18.12.2023 16:46
Tere,
Kirjutan teile murest seoses oma naisega. Nimelt tahaks aru saada, et kas see on tõsine probleem või mitte. Ta joob kuid mitte igapäev, ütleks niimodi nädalas korra vahepeal 2 nädala tagant ja vahepeal ma olen isegi üles endale kirjutanud, et 2-3 korda nädalas. Ta joomised on varjeeruv kuid tavaliselt ta joob liiga palju, kui inimesed ta ümber tunnevad enda piiri, et peaks lõpetama siis nad kustuvad ära lähevad magama või lihtsalt joovad mahla või vett, kuid on kordi olnud kus ta ka imekombel tunneb oma enda piiri ja läheb vee peale üle. Kui teistel tuleb väsimus peale, tema justkui saaks igast joogist energiat juurde ja joob aina rohkem. Kuid see ei lõppe seal ta joob ka üksi mis on minu kõige suurem mure allikas. On kordi kus me tuleme koju või oleme kodus ja siis ta teeb oma õlu lahti või kui ma magama lähen siis ta ütleb, et ta joob enda ühe õlu ära ja siis tuleb magama. Kuid asi on kaugel sellest, tollest ühest õlust saab 5+ õlut ja kui see otsa saab või kui tal “isu” on siis ta võtab külmikust välja veini või siis džinni ja hakkab seda jooma. Peale selle ta ka segab minu und enda laulmisega, kui ma talle ülten et sa segad mind ja võta vaiksemalt või mine teise tuppa siis ta midagi mõmiseb mulle et okei, kuid natukese ajapärast ta laulab jälle edasi, tema muusika on ka kõige valjema peale pandud mis võimalik ta enda kõrvaklapides. Kui ma temaga sellest rääkida tahan siis ta muutub kuidagi tõredaks ja ei taha sellest väga rääkida on kordi olnud kus ta on isegi kurjaks saanud mu peale. Mina ise olen karsklane ma pole juba paar aastat joonud kuid mul pole selle vastu midagi kui inimesed seda vajavad, kuid ma tunnen et see mis tema teeb on liig juba. Me sugulased ja ta enda vanemad on ka mu käest küsinud, et kuidas ma toime tulen sellega, nende asemel oleks juba ammu rääkinud sellest või jätnud ta maha, kuid ma siiski igakord loodan paremat, kuid peale varsti juba 5 aastat koos olles ma tunnen et mu piir hakkab liginema, või ma lihtsalt ei suuda enam sellega tegelda.
Ma lihtsalt tahaks teada saada, et kas see on tõsine probleem kas ma peaks temaga sellest rääkima, sest ma tõesti varsti ei tea kas suudan niimodi edasi minna.
Lugupidamisega,
Helen Noormets
alkoinfo.ee toimetaja
18.12.2023
Tere!
Te olete hooliv mees. Paraku on teie naise puhul tegemist täiskasvanud inimesega, kes ise oma elu eest vastutuse võtma peab. Teie saate talle vaid selgitada, kuidas tema joomine teid mõjutab. Kuna te ise selle teema tõstatasite, viitab tekkinud olukord sellele, et see on teie jaoks tõsine probleem.
Teie poolt kirja pandud kogustest lähtuvalt teeb teie naine kindlasti ka oma tervisele liiga ( vaadake, kus jookseb piir) . Tarvitatava alkoholi kogused ajaga suurenevad, sest alkohol on sõltuvusaine ning teie naine vajab sama tunde saavutamiseks järjest suuremaid koguseid. Kuhu see võib viia, teate ilmselt isegi.
Mida varem selle teemaga tegelema hakata, seda kergemad on tagajärjed ning seda lihtsam on lahenduseni jõuda. Alkoinfo.ee lehel on lähedastele suunatud rubriik. Soovitan seal ringi vaadata ning ära vaadata ka nende inimeste kogemusvideod, kes on olnud sarnases olukorras nagu teie olete. Sealt leiate ka vaimse tervise õe video, mis räägib, kuidas selles olukorras olla ja toime tulla ning kuhu pöörduda.
Soovin teile tugevust ja meelekindlust!
09.11.2023 14:57
Tere olen 20 aastane noormees ja pidevalt on alkohooliga probleeme ja alkohooli juues muutun natuke agressiivseks ja kaotan lähedasi sellega soovin leida abi aga ei tea kust?
