Küsimused ja vastused

01.07.2020 12:19

KAS TASUB BOHMELLILE JUUA PEALE PIIMA ?

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

01.07.2020

Tere

Kõige parem oleks, kui sa pohmellini üldse ei jõuaks. Kui see on siiski juhtunud, siis alkoholivaba vedeliku (vesi, mineraalvesi, mahl) joomine on kindlasti õige tegu. See on sellepärast, et alkohol väljutab kehast vedelikku ja nüüd tuleks see kindlasti kehale tagasi anda. Kuna piim on vedelik, siis see ka toimib nagu vedelik ja vedeliku joomine on täiesti asjakohane.

Samas, pohmell tuleb üle elada, piim seda ei ravi.

28.05.2020 16:21

Tere,

Minu ema (62.a) on tarvitanud alkoholi juba pikemat aega. Ma ei ütle, et ta on igapäevaselt “maani täis”, aga ma näen seda, et ta on midagi tarbinud. Kõige kurvemkeerulisem on see, et ta teeb seda nö varjatult ehk peidab kuskile midagi ja siis käib lonksu haaval võtmas. Muidu käib ta igapäevaselt tööl ja pole mingi sügavat joomist. Ta tunnistab oma probleemi ja igakord lubab, et lõpetab ära, aga ca 1-2nädala pärast on sama seis.
Tutvudes alkoinfo.ee leheküljega saan aru, et esmalt tuleks otsida abi perearstilt, aga ta ütleb otse välja, et ta häbenem seda porbleemi ja ei taha minna perearsti juurde. Kuhu tuleks sellisel juhul pöörduda? Kas peaksingi helistama Ravikeskuse juures närgitut numbrile ja panema vastuvõtu aja või on siiski vaja läbida ka nö perearsti kadalipp. Kust ma saaks kiiremas korras abi?

Lugupidamisega

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

28.05.2020

Loe täispikkuses

Tere

Te olete tubli, et soovite oma ema aidata ning teda selles toetate. Aidata saab inimest, kes ise tahab aidatud saada ning on otsustanud selle tee läbida. Seega see peab olema teie ema vabatahtlik otsus. Kui see nii on, soovitan leppida kokku aja ravikeskuses. Kontaktid leiate siit. Helistage sobivasse keskusesse ja leppige vastuvõtt kokku. Teie ema peab vastuvõtule pöördudes olema kaine, Teie saate tugiisikuna temaga kaasa minna. Seal juba tegeletakse konkreetselt teie olukorraga vastavalt vajadustele. Soovin edu!

Karin

20.05.2020 10:56

Tere

Minu 72.a kasuisa on hakanud igapäevaselt jooma ja on kurtnud, et ta elu on “tuksis”. Ta ei taha enam midagi teha. Ta mälu veab teda alt. Aidata ennast ei lase. Ta oleks justkui sügavas depressioonis. Ta ei ole tulnud toime pensionil olemisega. Meie ema ehk tema elukaaslane suri vähki 3a. tagasi, kuid ta hakkas juba enne ema haigust tarvitama alkoholi. Nüüd aga joob mitu päeva järjest, et enam ei ole pause. Tal ei ole enam eluisu, justkui tahabki ära surra ka. Kuidas me kasuõdedega saaksime teda aidata? Kaua inimese organism vastu peab, kui ta igapäev ainult joob? Kelle poole ma peaksin pöörduma, et aidata enda 72a. kasuisa?
Lugupidamisega

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

20.05.2020

Loe täispikkuses

Tere!

