Vähkkasvajad

Kuidas tekib vähk?

Kõik vähid tekivad seetõttu, et ühes või mitmes rakus oleva geeniga on midagi valesti läinud. Muutusi geenides nimetatakse geeni mutatsioonideks – „vigadeks“, mis muudavad raku normaalset tööd ja mille tulemusel rakk võib hakata kontrollimatult jagunema ja kasvama. Sellist protsessi nimetatakse pahaloomuliseks kasvajaks ehk vähiks.

Vähi tekkepõhjused võib jagada laias laastus:

• pärilikuks. Mõned geenivead võivad kanduda edasi pärilikkuse kaudu. Pärilikkusega on seotud ainult 5-10% vähkidest.
• elustiilist ning keskkonnast tulenevateks. Ebatervislikud eluviisid, nagu tubaka suitsetamine, alkoholi joomine, ülemäärane kehakaal, kehaline passiivsus on seotud suurenenud vähiriskiga.

Kõik vähid ei ole ennetatavad, sest on mõned asjad, mida me muuta ei saa ja mis suurendavad vähiriski, näiteks vananemine ja perekondlik eelsoodumus.
Kuid on palju asju, mida on võimalik teha oma vähiriski vähendamiseks, nende hulka kuuluvad mittesuitsetamine, alkoholitarvitamisest loobumine või selle vähendamine ning ülemäärase kehakaalu vältimine.

Teadaolevalt on 40% kõigist vähijuhtudest ennetatavad. Paljud teadusuuringud näitavad sedagi, et ka kõrge geneetilise riskiga inimeste vähiriski saab vähendada tervislike eluviiside järgimisega. Seega on inimestel endal suur potentsiaal pikendada oma eluiga ja tõsta elukvaliteeti olenemata tuvastatud või tuvastamata kõrgenenud geneetilisest vähiriskist.

Alkohol kui vähki põhjustav aine.

Alkohol on 1. rühma kantserogeen (vähki tekitav aine), mis kuulub samasse kategooriasse nagu tubakas ja asbest. See põhjustab vähemalt seitset tüüpi vähki, kusjuures alkoholi liigtarvitajatel on kuni viis korda suurem risk vähki haigestuda kui mittetarvitajatel. Isegi mõõdukal tasemel alkoholitarvitamine toob kaasa märkimisväärse vähiriski suurenemise.

Kuigi alkohol on lisatud kantserogeensete ehk vähki tekitavate ainete loetellu juba aastast 1988, ei ole inimeste teadlikkus alkoholist kui vähiriskist kuigi suur.

Kas igasugused alkohoolsed joogid on seotud vähiriskiga?

Kõik alkohoolsed joogid võivad põhjustada vähki. Pole vahet, kas juuakse punast- või valget veini, õlut, likööri või viina, sest kõik need joogid sisaldavad etanooli, mis on kehale mürgine aine.

Teadlased on kindlal seisukohal, et pole olemas ohutut alkoholi tarvitamise taset, mis ei tõstaks vähkkasvajate riski. Ka mõõdukas alkoholi tarvitamine tõstab vähi riski. Mida suuremad kogused, seda suurem risk.

Alkoholi tarvitamine suurendab vähemalt seitsme erineva vähi riski:

• Suuõõne vähk
• Neeluvähk
• Kõrivähk
• Söögitoruvähk
• Rinnavähk
• Maksavähk
• Soolevähk

Kuidas alkohol põhjustab vähki?

• Ainevahetuse käigus laguneb alkohol organismis ja moodustub atseetaldehüüd. Atseetaldehüüd on rakkudele mürgine aine ja kantserogeen (vähktõve põhjustaja). See kahjustab rakkudes DNA-d.
• Alkohol võib põhjustada otseseid koekahjustusi suus, neelus, söögitorus, käärsooles ja maksas.
• Alkohol võib mõjutada hormoonide taset, suurendades vähiriski eriti naiste rinnanäärmetes.
• Alkoholitarvitamine võib kahjustada organismi võimet lagundada ja omastada mitmesuguseid tähtsaid toitaineid, nagu vitamiinid A,C,D ja E, ja vitamiin B kompleksis sisalduva folaadi imendumist. Need toitained aitavad kaitsta organismi vähi vastu.
• Alkohol suurendab ka teiste kantserogeenide (nagu tubakas) võimet kahjustada suu, neelu, söögitoru, käärsoole ja maksa rakke.
• Alkohol ja paljud sellega segatavad karastusjoogid on suure energiasisaldusega, mis võib soodustada kehakaalu tõusu ja rasvumist. Ülemäärane kehakaal suurendab riski enamiku erinevate vähipaikmete tekkeks.

Kas alkoholist põhjustatud vähki saab ennetada?

Jah, alkohol on üks ennetatavamaid vähi põhjuseid peale suitsetamist.

Vähk on haigus, mis kujuneb välja aastatega. Mida hiljem alustatakse alkoholi tarvitamist ja mida vähem alkoholi elu jooksul tarvitada, seda väiksem on risk (tõenäosus) haigestuda alkoholist põhjustatud vähki. Ka väikeste muudatuste tegemine alkoholitarvitamises võib aidata riski vähendada.