Helen Noormets
alkoinfo.ee toimetaja
09.11.2023
Tere. Kurb kuulda. Ilmselt vajate professionaalset abi. Soovitan alustada perearstist ja temaga nõu pidada. Alkoholisõltuvusega tegelevad ka ravikeskused. Abipakkujate kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
09.11.2023 14:55
Kuhu jäi Abot? Ma ei leia teda. Ma vajan teda.
Helen Noormets
alkoinfo.ee toimetaja
09.11.2023
Tere. Aboti aeg alkoinfo lehel sai läbi. Kui vajate abi ja räägite inglise keelt, siis soovitan alla laadida mõne rahvusvahelise äpi, näiteks Woebot on tasuta saadaval ja täidab sarnast rolli.
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Kui oled mõelnud, et vähem alkoholi oleks parem
Esimese asjana proovi internetipõhist alkoholitarvitamise vähendamisele suunatud programmi “Selge”, mis aitab sul oma alkoholiga seotud harjumusi paremini tundma õppida ning toetab sind nende muutmisel.
Kuidas oma käitumist ja harjumusi tervislikumaks muuta, seda on mõtet küsida perearsti või pereõe käest. Neilt saab nõu ka alkoholi kohta. Küsida arstilt või õelt tervisliku toitumise ja liikumuse kohta on normaalne, nii nagu on normaalne ka see, et küsid neilt selle kohta, kuidas alkohol sinu tervist mõjutab. Spetsialisti roll on nõustada ja suunata inimesi muutma oma elustiili tervislikumaks.
Oma alkoholitarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT. Tee test veebis läbi ja saad teada, kas võiksid oma alkoholitarvitamisest spetsialistiga rääkida. Testi saad teha siin.
Vaata ka küsimusi, millele vastamine aitab aru saada, kas alkohol on hakanud sinu elu liigselt mõjutama. Kui neile küsimustele vastamine paneb sind järele mõtlema või tekitab ebamugavust, võib sul olla probleem, millele peaksid tõsiselt tähelepanu pöörama. Vaata küsimusi siit.
Analüüsi, kas alkohol on hakanud mõjutama mõnd sinu elu valdkonda? Loe, kuidas mõjub alkoholitarvitamine paarisuhtele, sporditulemustele ning seksile. Arvuta rahakalkulaatori abil, kui palju kulub sul joomisele raha.
Loe ka, kuidas ära tunda alkoholitarvitamise häiret ehk alkoholi kuritarvitamist ja alkoholisõltuvust. Nende kriteeriumitega saab tutvuda siin.
Kui testi tulemused näitavad ohumärke või kui materjalid siin leheküljel tekitavad kahtluse, et alkoholist on saamas probleem, pöördu kindlasti spetsialisti poole, kes aitab olukorda täpsemalt hinnata ja annab asjakohast nõu ning tuge.
Kui alkoholi vähendamine pole õnnestunud
On inimesi, kes soovi korral suudavad oma alkoholikoguseid edukalt iseseisvalt vähendada. Selleks saab kasutada näiteks veebis olevaid materjale ja nippe – loe osasid “Kas vähendada?” ja “Kuidas vähendada?“.
Kui oled juba proovinud alkoholi kontrolli alla saada või joomist täielikult lõpetada, kuid see pole õnnestunud, siis võiksid kindlasti pöörduda spetsialisti poole, kes aitab aru saada, mis sind takistada võib ning annab nõu ja toetab sind lisamotivatsiooni leidmisel.
Tegutse varakult!
Alkoholi liigtarvitamine ja sellega kaasnevad probleemid kipuvad aja jooksul süvenema. Harjumus alkoholi abil meelt lahutada või pingeid maandada võib aja jooksul kujuneda nõiaringiks, millest on raske välja pääseda. Seepärast aitab just esimestele hoiatavatele märkidele tähelepanu pööramine ja nendega tegelemine kaasa sellele, et tervis ja elukvaliteet säilib ning probleemid ei kasva üle pea.
Paranemine on alati võimalik
Kui joodud on juba pikka aega ja küllaltki suurtes kogustes ning välja on kujunenud alkoholitarvitamise häire, võivad muutused minna juba raskemalt. Eestis on hea väljaõppega spetsialistid, kes töötavad tänapäevaseid meetodeid kasutades. Inimest vaadatakse tervikuna ja eesmärgiks on käitumise püsiv muutus. Oluline on inimese enda soov. Alkoholisõltuvus ei ole inimese nõrkuse näitaja, vaid see on haigus nagu iga teinegi, millest tervenemiseks tuleb otsida abi. Esimese sammu peab siiski liigtarvitaja ise tegema.
