Küsimused ja vastused

28.02.2020 14:26

Tere!
Minu sõber otsib abi seoses alkoholi tarvitamisega ja avastas selle kainem ja tervem eesti programmi, mis võiks talle sobida, aga ta ei saa täpselt aru, kust ta abi saab ja kuhu pöörduma?

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

28.02.2020

Loe täispikkuses

Tere

Tunnustan teid, et hoolite oma sõbrast ja soovite teda aidata. Soovitan sõbral alustada oma perearstiga konsulteerimisest.

Pöördumise soovitused ja info leiate lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/ Kui probleem on sedavõrd suur, et vajab revi, siis ka ravikeskuste kontaktid ja vastava info leiate ka sellelt lehelt. Valige enda sõbrale asukohalt sobivaim ja leppige kokku aeg. Enne seda soovitame läbi lugeda info https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/millal-poorduda-spetsialisti-poole/

Teil soovitan läbi lugeda https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/. Sealt leiate nõuandeid, kuidas oma sõbrale toeks olla.

28.02.2020 14:15

Tere,
Mure 45 aastase emapärast. Alkohol on meeldinud talle koguaeg, lemmikuks on õlu. Kanget ei tarvita ültse. Kuid mure on nüüd seepärast suur, et ca 2aastat tagasi läks asi päris käest ära, joob igapäevaselt. Nädala sees on tööl, kuid seal salaja paar pudelit õlut pole mingi probleem ära juua. Nädalavahetust ma ei mäleta, kui ta kaine oleks olnud. Pidevalt leiab vabandusi miks mitte aega koos veeta.. valib selle asemel alkoholi. Suureks probleemiks on see, et ta ei tunnista endale, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Nimelt ma sooviks mingit nõu, et kuidas ma saaksin oma ema aidata, kuhu pöörduda ja kuidas talle selgeks teha, et asi on väga tõsine ja ta peab abi saama. Ta on eelnevalt korduvalt püüdnud loobuda alkoholist, kuid nädal-kaks ja murdub. Mingi võimalus peab ju olema mul teda aidata sellises olukorras. Probleem aina rohkem süveneb.

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

28.02.2020

Loe täispikkuses

Tere.

Ema on võimalik aidata küll. Tõenäoliselt tuleb selleks aga katsetada erinevaid variante, et aru saada, mis tema puhul võiks mõjuda. Kuna ema ise ei näe tarvitamises teie sõnul probleemi, siis alustuseks võiks temaga sellest rääkida hoolival moel. Kuna ema on proovinud varem nädal-kaks olla alkoholist vaba, siis teatud motivatsioon ja olulisus järelikult temas ikka peidus kusagil on. Muutus saab alguse tavaliselt siis, kui selleks on mõjuv motivaator. See võib olla aga inimeste jaoks väga erinev. Kellele mõjub juba see, et laps on mures, keegi kolleegidest või sõpradest teeb märkuse, ei jõua tööle õigel ajal, halb enesetunne, energiapuudus, pidev pinge tunne, uneprobleemid, väsimus jt.- neid põhjuseid on erinevaid. Samuti saate tuua välja teie need muutused, mis te olete ema oleku ja käitumise juures märagnud ja kuidas see teile mõjub. Selleks, et inimene hakkaks muutuse peale mõtlema, on vajalik tõdeda, et kui ma nii jätkan, siis sellest on mulle vaid kahju või ma jään millestki ilma. Sellises faasis, kus inimene kaalub tarvitamise kasu ja kahju endale, võidakse olla pikka aega. Ja ka siis võidakse teha otsus, et tarvitan edasi. Seepärast vastu inimese enda soovi me teda paraku aidata ei saa. Seda abi ei pruugi ema lihtsalt vastu võtta. Kui ta on aga valmis teiega sellest rääkima või pöörduma ka näiteks kasvõi algatuseks ükski kord spetsialisti vastuvõtule, siis võib sellest saada algus ka muutumiseks.

Kuidas emaga sel teemal rääkida võiks saate lugeda siit: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ Seda tuleks teha siis, kui ema on kaine.

Samuti on abiks ka vihik, mis on mõeldud lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf. Rääkida võiks korduvalt. Peale esimest vestlust võiks mõne aja pärast tulla selle teema juurde tagasi ja uurida, mis mõtted emal selle jutuajamisega seoses hiljem tekkisid.

