X

Küsimused-vastused

27.01.2020 16:42

Kuidas minimeerida alkoholist tulenevat kahju?
Kui ma tean ette, et tulevad pühad ja siis joon 1 liitrit jooki kangusega 9-18%. Kas siis peaks eelnevalt jooma liiter vett ja sööma midagi eriti rasvast? Või mida?

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

27.01.2020

Tere

Tunnustan teid, et tunnete selliste oluliste asjade vastu huvi.

Soovitame  lugeda alkoinfo.ee lehtedelt https://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/ , kus on palju erinevaid soovitusi oma alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmiseks ja koguste vähendamiseks.

Kõike head soovides

 

07.01.2020 12:30

Kuhu pöörduda või mida teha, kui peres on pesuehtne alkohoolik. Tal on raske puue, mis on tekkinud alkoholi liigkasutamise tagajärjel. Ta ohustab samas peres elavad lähisugulasi, kuna ta suitsetab voodis ja joob ennast juba mitu kuud järjest iga päev pildituks. Joob omaenda pensioni eest, mida tema lähedased ei ole nõus temalt kohtu kaudu ära võtma. Lähedased pelgavad probleeme ja usuvad, et siis sõltlane lihtsalt lõpetab elu enesetapuga. Mida annab teha inimesega, kes ütleb, et tema ei ole alkoholiga probleeme. Tal on tuvastatud ka vaimne puue seoses alkoholiga. Tema endal probleeme ei näe. Talle lihtsalt meeldib juua iga päev. Aga tema lähedastele ei meeldi teda kasida ja toita, kui ta on sellises seisus. Peres on väikesed lapsed. Tegu on perega, kus elavad isa-ema ja lapsed ning isa isa (joodikust vanaisa) . Põhiline on see, et joodik ise ei soovi mitte midagi muuta.

Ljudmilla Atškasov

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

07.01.2020

Loe täispikkuses

Tere,

Panen teie jaoks kirja mõned valikud, et saaksite võtta aega mõtlemiseks, mida siis edasi võiks teha:

Valik nr. 1 – rääkida murest perearstiga. Võimalik, et kui arst räägib, siis hakkab inimene rohkem mõtlema alkoholi tarvitamise kahjude peale. Kuna tegu on siiski eaka inimsesega juba. Sain teie kirjast aru, et tegelikult vajab ta hoolt 24/7. Kas ta vajab toitmist ja kasimist pidevalt või ainult siis, kui on nö end pildituks joonud teie kirjutatu põhjal? Kui ta on joobes, siis ei ole vaja teda kasida, vaid kui lasta tal olla seal, kuhu ta nö maama kukub. Lihtsalt vaadata, et magaks külje peal, et oksendamise korral ei oleks lämbumise ohtu ja et oleks soe. Ei ole vaja teda eraldi voodisse tõsta ja sööma sundida. Vahel see, kui tarvitaja ärkabki näiteks põrandal ja on nö kasimata (võib juhtuda, et joobes kaob põie kontrollivõime ja urineeritakse püksi), siis on võimalik, et tekibki ka häbi tunne, mis võib osutuda ka motivaatoriks. Muidu kaistuna ärgates ei näe ta neid tagajärgi, mis vahepeal on olnud. Laske tal endal kogeda tarvitamise kahjusid.  

Siin väike lõik teile lugemiseks lähedastele mõeldud infomaterjalist: Mis eristab aitamist kaasaaitamisest? Aitamise puhul teed sa kellegi heaks asju, mida ta ise teha ei saa. Kaasaaitamise korral midagi, mis esmapilgul näib küll aitamisena, ent mis tegelikult hoopis soodustab alkoholitarvitamist, näiteks kui sa: ◆ maksad kinni oma lähedase arved; ◆ helistad lähedase tööandjale ja vabandad, et ta pole halva enesetunde pärast tööle ilmunud; ◆ valetad teistele, et lähedase joomist varjata; ◆ vaikid maha liigtarvitaja korduva halva ja ka vägivaldse käitumise. Kui sa nii teed, ei peagi su lähedane oma tegude eest vastutama ja tal on väga mugav joomisega jätkata. Kui ta ei seisa silmitsi oma tegude tagajärgedega, siis ei pruugi ta leida ka motivatsiooni oma käitumise muutmiseks. Et oma harjumusi ümber kujundada, peab inimene aru saama, mida olulist on tal kaotada. Rohkem saate lugeda https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