Alkoholitarvitamise häire ravi eesmärk tänapäeval on käitumise püsiv muutus. Ravi määratakse vastavalt iga patsiendi vajadustele, toetust pakuvad lisaks perearstile mitmed teised spetsialistid. Põhiline ravi osa on psühholoogiline abi, mida vajadusel toetatakse ravimitega. Ravimeid üksi ei kasutata. Kuna harjumuste muutmisel on perel ja lähedastel oluline osa, on võimalik ka nemad kaasata.
Spetsialist saab küll muutuse tegemisel aidata, valmisolek oma elu muuta ning enda kallal tööd teha peab olema inimesel endal.
Olukorra hindamine ja raviplaan
Esimese ülevaatliku ja probleemi selgitava vestluse käigus pannakse üheskoos paika ravi eesmärgid ja arutatakse läbi ravivõimalused. Ravi eesmärk võib olla täieliku kainuse saavutamine või joomise vähendamine madala riskiga alkoholitarvitamise piiridesse. Eesmärk võib aja jooksul ka muutuda – mõnikord alustatakse koguste vähendamisest, kuid aja jooksul liigutakse edasi täieliku kainuse suunas.
Seejärel koostatakse inimese motivatsiooni, võimalusi ja eelistusi arvestades raviplaan. Üheskoos otsustakse, kui sageli hakatakse kokku saama, kas on vaja kaasata ka pereliikmeid, kas või kuidas ravida kaasuvaid haigusi, samuti millised on ravi lõpetamise põhimõtted.
Enamasti ei ole vajadust haiglaraviks ning inimene saab visiitide vahepeal jätkata tavapärast elu. Kui alkohol pole kaasa toonud tüsistusi või psüühikahäireid, saab ravi korraldada ka perearst. Keerulisema terviseseisundi puhul juhib ravi enamasti psühhiaater või suunatakse inimene alkoholitarvitamise häirega tegeleva ravimeeskonna juurde. Ravi on vabatahtlik, ainult juhul, kui inimene on endale või teistele ohtlik, saab seda määrata kohtu otsusega.
Ravi saab alustada, kui inimene ei ole purjus
On olukordi, kus inimesel võivad kainenemisel tekkida nii tugevad võõrutusnähud, et lootuses neist alkoholi abil üle saada, ei suudeta joomist lõpetada. Tugevate võõrutusnähtude korral peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, raskematel juhtudel võivad selle seisundiga kaasneda krambid või deliirium.
Võõrutusnähtude puhul aitab arst ravimitega seisundit leevendada. Oluline on toitainete, vitamiinide, mineraalainete ja piisava koguse vedeliku manustamine. Kui raskendavaid asjaolusid ei teki, kestab võõrutusseisundi ravi tavaliselt kuni seitse päeva. Raske seisundi korral viiakse võõrutusravi läbi haiglas ja see võib kesta kauem.
Peale võõrutusravi ning kaineks saamist on võimalik alustada raviga.
Tagasilangust ennetav ravi
Pea iga alkoholitarvitamise häire taastumisprotsessi juurde käivad tagasilangused. Neist ei tasuks lasta ennast heidutada, tagasilangused on loomulik osa protsessist ning neid võetakse kui õppimisvõimalust, mitte läbikukkumist. Nende läbitöötamine võib ära hoida järgmiseid ebaõnnestumisi. Tasub hoopis rõõmustada iga alkoholita elatud päeva üle, see on võit nii inimesele endale kui tema lähedastele.
Tagasilanguste ennetamine on alkoholitarvitamise häire ravi põhiline osa. Harjumuste muutmine ja uus elustiil eeldavad aega, tuge ning uute oskuste õppimist. Pidevalt on vaja leida ja hoida motivatsiooni.
Ravi käigus õpitakse muuhulgas ära tundma ja reageerima olukordadele, kus võib kaotada kontrolli oma alkoholitarvitamise üle ning omandatakse uusi oskusi keerukates olukordades toimetulekuks – “ei” ütlemisest kuni tülide lahendamiseni. Ravis kasutatakse paljusid erinevaid teraapia ning nõustamisvorme. Mõnel juhul kasutatakse ka alkoholitarvitamise vähendamist soodustavaid ravimeid. Antidepressante, rahusteid jms kasutatakse ainult juhul, kui alkoholiprobleemidele lisanduvad teised psüühikahäired.
