Eesti karskusliit: “käsud-keelud” toimivad, inimesed harjuvad uue normiga, üldine rahva tervis paraneb

Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekman kiitis valitsuse alkoholipoliitikat ning eriti hiljuti riigikogus vastu võetud uusi piiranguid alkoholi müügile ja reklaamile.

Detsembris vastu võetud alkoholipoliitika eelnõu tähtsust on raske ülehinnata. Märkimisväärsed arengud nii alkoholireklaami kui ka kätesaadavuse valdkonnas muudavad Eesti alkoholipoliitika terviklikumaks ning sellisena palju efektiivsemaks. Teadaolevalt rõhutavad maailma teadlased kolme põhilise meetmena alkoholi hinna kõrval just reklaami keelustamist ning kättesaadavuse piiramist.

Meie senine pea olematu reklaami regulatsioon oli ka alkoholipoliitika üheks nõrgimaks küljeks. Ka kogu riiklik (kooliprogrammist ning tervisekampaaniateni) ennetustöö oli nõrgendatud, kuna igapäevane massiline alkoholireklaam, mis lubas peamiselt lihtsalt lahedamat eluviisi, töötas vastu kõikvõimalikele tervisesõnumitele, mida peamiselt nooretele on püütud edastada.

Muudetud reklaamiseadus aitab oluliselt kontrollida ka sotsiaalmeedia keskkonda, kus inimesed erinevaid asju jagades muutusid tootjate kavalast taktikast tulenevalt ise oma sõpradele reklaamipostideks ja alkohoolsete jookide soovitajateks. Uue piirangud aitavad kaasa printsiibi “alkohol ei ole tavakaup” realiseerumisele Eesti ühiskonnas.

Kättesaadavuse piiramise osas oleks meie vaatenurgast pidanud minema palju kaugemale ja just eriti siin on palju seega veel teha. Tanklates müügikeeld, mis oli algselt eelnõus kavas, oleks olnud positiivseks märgiks ja aidanud korrastada kindlasti ka meie liikluskultuuri.

Erinevate rahva tervist silmas pidavate meetmete radikaalsus paistab meile sellisena siiski just senikehtinud liberaalsuse kontekstist. Tuletades meelde toitlustusasutustes suitsetamiskeelu rakendamiseelset ühiskondlikku diskussiooni kardeti ka sellest ohtu Eesti demokraatlike normidele ja isikuvabadusele. Nüüd, aastaid hiljem, oleme selle loogilise muudatusega terve ühiskonnana täielikult harjunud ja ei kujuta enam teistpidi ettegi. Ja nii üldine rahva tervis paranebki, inimesed harjuvad uue normiga. Mis on omakorda kinnituseks, et “käsud-keelud” toimivad.

Samas tahan taas rõhutada, et uutes alkoholipoliitika muudatustes ei ole praktiliselt ühtegi muutust, mis takistaks inimese vabadust ja õigust alkoholi tarbida. Keelud ja käsud on reeglina suunatud tootjatele ja kaupmeestele, ehk sellest ärist majanduslikult sõltuvatele osapooltele. Arvestades, et tegemist on vähki tekitava teratogeenist sõltuvusainega, on ju loomulik ja arusaadav, et riik piirab neid meetodeid, kuidas kaupmehed oma tulusat äri inimeste tervise arvel teostavad.

Piirikaubandus on kindlasti probleem, millega tuleb arvestada ja olemasolevate võimaluste piirides tegeleda. Tõsi on, nii nagu ka president on korduvalt rõhutanud, elades Euroopa Liidus on piirikaubandus paratamatus. Kuid samas toob see esile riikidevahelise koostöö vajalikkuse ja ka Euroopa Liidu alkoholipoliitika olulisuse.

Eesti eesistumise ajal tõsteti esile ka ülepiiri toodatavate lubatud alkoholi piirmäärade küsimus ja seda punkti puudutava direktiivi arutelu on käesoleval aastal teemaks ka Brüsseli tasandil.
Piirikaubandus ja musta turu reaalsus on aspektideks, millega tuleb aktsiisipoliitikas arvestada.

Alkoholi hind on tõendatult kõige efektiivsem meede, millega elanikkonna alkoholi tarbimist mõjutada, kuid tegemist ei ole selles mõttes absoluutse meetmega. Ehk kui näiteks reklaami täiskeelul põhimõtteliselt puudub negatiivne kaasmõju ja seda võib vabalt (ja ongi soovitatav) täies mahus rakendada, siis alkoholiaktiisisi tõstmiselt on selgelt mingi lagi, mille ületamisel meetme efektiivsus väheneb või kaob vähemalt osale elanikkonnast üldse.

Kuid meie hetke olukorda hinnates on taas oluline meeles pidada, et me tuleme pikaajaliselt olukorrast, kus väikesed aktiisitõusud aitasid parimal juhul hoida alkoholi hinda samas tempos inflatsiooniga (sageli mitte sedagi) ja ei toiminud inimestele reaalse hinnatõusuna. Kõige “efektiivsem” oli selles mõttes majanduskriis, mis mõjutas inimeste hinnatundlikkust väga otseselt ja inimesed vähendasid just mittevajalikke väljaminekuid, kuhu alkohol selgelt kuulub.

Alkoholipoliitika ei ole Tallinn-Tartu maantee valmistegemine. See ei ole üks suur investeering ja ponnistus, vaid sellega tuleb tegeleda püsivalt ja järjepidevalt. Alkohol jääb alati põhjustama probleeme, ükskõik, millise tasemeni me oma keskmise tarbimisega ka ei jõuaks. Aga kui positiivne progress jätkub, siis on oluline seda taset ka hoida.

Allikas: Delfi.ee