Lähedase inimesena on teil võimalus pöörduda ka nõustamisele “Kainem ja tervem Eesti programmi” raames, et arutada koos spetsailistiga, kuidas ema aidata ja kuidas ka ennast säästa. Teenus on tasuta ja neid osutatakse ravikeskustes. Kontaktid leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/. Registreerumisel öelge, et olete tarvitaja lähedane. Kui saate ema nõusse, siis üks konsulteerida spetsialistiga ja rääkida oma tarvitamisest või vaadata üle tervislik seisund, oleks samuti hea variant. See, kui räägib lähedane inimene või spetsialist, siis see juba võib mõjuda erinevalt. Võimalik, et tarvitamise põhjusena võivad ilmneda hoopis teised ravimata vaimse või füüsilise tervise haigused. Sageli võib selleks olla depressioon või ärevushäire, aga ka tööstress ja muud pinged. Seda saakski vastuvõtul arutada, et mis on see, mis ema nö jooma paneb. Kui emal tekib motivatsioon ja ta on valmis pöörduma ka vastuvõtule, siis tuleks seda võimalikult ruttu teha. Teadupärast on tahe muutumiseks inimestel kõikuv. Tavaliselt on motivatsioon suurim siis, kui on halb enesetunne (pohmell).

Ärge andke alla ja olge järjepidev. Kuid kõige seejuures hoolige endast ja ärge oma elu seepärast elamata jätke. Pidev murtsemine ema pärast hakkab mingi hetk muidu mõju avaldama teie enda vaimsele tervisele.

17.02.2020 10:56

Tere. Mure 25 aastase noormehe pärast (õepoeg). Tal probleeme alkoholija narkootikumide kuritarvitamisega. On 2 kahel korral joobes juhtimisega politseile vahele jäänud, viimane kord sai 15 päeva aresti. Hetkel tingimisi karistus. Kuid kuus korra kukub ikka ´tsüklisse´, kus joob kaks-kolm päeva end umbjoobe. Kahjuks tarvitab koos alkoholiga ka mingeid aineid (järgmisel päeval esinevad mälulüngad). Ta ise probleemi ei tunnista, aga ümbritsevate elu on tema joomiste pärast häiritud ja rikutud. Vägisi sellist inimest ravile viia ei saa. Aga mida tuleb teha, kui inimene on jälle kodus narkojoobes? Niimoodi sõltuvus aina kasvab ning ei taha ka päris pealt vaadata, kuidas päris ´musta auku´ inimene end joob. Mingi võimalus ju peab olema kõrvalistel teda selles olukorras aidata.

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

17.02.2020

Loe täispikkuses

Tere,

Kirjutasite, et teie õepoeg on ka kriminaalhooldusel. Kuna ta on jäänud vahele joobes juhtimisega (te küll ei täpsustanud, kas tegu oli narko või alkojoobes juhtimisega), kuid sellisel juhul peaks tal olema peal nö keeld tarvitada. Nüüd on lähedaste otsustada, et kas nad teavitavad sellest noormehe kriminaalhooldajat või vaikivad maha. See võib tunduda lähedastele peale kaebamisena, kuid teisalt nii käitudes jällegi varjatakse noormehe tegu ja tema jätkab nö oma käitumist. Kui inimene ei tunnista ise probleemi ega soovi muutusi, siis sellele vaatamata saavad teda ümbritsevad inimesed muuta oma käitumist ja mitte enam nö noormehe tegusid varjata. Kriminaalhooldajal on võimalus suunata noormees sotsiaalprogrammi, kus käsitletakse ainete tarvitamist, vajadusel ka ravile või kohaldada muid mõjutusvahendeid. Seega on üks võimalus arutada noormehe olukorda tema kriminaalhooldajaga. Teine võimalus on pööruda lähedastel ise abi saamiseks nõustamisele, et spetsialistiga arutada, kuidas oleks võimalik sellele teemal tarvitajaga rääkida. Nõustamine on tasuta. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et soovite nõustamist kui lähedane isik. Ravikeskuste kontaktid, kus nõustamisteenust saab leiate siit https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/ (alkoholi tarvitamine) ja https://www.narko.ee/siit-saad-abi/ (illegaalsete ainete tarvitamine). Näpunäiteid, kuidas sellest võiks rääkida saate lugeda siit https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/.

Selleks, et tarvitaja ise muudaks midagi oma käitumises peab ta tõdema, et tarvitamisest tingitud kahjud kaaluvad saadava kasu üles. Kui teie õepoeg praegu kogeb tarvitamisest aga ainult positiivseid külgi ja ka vahele jäämine autoroolis ega ka arest pole pannud teda oma käitumist muutma, siis laske tal kogeda veelgi enam tarvitamisest tingitud negatiivseid tagajärgi ja ärge varjake tema käitumist. Seda kiiremini jõuab mõistmine ka tema endani.

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

Avaleht > Privaatpostitus: Uudised > Uncategorized @et > Armastus alkoholi vastu – kas tõmme on vastastikune?

Armastus alkoholi vastu – kas tõmme on vastastikune?

Enamasti arvatakse, et alkoholi juurde toob inimese raske lapsepõli ja eluraskused. See ei pruugi aga sugugi olla nii ja tegelikult võib alkohol salakavalalt ära võrgutada igaühe. Kusjuures sageli saab alkoholiga liialdamine alguse vaimse tervise probleemidest.

