Tere
Te olete juba teinud asju, mis tõenäoliselt on teda ka mingil moel ikkagi aidanud. Kasvõi see, et ta mõtles sellest rohkem, kuidas ta selleni oma elus on jõudnud ja kaalus ju isegi ka spetsialisti juurde minekut. See, et inimene on enda tarvitamises muutuste tegemise osas nö kahevahel, on sage nähtus. Ärge heitke meelt, kui ta ükspäev räägib, et tahan ja siis jällegi, et ei taha. Kuna ta elab ka üksi ja väikses kohas, siis võib ette kujutada, et ta kogeb palju üksindust ja peletab seda tunnet eemale alkoholi tarvitades. Töö kaotus on inimeste jaoks väga suur kaotus ja seda just eriti meeste puhul. Töö annab inimese elule teatud eesmärgi, olla oodatud, olla vajalik jt. Siinkohal võiks ehk rääkida tema ednise tööandjaga, et kui äi omal moel ikka pingiutab, siis ehk on tal võimalus tööle tagasi saada. Esilagu kas või katseajaga. See võib osutuda motivaatoriks. Kindlasti ei tohiks teda oma mõtete ja eluga päris üksi jätta, sest sellisel juhul võib meeleheide ja lootusetus süveneda. Selle teema ikka ja uuesti tõstatamine on tähtis. Üks vestlus- see esimene aus vestlus ja oma abi pakkumine, on teil ju tegelikult juba maha peetud. See on lähedaste jaoks kõige raskem tavaliselt. Tasub ikka ka jälle uuesti rääkida. Tal on vaja seda kuulda, et tema oma muredega läheb teile korda, et te hoolite. Seda tuleb aga teha siis, kui inimene on kaine. Isegi, kui ta keeldub, siis jätke nö uks vestluseks lahti, juhul kui sa ühel päeval ümber mõtled, siis anna mulle teada, ma võin isegi tulla sinuga vastuvõtule kaasa. Selle nö toetava õla pakkumine võib anda inimesele ka julgema tunde. Saab ka öelda, et käime üks kord ära ja kui kohe üldse ei sobi, siis nii on.
Muidugi saab alati pööruda ka perearsti vastuvõtule. Võib olla on see äia jaoks turvalisem ja usalduslik kontakt on juba olemas. Paljud perearstid on saanud ka väljaõppe, kuidas alkoholitarvitamise häiret ravida ja inimest nõustada.
Vahel võib olla nii, et inimeses tekkiv pettumus, süü ja häbi tunne, et lase lihtsalt abi vastu võtta. Tarvitamise tagajärjel saab aju inimesel kannatada ja seda tuleb ka vahel ravida, nii nagu teisi organeidki. Kui süda torgib, siis ikka minnakse arstile, aga kui alkoholitungile vastu ei pea, siis seda kuidagi loetakse vähem tähtsaks.
Eestis on täiesti olemas ravi-ja nõustamisteenused, kuhu saab abi saamiseks pöörduda. Ravi sisu kohta saate lugeda: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/. Alati ei peagi haiglasse nö sisse minema. On ka teisi raviviise. See on ka see, mida inimesed sageli kardavad, et mind pannakse nö kuhugi luku taha. Ravikeskuste kohta leiate kontaktid siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Ma saan teie kirjast aru, et te olete juba teadlik sellest, kuida rääkida tarvitamisest äiaga, kuid panen igaks juhuks siia ka veel selle kohta lingi, kust saate just lugeda selle kohta, kuidas peaks rääkima ja käituma: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/
Lisaks ka veel infomaterjal: “Mida teha, kui lähedane joob”
file:///C:/Users/DELL/Dropbox/AJK%20Kliinik%20O%C3%9C/TAI%20ALKORAVI/mida%20teha%20kui%20l%C3%A4hedane%20joob%20artikkel.pdf
Olge järjekindel temaga vesteldes ja proovige teda kaasata enda pere tegemistesse, et ta tunneks end vaatamata töö kaotusele siiski vajalikuna ja väärtustatuna. Vahel ongi ainuüksi olnud juba sellest abi, kui inimene saab olla vajalik kasvõi enda lastele või lapselastele ja teda ei jäeta kõrvale.
Te olete väga hooliv minia!