Toetust, mõistmist ning abi motivatsiooni hoidmisel võib saada ka eneseabigruppidest (näiteks AA ehk Anonüümsed Alkohoolikud).
Ravi pikkus ja tulemused
Alkoholitarvitamise häire ravi on pikaajaline ning kestab enamasti 6-12 kuud, mõnikord ka kauem. Ravi pikkust ja tulemust mõjutab kõige enam patsiendi tahe ja valmisolek. Kui inimene on aastaid kasutanud alkoholi oma probleemide eitamiseks või unustamiseks, võib kuluda pikk aeg, et kogu sasipundar lahti harutada ja elule uue pilguga vaadata.
Ennetus ehk alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine
Mida varem probleemi märgata, seda parem. Seda tagasihoidlikumaks jääb kahju, mida alkohol jõuab teha. Varases staadiumis avastatud alkoholi liigtarvitamine on ka suhteliselt lihtsalt ravitav. Selleks, et probleem võimalikult vara avastada ning pakkuda nõu või ka ravivõimalusi, selleks viivad perearstid läbi teste.
Perearst
Tänapäeval loevad perearstid ja -õed normaalseks, et visiidi käigus räägitakse patsiendiga ka tema eluviisidest ja nende mõjust tervisele, samuti küsitakse alkoholi ja selle tarvitamisharjumuste kohta. Paljud perearstid ja -õed on läbinud spetsiaalsed koolitused, et hinnata alkoholitarvitamisega kaasas käivaid riske, nõustada patsiente ning kaasata olukorrale vastav ravimeeskond.
Perearst ja –õde saavad aidata sul hinnata, kui suurt riski kujutab endast alkohol sinu tervisele, seda tehakse testide ja analüüsi abil. Vajadusel saab perearstilt nõu, kuidas oma alkoholitarvitamist vähendada. Perearst on ka see, kelle poole tasub esimesena pöörduda juhul, kui on vaja ravida kergemaid võõrutusnähte.
Kui patsiendil diagnoositakse alkoholitarvitamise häire, alustab perearst ravi. Kui patsiendil on tekkinud tüsistused või tal on psüühikaga seotud häired, suunab perearst inimese edasi alkoholitarvitamise häire ravikeskusesse.
Ravikeskused
Alates 2016. aastast on võimalik saada alkoholitarvitamise häire ravi spetsiaalsetes keskustes. Nende ravikeskuste spetsialistid pakuvad terviklikult läbimõeldud ja patsiendi vajadustega ning eelistustega arvestavat ravi.
Ravi eesmärk on alkoholitarvitamise vähendamine või sellest loobumine. Ravikeskuste kohta võib küsida perearstilt, samas võib sinna ka otse pöörduda.
Alkoholitarvitamise häire ravi teenus on keskustes tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele. Teiste tervishoiuteenuste puhul on vajalik ravikindlustus või tuleb nende eest maksta. Ise tuleb maksta ravimite eest. Enamasti on see summa oluliselt väiksem alkoholile kuluvast rahast. Ravi on mõeldud peamiselt täiskasvanud inimestele. Kuna patsient peab olema võimeline täitma arsti korraldusi, siis vastuvõtule ei võeta vastu patsiente, kes on purjus. Samuti võivad ravikeskusesse nõu saamiseks pöörduda patsientide lähedased.
Alates 2023. aastast on tervishoiuteenuse korraldus ja rahastamine üle viidud Tervisekassale. Rohkem infot saab Tervisekassa kodulehelt: Tervisekassa – Alkoholi liigtarvitamise ennetus. Küsimuste korral võib pöörduda ennetus@tervisekassa.ee.
