_24.10_1

Esimene rühm – madala riskiga tarvitajad

Madala riski piirides alkoholi tarvitavad inimesed ei põhjusta sellega tõenäoliselt suurt kahju ei endale ega teistele. Kuna inimesed kalduvad oma alkoholitarvitamist alahindama, tuleb kasuks siiski saada enda ja alkoholi suhtest objektiivne pilt. Näiteks saab siinsamas veebis teha AUDIT testi. Kuigi risk selles rühmas on madal, võib alkoholi vähendamine ka siin tuua inimese ellu positiivseid muutusi.

See rühm on neljast kõige arvukam, Eestis hinnanguliselt 70% täiskasvanud elanikkonnast. Kõiki ülejäänud rühmasid nimetatakse alkoholi liigtarvitajateks.

Teine rühm – riskitarvitajad

Riskitarvitamise ehk ohustava alkoholitarvitamise puhul leidub inimesi, kelle jaoks alkohol erinevates olukordades on muutunud harjumuseks. Nad ei pruugi seda märgatagi, et joodud kogused on ajapikku kasvanud suureks. Siia gruppi kuuluvad ka need, kes tavatsevad juua küll harvem, aga korraga suuremas koguses, ehk nö purjutada.

Riskitarvitajate puhul ei ole alkohol veel jõudnud nähtavalt tervist kahjustada, kuid samamoodi jätkates on risk selleks väga suur. Nad võivad olla märganud väiksemaid muutusi enesetundes või välimuses, kuid ei pruugi neid alkoholitarvitamisega seostada. Kindlasti tuleb siin oma harjumused kriitilise pilguga üle vaadata ja alkoholikoguseid vähendada.

Vaata, kuidas alkoholiprobleeme ära tunda või tee läbi AUDIT test, et oma alkoholitarvitamist hinnata.

Kolmas rühm – kuritarvitajad

Kuritarvitamise ehk kahjustava alkoholitarvitamise puhul esinevad juba selged füüsilise või psüühilise tervise probleemid. Kahjuks ei oska paljud kuritarvitajad sageli ise oma tervisemuresid liigse alkoholiga seostadagi. Näiteks nagu kõrgvererõhutõbe, pankreatiiti või maksatsirroosi. Selgelt viitavad alkoholile muidugi õnnetused, millesse purjutaja satub, või alkoholimürgitus.

Eestis on alkoholi riski- ja kuritarvitajaid hinnanguliselt ligi veerand täiskasvanud elanikkonnast.

Neljas rühm – sõltlased

Väljakujunenud sõltuvust iseloomustab joomistung ja võimetus alkoholi tarvitamist kontrollida. Sama efekti saamiseks vajab inimene järjest suuremat kogust, sellega aga kasvab alkoholitolerants ehk -taluvus. Alkoholitarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekivad võõrutusnähud, see tähendab, et inimesel tekivad kainenemisel näiteks tugevad värinad või deliirium. Võõrutusseisundi vältimiseks tuntakse vajadust uuesti juua. Sageli inimene proovib oma alkoholikoguseid ise vähendada, kuid tal ei õnnestu see.

Alkoholisõltuvust jaotatakse mõõdukaks ja raskeks. Rasket alkoholisõltuvust iseloomustab see, et lisaks alkoholiprobleemile on inimesel enamasti juba ka mõni teine psüühikahäire, näiteks depressioon või veel mõne aine sõltuvus.

Alkoholisõltuvuse puhul saab inimene enamasti aru, et tal on probleemid, kuigi ta ei pruugi seda teistele tunnistada ning võib abist ära ütelda. Alkoholisõltlasi on hinnanguliselt 5% täiskasvanud elanikkonnast. Meeste seas on sõltuvus kaks korda levinum kui naiste seas – vähemalt iga kümnes mees on alkoholisõltuvuses.

Kuritarvitamist ja sõltuvust nimetatakse tänapäeval kokkuvõtvalt alkoholitarvitamise häireks.

Vaata, kuidas kuritarvitamist ja sõltuvust ära tunda.

AUDIT-TEST

Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?

Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.

AUDIT-TESTI kohta lähemalt

Alkokalkulaator

Mida ja kui palju sa viimati jõid?

Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.

Kalkulaatori lehele

Videolood

Vaata kõiki klippe

INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE

Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.