Valik nr. 2 – pöörduda kohaliku omavalituse sotsiaaltöötaja poole, kes tegeleb eakate ja puuetega inimestega.  Kirjutasite, et alkoholi tarvitamise tagajärjel on diagnoositud vaimne puue. Psüühikahäiretega ja vaimse alaarenguga inimeste jaoks on olemas eraldi hoolekande teenused, mille kohta kohaliku omavalituse sotsiaaltöötaja oskab teile rohkem infot anda. Siinkohal tasub perel ka mõelda, et kui kaua on nad valmis seda inimest hooldama. Võimalik, et tervise halvenedes tuleb teha otsus erihoolekande asutusse (hooldekodusse) paigutamiseks. Kuna järjekorrad riiklikele kohtadele on pikad, siis võiks uurida võimalusi juba praegu. Seal olles lihtsalt ei oleks võimalik inimesel enam alkoholi tarbida. Kohalik omavalitus saab ka olla eestkostjaks ja piirata nt rahalisi toiminguid ise, kui pere seda ei soovi. Eestkostet võib algatada nii kohalik omavalitus kui keegi lähedastest. See tähendaks seda, et inimene ei saa enam kogu oma pensioni ära juua.

Teie kirja lugedes tekkis mul küsimus, et kui palju see inimene suudab ise enda eest üldse hoolt kanda. Kas ta ostab alkoholi ise või toob keegi talle selle koju kätte. Ei tasu lasta end hirmutada juttudest enesetapuga või maniplatsiooniga, et kui sa mulle nüüd alkoholi ei too, siis ma tapan end ära. Tarvitamise jätkamine on ju samuti sama hea kui enesetapp, lihtsalt aegalsem ja teisi lähedasi laastavam isegi. Ja nii kurb kui see ka ei ole, siis ka enesetapp on selle inimese enda valik. See vaimne terror, mida tema joomine teistele põhjustab (peres on ju ka lapsed) ei ole mitte vähem ohtlik. Lõpuks dikteeribki tarvitaja peres, mida teised võivad teha, kuidas käituma ja temasse suhtuma peavad. Tarvitajast saab nö diktaator, kelle käitumise hirmus teised pereliikmed peavad elama. Tema tarvitamine seab ohtu ka teiste pereliikmete elu (suitsetab voodis) ja vaimse tervise (vaadata pealt, kui vanaisa on pilditu). Tarvitamine on tema valik ja pere ei pea seda kannatama. Kui inimene on otsustanud oma elu hävitada, siis teeb ta seda niikuinii, kas ta elab üksi või kellegagi koos. Tarvitamise muutmise soov või ka vajadus võibki tekkida siis, kui selline mugav olukord (keegi kasib ja toidab) inimeselt ära võetakse. Siis peab hakkama ise pingutama ja tekib hirm, et mis siis saab, kui mind üksi jäetakse.

Kui tarvitaja ei lahku sellest keskkonnast, siis võiks kaaluda võimalusi ise ära minna. Kui vanaisa jääbki üksi, siis läbi arutada, kes, millal teda vaatamas käib. Võimalik, et ka siin saab abiks olla kohalik omavalitus, kes perega saab vastutust jagada vana inimese eest hoolitsemisel (tugiisiku või hooldaja määramine).

Et saada veel nõu ja abi, on võimalik lähedastel pööruda ka ravikeskusesse konsultatsiooni saamiseks. Ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/. Teenused on tasuta. Registreerumisel öelge, et olete tarvitaja lähedane isik ja soovite saada nõustamist.

Abi võib olla ka infomaterjalist, et lugeda selle kohta, kuidas aidata ennast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/ ja kuidas aidata lähedast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/

06.01.2020 13:07

Millest peaksin alustama,kui ema on alkohoolik ja seda ei tunnista omale.Kuhu pöörduda või minna?Ei oska enam midagi peale hakata emaga.On tige, tõre, solvab oma lapsi.Iga päev tarbib alkoholi .Eks elu on karm olnud mattis alles oma elukaaslase ja noorena oma poja.Meie tema neli last tahame teda aidata.

