Alkoholi hakatakse kuritarvitama ning satutakse sellest sõltuvusse järk-järgult. Alguses võib-olla juuakse aeg-ajalt, seejärel üha tihedamini, samuti kasvavad kogused. Enamasti ei juhtu midagi üleöö, lumepall kasvab märkamatult. Seepärast ongi keeruline määrata seda täpset hetke, kui harjumusest saab suur probleem.

Purjutamine.

Meie hulgas on üsna palju neid, kes küll igapäevaselt alkoholi ei tarvita, kuid mõnikord armastavad juua suuremates kogustes ehk n-ö purjutada.

Purjutamine tähendab, et ühe joomiskorra ajal (nt ühel peol) juuakse ära vähemalt 6 alkoholiühikut või rohkem. Mis on alkoholiühik, saad teada siit. Ühikuid on kõige kergem arvestada alkokalkulaatori abiga.

Korraga suure alkoholikoguse joomine tõstab oluliselt haigusteriski ning toob kaasa rohkem õnnetusi. Pidevalt rohkem kui 6 ühiku joomine halvendab nii maksa kui südame tööd, aga suurendab ka oluliselt riski erinevate traumade tekkeks. Eestis on purjutamine kahjuks üsna levinud, eriti just meeste seas. Iganädalaselt joob korraga 6 või rohkem alkoholiühikut umbes 30% meestest ja 15% naistest.

Liigtarvitamise astmed.

Spetsialistid jagavad alkoholitarvitajad nelja erineva riskiastmega rühma. Kuna alkohol ei mõju kõikidele inimestele ühtmoodi, võetakse riskirühma määramisel lisaks joodud kogustele arvesse ka alkoholitarvitamisega kaasas käivate probleemide raskust, olgu nendeks siis tervisekahjustused või sotsiaalsed probleemid – kaasa arvatud rahamured ja halvenenud suhted lähedastega.

Inimesed, kes on sattunud alkoholisõltuvusse ja oma elu üle kontrolli kaotanud on kõige nähtavam osa alkoholitarvitamise tagajärgedest. Probleemid alkoholiga aga ei teki üleöö. N-ö vee alla jäävad suurearvulisemad riskirühmad, kes vajavad ka õigeaegset märkamist ja abi.

• Esimene rühm – madala riskiga tarvitajad. Madala riski piirides alkoholi tarvitavad inimesed ei põhjusta sellega tõenäoliselt suurt kahju ei endale ega teistele. Kuna inimesed kalduvad oma alkoholitarvitamist alahindama, tuleb kasuks siiski saada enda ja alkoholi suhtest objektiivne pilt. Näiteks saab siinsamas veebis teha AUDIT testi. Kuigi risk selles rühmas on madal, võib alkoholi vähendamine ka siin tuua inimese ellu positiivseid muutusi. See rühm on neljast kõige arvukam, Eestis hinnanguliselt 70% täiskasvanud elanikkonnast. Kõiki ülejäänud rühmasid nimetatakse alkoholi liigtarvitajateks.

• Teine rühm – riskitarvitajad. Riskitarvitamise ehk ohustava alkoholitarvitamise puhul leidub inimesi, kelle jaoks alkohol erinevates olukordades on muutunud harjumuseks. Nad ei pruugi seda märgatagi, et joodud kogused on ajapikku kasvanud suureks. Siia gruppi kuuluvad ka need, kes tavatsevad juua küll harvem, aga korraga suuremas koguses, ehk nö purjutada. Riskitarvitajate puhul ei ole alkohol veel jõudnud nähtavalt tervist kahjustada, kuid samamoodi jätkates on risk selleks väga suur. Nad võivad olla märganud väiksemaid muutusi enesetundes või välimuses, kuid ei pruugi neid alkoholitarvitamisega seostada. Kindlasti tuleb siin oma harjumused kriitilise pilguga üle vaadata ja alkoholikoguseid vähendada.