Tundub. et te kasuisal võib alkoholi tarvitamist põhjustada ühe tergurina meeleolulangus. Sellisel juhul tuleks ennekõike tegeleda sellega. Vanemaealistel inimestel jääb sageli meeleolulangus märkamata ja silma kipubki pigem jääma just alkoholi tarvitamine, millega inimene püüab enda enesetunnet paremaks saada, kuid teisalt tekitab seeläbi endale hoopiski muid probleeme juurde. See, kui kaua kellegi tervis igapäevasele alkoholi tarvitamisele vastu peab on väga individuaalne. Selge on see, et tervis läheb järjest halvemaks. Vanadusega kaasneb paraku kohanemine enda abituse ja jõuetuse tundega. Vaim veel jaksaks, aga keha ei tee koostööd – tahteaktiivsus ja energia langeb. Motivatsiooni tekitamine enda eest hoolitsemisel ja tervisega tegelemisel võibki osutuda raskeks. Alustuseks võiks rääkida sellest, kuidas tema olukord ja käitumine teid mõjutab. Et te tahaks aidata, aga teil endal tekib käed rüppe laskmise tunne, kui kasuisa ei taha teie abi vastu võtta. Andke teada, et ka teie tunnete jõuetust, abitust ja kurbust . Vähemalt ta saab siis kinnitust, et te hoolite. Vanemad inimesed kipuvad meeleolulanguses arvama, et nad on teistele koormaks ja parem oleks, kuid neid üldse poleks. Vananemisega leppimine ja kohanemine on igaühe jaos individuaalne. Osade inimeste jaoks on raske ka üksinduse talumine. Seda eriti siis, kui varasemas elus on inimene olnud väga sotsiaalne. Lisaks kaasnevad ka erinevad tervisekaebused, millega tuleb igapäevaselt edasi elada ja siis pole ka mõni ime, et kannatus raugeb. Kuna akoholil on ka valu tuimestav omadus, siis see võib ka üks tarvitamise põhjus olla. Leitakse lohutsut nii vaimsele (hinge) kui ka füüsilisele valule. Seega on oluline tunda kasuisa käekäigu ja tervise vastu ikka huvi ning võimalusel teda kaasata enda pere tegemistesse, mis tõstab ka temas teistele vajalik olemist suhtumist. Ärge laske end häirida keeldumisest. Vahel tuleb korduvalt nö keelitada või mõelda välja põhjuseid, miks te teda kuhugi kutsute või vajate.

Et teada saada, milline on kasuisa üldine tervislik seisund ja kuivõrd tarvitamine on seda mõjutanud, võiks pöörduda alustuseks perearstile. Põhjusena võibki olla üldine tervisekontroll, mis selles vanuses on ka igati mõistlik. Võimalik, et kui perearst läheneb talle tervise seisukohast, siis ehk sealt kaudu saaks isa mõjutada enda eest rohkem hoolt kandma. Sageli vanematele inimestele just mõjubki paremini, kui nendega räägib nö inimene, kes on nende silmis autoriteet. Omalt poolt võite perearstile anda täiendava vajaliku info, et kasuisa tarbib iga päev alkoholi ja et ta on teile avaldanud elutüdimusmõtteid. Perearst saab täpsemalt hinnata vestluse ja küsimustiku abil ka kasuisa emotsionaalset enesetunnet ning vajadusel alustada raviga või suunata täiendavale eriarsti- psühhiaatri vastuvõtule.

Samuti on teil endal võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas kasuisaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui isa raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

Alkoinfo.ee kodulehelt leiate ka muud huvitavat lugemist. Näiteks, kuidas aidata ennast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/. Lisaks saate lugeda ka lähedastele mõeldud infomaterjali https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

Avaleht > Privaatpostitus: Uudised > Uncategorized @et > Armastus alkoholi vastu – kas tõmme on vastastikune?

Armastus alkoholi vastu – kas tõmme on vastastikune?

Enamasti arvatakse, et alkoholi juurde toob inimese raske lapsepõli ja eluraskused. See ei pruugi aga sugugi olla nii ja tegelikult võib alkohol salakavalalt ära võrgutada igaühe. Kusjuures sageli saab alkoholiga liialdamine alguse vaimse tervise probleemidest.

Inimestele on alati meeldinud oma meeleseisundeid muuta ja alkohol on olnud aastatuhandeid selleks kõige kättesaadavam aine. Kuna meil on olnud alkoholiga väga pikk suhe, siis teatakse alkoholi kohta ka väga palju – kuidas see mõjutab tervist lühiajaliselt ja ka pikemas perspektiivis. Samas on paljudele üllatuseks väga tugev seos alkoholi ja vaimse tervise probleemide vahel.