Ravikeskuste kontaktid
Haigla/Koduleht | E-post | Address | Telefon |
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik | 1. Läbi digiregistratuuri https://www.regionaalhaig la.ee/et/psuhhiaatriakliiniku-vastuvotule-registreerumine 2. Registreeru aadressil kte@regionaalhaigla.ee , lisa oma nimi ja isikukood ning märgi ära, kas soovid tulla vastuvõtule ise või saada nõu lähedase abistamiseks. 3. Helista telefonil 617 2619 |
Paldiski mnt 52, Tallinn | 617 2619, esmaspäevast reedeni kell 8.30-17.00 |
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet | 1. Läbi digiregistratuuri https://www.regionaalhaigla.ee/et/psuhhiaatriakliiniku-vastuvotule-registreerumine 2. Registreeru aadressil kte@regionaalhaigla.ee , lisa oma nimi ja isikukood ning märgi ära, kas soovid tulla vastuvõtule ise või saada nõu lähedase abistamiseks. 3. Helista telefonil 617 2619 |
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond | 617 2619, esmaspäevast reedeni kell 8.30-17.00 |
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik | Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule | Raja 31, Tartu | 731 9100, esmaspäevast reedeni kell 7.30-18.00 |
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik | Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule | Riia 167, Tartu | 731 9100, esmaspäevast reedeni kell 7.30-18.00 |
Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik | merili.room@ph.ee | Ristiku 1 (F/G korpus, II korrus), Pärnu | 449 4857, esmaspäevast reedeni kell 8.00-16.00 |
Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik | alko@vmh.ee | Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandimaa | 5866 5160, esmaspäevast reedeni kell 8.00-16.00 |
Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakond | registratuur@leh.ee | Meegomäe küla, Võru maakond | 786 8569, esmaspäevast reedeni 8.00-17.00 |
Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet | jelena.kangas@narvahaigla.ee | Vestervalli 15, polikliinik III korrus | 357 1881 neljapäeval 10.00-18.00. esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, reedel 08.00 – 16.00 |
AJK Kliinik | info@ajk-kliinik.ee | Vaksali 17A, Tartu | 5749 3960, esmaspäevast neljapäevani 9.00-16.00, reedel 9.00-14.00 |
Raplamaa haigla | kte@raplahaigla.ee | Alu tee 1, Rapla | 489 0748 (E-R 9.00-15.00) |
Kuressaare Haigla | kainem.tervem@saarehaigla.ee | Aia 25, Kuressaare | 452 0115, esmaspäevast reedeni 9.00-17.00 |
Valga Haigla | info@valgahaigla.ee | Peetri tn 2, Valga | 766 5206, esmaspäevast reedeni 8.30-16.00 |
Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus | Vastuvõtule registreerimiseks helistada telefonil 6620680. Vastuvõtuaja muutmiseks või tühistamiseks saata e-kiri info@mppk.ee | Kotka 12, Tallinn | 6620680 E-N 9.00-18.00 ja R 9.00-17.00 |
Psühhiaatrilise abi pakkujad
Pöörduda võib ka psühhiaatrilise abi pakkujate poole, kes ei tööta alkoholitarvitamise häire ravikeskustes. Eelnevalt tuleks veenduda, et teenusepakkujal on leping haigekassaga, lepinguta on teenus tasuline.
Joomasööstu katkestamise ja võõrutusravi teenused
Võõrutusravi on mõeldud pikka aega või suurtes kogustes alkoholi tarvitanud inimestele, kellel tekivad lõpetamisel võõrutusnähud. Kuna patsient peab olema võimeline järgima arsti korraldusi, ei võeta ravile purjus inimesi. Osad teenusepakkujad pakuvad ka abi joomasööstu katkestamisel neile, kes ei suuda ise joomatsüklist välja tulla. Teenus on tasuline, seda pakutakse näiteks tilkinfusioonravi või detoksifikatsiooniravi nime all.
Tuleb silmas pidada, et võõrutusravi üksinda, tagasilangust ennetava ravita, ei muuda inimeste joomiskäitumist, tegemist on lühiajalise lahendusega neile, kes ei ole valmis alustama ravi oma joomiskäitumise muutmiseks.
Kui võõrutusseisundis inimesel tekivad krambid, ta on sattunud psühhoosi või deliiriumi seisundisse, võib ta olla ohuks endale ja teistele. Sel juhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi telefonil 112.
Sellel lehel on välja toodud vaid need teenused, mis on tervishoiuteenuste loetelus.
Anonüümsed Alkohoolikud (AA)
Paljudele inimestele pakub tuge osalemine AA koosolekutel.
AA-sse võib pöörduda igaüks, kes soovib oma alkoholisõltuvusega toimetulemiseks saada teistelt tuge või ise teisi aidata. AA liikmeks olemisega ei kaasne mingeid tasusid ega makse. See ei ole tervishoiu, sotsiaalabi, ega usuline organisatsioon, vaid toetub oma varasemate liikmete kogemusele, mille tuumiku moodustab “Kaksteist sammu” paranemisprogramm.
Osalemine AA-s võib pakkuda täiendavat motivatsiooni nii ravil olles, kui ka pärast aktiivse raviperioodi lõppu. Rohkem infot ja lähima AA koosoleku leiad siit: http://aaestonia.com/koosolekud