• Kolmas rühm – kuritarvitajad. Kuritarvitamise ehk kahjustava alkoholitarvitamise puhul esinevad juba selged füüsilise või psüühilise tervise probleemid. Kahjuks ei oska paljud kuritarvitajad sageli ise oma tervisemuresid liigse alkoholiga seostadagi. Näiteks nagu kõrgvererõhutõbe, pankreatiiti või maksatsirroosi. Selgelt viitavad alkoholile muidugi õnnetused, millesse purjutaja satub, või alkoholimürgitus. Eestis on alkoholi riski- ja kuritarvitajaid hinnanguliselt ligi veerand täiskasvanud elanikkonnast.

• Neljas rühm – sõltlased. Väljakujunenud sõltuvust iseloomustab joomistung ja võimetus alkoholi tarvitamist kontrollida. Sama efekti saamiseks vajab inimene järjest suuremat kogust, sellega aga kasvab alkoholitolerants ehk -taluvus. Alkoholitarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekivad võõrutusnähud, see tähendab, et inimesel tekivad kainenemisel näiteks tugevad värinad või deliirium. Võõrutusseisundi vältimiseks tuntakse vajadust uuesti juua. Sageli inimene proovib oma alkoholikoguseid ise vähendada, kuid tal ei õnnestu see. Alkoholisõltuvust jaotatakse mõõdukaks ja raskeks. Rasket alkoholisõltuvust iseloomustab see, et lisaks alkoholiprobleemile on inimesel enamasti juba ka mõni teine psüühikahäire, näiteks depressioon või veel mõne aine sõltuvus.

Vaata, kuidas alkoholiprobleeme ära tunda või tee läbi AUDIT test, et oma alkoholitarvitamist hinnata.

Alkoholisõltuvuse puhul saab inimene enamasti aru, et tal on probleemid, kuigi ta ei pruugi seda teistele tunnistada ning võib abist ära ütelda. Alkoholisõltlasi on hinnanguliselt 5% täiskasvanud elanikkonnast. Meeste seas on sõltuvus kaks korda levinum kui naiste seas – vähemalt iga kümnes mees on alkoholisõltuvuses. 

Kuidas ära tunda alkoholitarvitamise häiret – kuritarvitamist ja sõltuvust?

Kaasajal loetakse alkoholitarvitamise häireks nii kuritarvitamist kui sõltuvust, kuna selget joont nende vahel pole võimalik tõmmata.

Kuritarvitamisega on tegemist juhul, kui viimase aasta jooksul on juhtunud vähemalt üks järgnevast.

• Sul tekkis alkoholi tõttu raskusi tööl, koolis või kodus oma ülesannete täitmisega.
• Sa panid end joomise tõttu terviseohtlikku olukorda (juhtisid sõidukit või ujusid ebakainena, liikusid ohtlikul alal, olid kaitsmata juhuvahekorras jne).
• Sind pidas kinni politsei või sul oli alkoholi tõttu muid juriidilisi probleeme.
• Vaatamata sellele, et see tõi kaasa probleeme sinu perele või sõpradele, ei lõpetanud sa alkoholi tarvitamist.

Alkoholisõltuvusega on tõenäoliselt tegemist siis, kui viimase aasta jooksul on esinenud vähemalt kolm järgnevast.

• Sama purjusolekutunde saavutamiseks oled pidanud jooma järjest rohkem. Või oled märganud, et varem tekkis sama koguse juures tugevam efekt. Teisisõnu, sul on suurenenud alkoholitolerants.
• Kainenedes tekkisid võõrutusnähud või oli sul vaja hommikul halva enesetunde leevandamiseks edasi juua.
• Jõid korraga rohkem või kauem, kui olid kavatsenud.
• Kuigi seda soovisid ja ka proovisid, ei õnnestunud sul alkoholi tarvitamist vähendada või alkoholist loobuda.
• Suur osa ajast on möödunud koos alkoholiga – juues, kainenedes või võõrutusnähte taludes.
• Oled oma suhted soiku jätnud, töötad ja tegeled hobidega järjest vähem või enam üldse mitte.
• Jätkasid alkoholi tarvitamist vaatamata sellele, et see kutsus esile depressiooni, ärevushäireid või muid terviseprobleeme.