Inimestele on alati meeldinud oma meeleseisundeid muuta ja alkohol on olnud aastatuhandeid selleks kõige kättesaadavam aine. Kuna meil on olnud alkoholiga väga pikk suhe, siis teatakse alkoholi kohta ka väga palju – kuidas see mõjutab tervist lühiajaliselt ja ka pikemas perspektiivis. Samas on paljudele üllatuseks väga tugev seos alkoholi ja vaimse tervise probleemide vahel.

Psühholoogid näevad oma vastuvõttudel paljusid toredaid ja asjalikke mehi-naisi, kes kurdavad depressiooni või mõne ärevushäire üle. Kui uurida, mida nad juba ise teevad, et kuidagi oma häirega hakkama saada, siis tuuakse muuhulgas ära ka alkoholi tarvitamine masenduse, ärevuse ja pinge maandamiseks ning negatiivsete emotsioonide tuimestamiseks. Kui edasi küsida, kas ka aitab, siis leitakse, et jah – justkui aitab! Sellega võiks ju nõustudagi, sest alkohol (ja ka muud rahustid) aitavad suurepäraselt mõtlemist pärssida ja emotsioone tuimestada. Purjus olles tundub lihtsam maailma raskuse ja enda muredega hakkama saada ning sel hetkel ei mõtle homse peale.

Halastamatu võrgutaja

Paraku on alkoholi suhtumine inimesse silmakirjalik – alguses võrgutab ta oma positiivse palgega, pakkudes eufooriat, lõõgastust ja rahu. Sotsiaalseltki on alkoholitarbimine suhteliselt sallitud niikaua, kuni sellega ilmselgelt üle piiri ei minda ja probleeme ei teki. Suhte süvenedes ja intensiivsemaks muutudes tuleb välja alkoholi tõeline pale oma ahne, kontrolliva, manipuleeriva ja halastamatu sisuga. Selgub, et ilma alkoholita enam ei saagi. Selleks ajaks on alkohol jõudnud juba ajus laastustööd teha, neurokeemiline tasakaal on muutnud, sõltuvuse mehhanismid on käivitunud, probleemid süvenenud. Nüüd on suhet lõpetada juba raske, sest kuigi vahepeal paistab alkoholi kole nägu, pakub ta kohe manipuleerivalt leevendust järgmise dringi näol, mis olukorda näiliselt justkui kergendab, kuid tegelikult seob aina rohkem. Seega oleks kõige parem, kui inimesed juba alguses alkoholi paremini tundma õpiksid ja ei looks temaga püsisuhet stiilis mõned õlled tööpäeva lõpetuseks või veinitamine õhtuse telekavaatamise juurde. Sa ei pruugi märgata, kui klaasist veinist saab aja jooksul pudel ning varsti sa ei mäletagi enam, millal veetsid õhtut viimati veinita.

Väga halb unerohi

Alkoholi peetakse ka heaks unerohuks, sest aitab pärast pingelist päeva rahuneda ja kiiremini uinuda. Esmapilgul tundubki, et uneprobleemide iseravimine alkoholiga on suurepärane mõte – uni tuleb seda kiiremini, mida suurem on alkoannus. Muremõtted justkui kaovad. Sellise „ravimeetodi“ pikemaajalisel rakendamisel annused aga aina suurenevad, sest sama efekti saamiseks on vaja rohkem tarbida. Alkoholiuimane uni on rahutu ja järgmine päev kehvalt magatud öö tõttu uimane. Seega tasub endalt küsida, kas ikka tasub alkoholiga uneprobleeme ravida või otsida abi hoopis tervislikumast elustiilist, uneterapeudilt ja unehügieeni muutmisest.

Alkoholiprobleemi endale tunnistamine on väga raske ning paljud sõltlased ja liigtarvitajad petavad end mõttega, et nemad küll alkohoolikud pole ja kui tahavad, võivad iga kell joomise jama jätta. Reaalsus räägib taga midagi muud. Võimalik, et nad on seda ka korduvalt üritanud teha, kuid alati alkoholi juurde tagasi pöördunud. Nad ei arvesta sellega, et sõltuvuse keskne tunnus ongi kohati lausa vastupandamatu tung ainet tarvitada, mille vastu ei toimi isegi kõige siiramad loobumiskavatsused.

Stressi, alkoholiga liialdamise ja muude vaimse tervise probleemide sasipuntrast on keeruline välja tulla. See muidugi ei tähenda, et paljud inimesed sellega ise või lähedaste abiga hakkama ei saaks. Kui oma jõududest ei piisa, saab abi saamiseks pöörduda vaimse tervise spetsialistide poole (perearst, psühhiaater või psühholoog). Igal juhul tasuks teha inventuur oma alkoholitarbimise mustrites ning häirekell võiks hakata lööma, kui alkoholist on saanud igapäevane vaba aja veetmise kaaslane.

Novembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, mis keskendub alkoholitarvitamise ja vaimsete häirete seostele.
Kariina Laas, PhD, kliiniline psühholoog

Allikas: Lääne Elu