Psühholoogid näevad oma vastuvõttudel paljusid toredaid ja asjalikke mehi-naisi, kes kurdavad depressiooni või mõne ärevushäire üle. Kui uurida, mida nad juba ise teevad, et kuidagi oma häirega hakkama saada, siis tuuakse muuhulgas ära ka alkoholi tarvitamine masenduse, ärevuse ja pinge maandamiseks ning negatiivsete emotsioonide tuimestamiseks. Kui edasi küsida, kas ka aitab, siis leitakse, et jah – justkui aitab! Sellega võiks ju nõustudagi, sest alkohol (ja ka muud rahustid) aitavad suurepäraselt mõtlemist pärssida ja emotsioone tuimestada. Purjus olles tundub lihtsam maailma raskuse ja enda muredega hakkama saada ning sel hetkel ei mõtle homse peale.

Halastamatu võrgutaja

Paraku on alkoholi suhtumine inimesse silmakirjalik – alguses võrgutab ta oma positiivse palgega, pakkudes eufooriat, lõõgastust ja rahu. Sotsiaalseltki on alkoholitarbimine suhteliselt sallitud niikaua, kuni sellega ilmselgelt üle piiri ei minda ja probleeme ei teki. Suhte süvenedes ja intensiivsemaks muutudes tuleb välja alkoholi tõeline pale oma ahne, kontrolliva, manipuleeriva ja halastamatu sisuga. Selgub, et ilma alkoholita enam ei saagi. Selleks ajaks on alkohol jõudnud juba ajus laastustööd teha, neurokeemiline tasakaal on muutnud, sõltuvuse mehhanismid on käivitunud, probleemid süvenenud. Nüüd on suhet lõpetada juba raske, sest kuigi vahepeal paistab alkoholi kole nägu, pakub ta kohe manipuleerivalt leevendust järgmise dringi näol, mis olukorda näiliselt justkui kergendab, kuid tegelikult seob aina rohkem. Seega oleks kõige parem, kui inimesed juba alguses alkoholi paremini tundma õpiksid ja ei looks temaga püsisuhet stiilis mõned õlled tööpäeva lõpetuseks või veinitamine õhtuse telekavaatamise juurde. Sa ei pruugi märgata, kui klaasist veinist saab aja jooksul pudel ning varsti sa ei mäletagi enam, millal veetsid õhtut viimati veinita.

Väga halb unerohi

Alkoholi peetakse ka heaks unerohuks, sest aitab pärast pingelist päeva rahuneda ja kiiremini uinuda. Esmapilgul tundubki, et uneprobleemide iseravimine alkoholiga on suurepärane mõte – uni tuleb seda kiiremini, mida suurem on alkoannus. Muremõtted justkui kaovad. Sellise „ravimeetodi“ pikemaajalisel rakendamisel annused aga aina suurenevad, sest sama efekti saamiseks on vaja rohkem tarbida. Alkoholiuimane uni on rahutu ja järgmine päev kehvalt magatud öö tõttu uimane. Seega tasub endalt küsida, kas ikka tasub alkoholiga uneprobleeme ravida või otsida abi hoopis tervislikumast elustiilist, uneterapeudilt ja unehügieeni muutmisest.

Alkoholiprobleemi endale tunnistamine on väga raske ning paljud sõltlased ja liigtarvitajad petavad end mõttega, et nemad küll alkohoolikud pole ja kui tahavad, võivad iga kell joomise jama jätta. Reaalsus räägib taga midagi muud. Võimalik, et nad on seda ka korduvalt üritanud teha, kuid alati alkoholi juurde tagasi pöördunud. Nad ei arvesta sellega, et sõltuvuse keskne tunnus ongi kohati lausa vastupandamatu tung ainet tarvitada, mille vastu ei toimi isegi kõige siiramad loobumiskavatsused.

Stressi, alkoholiga liialdamise ja muude vaimse tervise probleemide sasipuntrast on keeruline välja tulla. See muidugi ei tähenda, et paljud inimesed sellega ise või lähedaste abiga hakkama ei saaks. Kui oma jõududest ei piisa, saab abi saamiseks pöörduda vaimse tervise spetsialistide poole (perearst, psühhiaater või psühholoog). Igal juhul tasuks teha inventuur oma alkoholitarbimise mustrites ning häirekell võiks hakata lööma, kui alkoholist on saanud igapäevane vaba aja veetmise kaaslane.

Novembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, mis keskendub alkoholitarvitamise ja vaimsete häirete seostele.
Kariina Laas, PhD, kliiniline psühholoog

Allikas: Lääne Elu