Alkoholisõltuvus sisaldab nii psüühilist kui füüsilist mõõdet. Inimese psüühika harjub mõttega, et teatud olukordades ei suudeta ilma alkoholita enam elu nautida. Füüsilisel tasandil tekib alkoholitolerants ja kannatada tuleb võõrutusnähte.

Tolerants ehk alkoholitaluvus.

Regulaarse joomise puhul õpib organism mürgist ainet käitlema ja nö “harjub” lõpuks alkoholiga. See tähendab, et keha ei ole alkoholi suhtes enam nii tundlik ja sama purjusoleku tunde saavutamiseks peab jooma korraga järjest rohkem.

“Palju kandmine” ei ole tervise ja tugevuse näitaja, vaid viide, et on juba tekkinud üks alkoholisõltuvuse sümptomitest – alkoholitolerants.

Rohke alkohol kurnab aastate jooksul organismi kaitsejõude ning lõpuks võib tekkida ka vastupidine nähtus: alkoholisõltlane jääb purju juba poolest pudelist õllest. Maks on kahjustunud ning väike alkoholikogus teeb juba joonuks.

Alkoholitolerants võib tekkida märkamatult. Kui sa jood järjest rohkem, et saavutada sama efekti, mida said kunagi näiteks klaasist veinist, siis oled jõudnud juba ohtlikule territooriumile. Et alkoholitolerants ei tõuseks, on vaja anda organismile puhkust. Iga nädal peaksid tegema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Kasuks tuleb ka pikema puhkuse võtmine alkoholist. Nii vähendad oma suurenenud alkoholitaluvust.

Võõrutusnähud.

Võõrutusnähud võivad olla nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine, südamekloppimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Halvale enesetundele lisanduvad psüühilised vaevad: süü, häbi, alaväärsustunne, masendus, väsimus, kontsentreerumis- ja unehäired. Võõrutusnähud tekivad pärast joomist, kui alkoholi on tarvitatud pikka aega ja/või suurtes kogustes.

Võõrutusseisund on üks alkoholisõltuvuse näitajaid. Samad sümptomid esinevad ka mittesõltlasel mürgitusnähtude ja pohmellina kui ta on joonud ära suurel hulgal alkoholi.

Olenevalt alkoholi tarvitamise kestusest, kogustest ja inimese tervisest võib võõrutusseisund olla kerge, keskmise raskusega või raske. Selle seisundiga võivad kaasas käia sellised tüsistused nagu näiteks krambid, hallutsinatsioonid või deliirium. Kerge ja keskmise raskusega võõrutussündroom taandub ise umbes 3–5 päevaga. Raske tüsistustega võõrutussündroom vajab aga püsivate tervisekahjustuste vältimiseks meditsiini abi.

Enda alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske saad hinnata AUDIT testi abil. Vaata ka küsimusi, mis aitavad aru saada, kas kuulud riskigruppi.

Mida teha?

Kui sa tunned, et sul on tõsine probleem joomisega, sul on tunnuseid, mis viitavad alkoholisõltuvusele või sa koged tugevaid füüsilisi võõrutussümptomeid, peaksid võimalikult kiiresti pöörduma spetsialisti poole. Vii ennast kurssi alkoholiravi põhimõtetega, et teaksid, mida oodata. Spetsialist aitab sul saada selgust, millest tuleks alustada ning kas piisab oma tahtejõust, või vajalik on pikaajalisem spetsialistide abi, mõnikord ka ravimid. Loe, kuidas alkoholitarvitamise häiret ravitakse, et teaksid, mida oodata.

Kuidas aidata lähedast?

Vaata nõuandeid, kuidas aidata lähedast, kes on alkoholist sõltuvuses. Ära unusta ka ennast – alkoholisõltuvuses inimese kõrval olemine võib olla psühholoogiliselt kurnav ja keeruline. Loe, kuidas saab ennast aidata alkoholisõltlase lähedane.