Armastus alkoholi vastu – kas tõmme on vastastikune?

Enamasti arvatakse, et alkoholi juurde toob inimese raske lapsepõli ja eluraskused. See ei pruugi aga sugugi olla nii ja tegelikult võib alkohol salakavalalt ära võrgutada igaühe. Kusjuures sageli saab alkoholiga liialdamine alguse vaimse tervise probleemidest.

Inimestele on alati meeldinud oma meeleseisundeid muuta ja alkohol on olnud aastatuhandeid selleks kõige kättesaadavam aine. Kuna meil on olnud alkoholiga väga pikk suhe, siis teatakse alkoholi kohta ka väga palju – kuidas see mõjutab tervist lühiajaliselt ja ka pikemas perspektiivis. Samas on paljudele üllatuseks väga tugev seos alkoholi ja vaimse tervise probleemide vahel.

Psühholoogid näevad oma vastuvõttudel paljusid toredaid ja asjalikke mehi-naisi, kes kurdavad depressiooni või mõne ärevushäire üle. Kui uurida, mida nad juba ise teevad, et kuidagi oma häirega hakkama saada, siis tuuakse muuhulgas ära ka alkoholi tarvitamine masenduse, ärevuse ja pinge maandamiseks ning negatiivsete emotsioonide tuimestamiseks. Kui edasi küsida, kas ka aitab, siis leitakse, et jah – justkui aitab! Sellega võiks ju nõustudagi, sest alkohol (ja ka muud rahustid) aitavad suurepäraselt mõtlemist pärssida ja emotsioone tuimestada. Purjus olles tundub lihtsam maailma raskuse ja enda muredega hakkama saada ning sel hetkel ei mõtle homse peale.

Halastamatu võrgutaja

Paraku on alkoholi suhtumine inimesse silmakirjalik – alguses võrgutab ta oma positiivse palgega, pakkudes eufooriat, lõõgastust ja rahu. Sotsiaalseltki on alkoholitarbimine suhteliselt sallitud niikaua, kuni sellega ilmselgelt üle piiri ei minda ja probleeme ei teki. Suhte süvenedes ja intensiivsemaks muutudes tuleb välja alkoholi tõeline pale oma ahne, kontrolliva, manipuleeriva ja halastamatu sisuga. Selgub, et ilma alkoholita enam ei saagi. Selleks ajaks on alkohol jõudnud juba ajus laastustööd teha, neurokeemiline tasakaal on muutnud, sõltuvuse mehhanismid on käivitunud, probleemid süvenenud. Nüüd on suhet lõpetada juba raske, sest kuigi vahepeal paistab alkoholi kole nägu, pakub ta kohe manipuleerivalt leevendust järgmise dringi näol, mis olukorda näiliselt justkui kergendab, kuid tegelikult seob aina rohkem. Seega oleks kõige parem, kui inimesed juba alguses alkoholi paremini tundma õpiksid ja ei looks temaga püsisuhet stiilis mõned õlled tööpäeva lõpetuseks või veinitamine õhtuse telekavaatamise juurde. Sa ei pruugi märgata, kui klaasist veinist saab aja jooksul pudel  ning varsti sa ei mäletagi enam, millal veetsid õhtut viimati veinita.

Väga halb unerohi

Alkoholi peetakse ka heaks unerohuks, sest aitab pärast pingelist päeva rahuneda ja kiiremini uinuda. Esmapilgul tundubki, et uneprobleemide iseravimine alkoholiga on suurepärane mõte – uni tuleb seda kiiremini, mida suurem on alkoannus. Muremõtted justkui kaovad. Sellise „ravimeetodi“ pikemaajalisel rakendamisel annused aga aina suurenevad, sest sama efekti saamiseks on vaja rohkem tarbida. Alkoholiuimane uni on rahutu ja järgmine päev kehvalt magatud öö tõttu uimane. Seega tasub endalt küsida, kas ikka tasub alkoholiga uneprobleeme ravida või otsida abi hoopis tervislikumast elustiilist, uneterapeudilt ja unehügieeni muutmisest.

Alkoholiprobleemi endale tunnistamine on väga raske ning paljud sõltlased ja liigtarvitajad petavad end mõttega, et nemad küll alkohoolikud pole ja kui tahavad, võivad iga kell joomise jama jätta. Reaalsus räägib taga midagi muud. Võimalik, et nad on seda ka korduvalt üritanud teha, kuid alati alkoholi juurde tagasi pöördunud. Nad ei arvesta sellega, et sõltuvuse keskne tunnus ongi kohati lausa vastupandamatu tung ainet tarvitada, mille vastu ei toimi isegi kõige siiramad loobumiskavatsused.

Stressi, alkoholiga liialdamise ja muude vaimse tervise probleemide sasipuntrast on keeruline välja tulla. See muidugi ei tähenda, et paljud inimesed sellega ise või lähedaste abiga hakkama ei saaks. Kui oma jõududest ei piisa, saab abi saamiseks pöörduda vaimse tervise spetsialistide poole (perearst, psühhiaater või psühholoog). Igal juhul tasuks teha inventuur oma alkoholitarbimise mustrites ning häirekell võiks hakata lööma, kui alkoholist on saanud igapäevane vaba aja veetmise kaaslane.

Novembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel  käimas kampaania, mis keskendub alkoholitarvitamise ja vaimsete häirete seostele.
Kariina Laas, PhD, kliiniline psühholoog

Allikas: Lääne Elu