Ljudmilla Atškasov

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

06.01.2020

Loe täispikkuses

Tere

Alustada tasub proovida uuesti rääkimist. Usun, et olete seda juba ka kordi teinud, kuid kunagi ei tea, millal võib sellest ka oodatav kasu olla. Nõuandeid, kuidas seda teha saate lugeda rubriigist, kuidas aidata lähedast: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/. Sellelt leheküljelt leiate soovitusi, kuidas sellest emaga rääkida võiks. Ema võib reageerida teie püüdlustele sellest juttu teha rünnakuga või vastusüüdistusega, mis on tavapäraselt inimese kaitsereaktsioon. Kui lihtsalt öelda talle, et ma ei süüdista sind milleski, vaid tahan sind mõista ja mul on valus vaadata, kuidas sa endale ja ka mulle haiget teed oma tarvitamisega. Tagasi võiks peegeldada seda ema käitumist, mis teid häirib – tigedust, solvamist jt. Rääkida sellest, et varem ta nii ei käitunud. Proovige leida tegevusi, mida saaksite koos emaga teha siis, kui ta on kaine, et ema mõistaks ka ise, et kainus on tema jaoks kasulikum (lapsed suhtlevad minuga, tahavad koos olla) ja tunnustage teda nende hetkede eest. Näiteks “Mul oli nii hea sinuga täna rääkida, koos olla – just nagu varem” vms. Soovituslik on suurendada seda koosolemise aega, mis on positiivsem. Kui ainult tarvitamisest ja negatiivsetest asjadest rääkida, siis tigedus ja trots üldjuhul kasvavad. Võimalik, et ema leiab lohutust alkoholist, et nö ravida oma leina ja tuimestada negatiivseid tundeid. Vahel inimesed ei saa aru sellest, et alkohol ainult süvendab meeleolulangust ja viib depressioonini. Pikapeale saab harjumusest aga sõltuvus, kus ilma alkoholita enam ei osata olla. Kaine olemine ja kainusest saadav kasu peab ema jaoks tarvitamise üles kaaluma, sellisel juhul tõuseb tal motivatsioon pingutada kaineks saamise nimel. Samuti mõjub motivatsiooni tõstvalt see, kui tarvitamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed panevad inimest ennast mõtlema, et kas ikka tasub jätkata joomist või hoopiski loobuda. Üks selline tagajärg võibki olla see, kui ta tõdeb, kuidas tema tarvitamine teid mõjutab. Kui ema ise ei ole nõus abi saamiseks kuhugi pöörduma, siis saate teie seda ise teha. Kainem ja tervem Eesti programmi raames on teil võimalik saada tasuta lähedastele mõeldud nõustamist. Peate lihtsalt registreerumisel teavitama, et olete lähedane. Kontaktid raviasutuste kohta, kus teenust pakutakse leiate: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/. Samuti võib abi olla ka eneaseabigrupiga liitumisest, mis on mõeldud lähedastele, kelle pereliige joob. Selle kohta saate rohkem infot ja abi Al-Anoni pererühmast, mis on alkohoolikute sugulastest ja sõpradest koosnev kaaslaskond, kuhu kuulujad jagavad oma kogemusi, jõudu ja lootust, et lahendada ühiseid probleeme. Rühma võib minna igaüks, kes kannatab või on kannatanud sellepärast, et lähedane inimene joob.Osalemine on tasuta. CoDA Eesti (AnonüümsedKaassõltlased/Co-DependentsAnonymous). Täpsem info http://alkoinfo.ee/kust-saada-abi/kust-saada-nou-ja-abi.

Samuti on abiks ka vihik, mis on mõeldud lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

  • Küsi nõu


    (Esita oma alkoholiga seonduv küsimus või mure.)


  • (Sinu e-posti aadressi ei avaldata.)
  • Vastus saadetakse Sinu esitatud e-postile ning küsimus koos vastusega avaldatakse ka alkoinfo.ee veebilehel. Küsimustele vastatakse viie tööpäeva jooksul.

Küsimustele vastavad

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

X
testid siit saad abi
euro