Tere Mul on mure alkoholisõltlasest emaga, kes on joonud 27 aastat, nüüd pole enam joomistel vahesid ja olen kõik meetmed tarvitusele võtnud, mida psühhiaatrid, alkoinfo lehekülg ja kõik muud sellega seotud organisatioonid, veebilehed pakuvad.Ma ei ole arsthiaridusega ega ametlikult pädev inimene hindama sundravi vajadust sellest (ametlikust) aspektist, kuid 27.a kogemuse juuresmida on rohkem kui mõne arsti tööstaaž tunnen ma oma ema pilku, joomisharjumusi, olen võimeline ette nägema iga tema järgnevat liigutust, hindama käitumist paremini kui ükski muu isik ja võin väita, et see inimene vajab sundravi. Tal on kõik määruses nimetatud sundravi kohaldamise eeldused olemas ja enamgi veel. Püüan edasi anda väikse kirjelduse. Ta tarvitab üle 1,2 liitri kanget aloholi ööpäevas, ta joob enam kui kuu aega jutti nii, et tal pole isegi 5 min kainet momenti, ta on vaimselt nii ebastabiilne, et üks hetk nutab ja teine hetk tuleb noaga kallale, tal on nn hullupilk silmades (ta ei näeks nagu midagi muud peale viinapudeli), ta ähvardab mind koguaeg tappa ja samamoodi oma 86 aastast ema, talle ei lähe korda mitte ühegi lähedase kannatus (ma olen ise olnud palju kordi sellepärast haiglas), leian ta pidevalt teadvuseta põrandalt, ta suitsetab voodis ja igalpool, mis on korduvalt põhjustanud väga ohtliku olukorra (õnneks olen õigel hetkel jaole saanud), tal on olnud deliiriumid (nt lõikab tugitooli lõhki ja väidab, et selle sees on inimene), purjus peaga minu kõrval istudes väidab, et teda vägistatakse samal ajal ja mängib seda kaasa, lubab enesetapu teha, on sõitnud alkoholijoobes autoga, ta on ettearvamatu ja ohtlik iseendale suitsiidi, alkoholimürgituse, tulesurma, autojuhtimise ja oma hallutsinatsioonide põhjustatud tegevuste tõttu. Ta on ohtlik teistele isikuvastaste kuritegude (noaga ründamised, käsipidi ründamised) tõttu, passiivsetest joomisest tekkinud kannatustest ma ei hakka rääkimagi- ma ei ole võimeline töötama, elama, kandma teiste eest hoolt enam, olen kõik ööd magamata. Olen käinud nii paljude psühholoogide ja psühhiaatrite juures, kes kirjutavad mulle esimesel kohtumisel antidepressante ja rahusteid, kuid see ei aita. Kellegi teise vaba valik end surnuks juua on minu sundvalik loobuda oma tervisest, pereelust, tööst. Ma olen proovinud 1000 kordi rääkida temaga kainel momendil, et lähme ravile, et ma aitan ja maksan ja teen kõik, mis võimalik, tulen kasvõi töölt ära ja istun haiglavoodi kõrval, mitte miski ei aita. Aasta algul sain ta pettusega Võru haiglasse, kus isegi analüüsi ei tehtud, kuid ometi millegi põhjal väitis arst, et tema enesehävitusliku käitumise juures on tal mingi näitaja 4x hullem tavapärasest. Sunniviisiliselt ma teda sülle võtta ei saa ja ravile viia. Olen perearsti kohale kutsunud korduvalt, ta ei oska ka midagi teha, sest ta ei allu mitte kellelegi. Olen kiirabisse helistanud, kust mulle öeldakse, et nemad ei tegele joodikutega, ometi ei ole alkoholitarbimine illegaalne ning igal inimesel on õigus ravile. Kõik on siiamaani õnneks läinud, maja tulekahju oleme suutnud vältida, inimesed on mingil moel tema purjus peaga sõitmisest eluga pääsenud. No mida on vaja, et teda sundravile saata? Kas tuleks esimene laip ära oodata? Määrus ütleb, et taotuse sundravi kohaldamiseks kohtule saab esitada ainult arst, sotsiaaltöötaja vms pädev isik. Ma olen kõik need instantsid isiklikult läbi käinud, veel tänagi sai soptsiaaltöötajaga räägitud, pühapäeval käisin Tartu Raja 31 haiglas, rääkisin Viljandi Jämejala haiglaga.Sõltuvusravi osakond suunas mind hooldusoskonda, sundraviosakond akuutsetesse, vastust pole kuskil. Küsisin, et kuidas saab sundravi kohaldamist algatada, ka sellele ei osatud vastata. Mind suunatakse koguaeg mujale, Tartu ütles, et nende haigla pole üldse kohaldatud alkoholismi ravile…Kõik allikad viitavad sellele, et alkoholism on sõltuvushaigus ja seda tuleb ravida vastavas asutuses, aga samas esimene tunnus on, et alkohoolik ei tunnista seda. Kui ta ei tunnista seda, siis mismoodi ta sinna ravile peaks minema. Ükski hull ei väida, et ta hull on. Ma olen lihtsalt ahastuses. Ma lihtsalt kaotan oma ema, ma ma ei leia abi. Ma olen nõus ravi eest maksma, ma olen nõus käima läbi tulest ja veest,et aidata, mul on lihtsalt nii valus. Kui sellele abi ei saa, siis tekib riigile minu ja teiste lähedast näol veel ülalpeetavaid ja ühiskond kaotab ka need töökäed.Palun aidake mul leida viis, kuidas saata ema sundravile. Kasvõi see taotlus, mis tuleb kohtule esitada sundravi taotlemiseks. Ma saan sinna nii sotsiaaltöötaja kui ka perearsti allkirja kui vaja.

Tere
Mul on mure alkoholisõltlasest emaga, kes on joonud 27 aastat, nüüd pole enam joomistel vahesid ja olen kõik meetmed tarvitusele võtnud, mida psühhiaatrid, alkoinfo lehekülg ja kõik muud sellega seotud organisatioonid, veebilehed pakuvad.Ma ei ole arsthiaridusega ega ametlikult pädev inimene hindama sundravi vajadust sellest (ametlikust) aspektist, kuid 27.a kogemuse juuresmida on rohkem kui mõne arsti tööstaaž tunnen ma oma ema pilku, joomisharjumusi, olen võimeline ette nägema iga tema järgnevat liigutust, hindama käitumist paremini kui ükski muu isik ja võin väita, et see inimene vajab sundravi. Tal on kõik määruses nimetatud sundravi kohaldamise eeldused olemas ja enamgi veel. Püüan edasi anda väikse kirjelduse. Ta tarvitab üle 1,2 liitri kanget aloholi ööpäevas, ta joob enam kui kuu aega jutti nii, et tal pole isegi 5 min kainet momenti, ta on vaimselt nii ebastabiilne, et üks hetk nutab ja teine hetk tuleb noaga kallale, tal on nn hullupilk silmades (ta ei näeks nagu midagi muud peale viinapudeli), ta ähvardab mind koguaeg tappa ja samamoodi oma 86 aastast ema, talle ei lähe korda mitte ühegi lähedase kannatus (ma olen ise olnud palju kordi sellepärast haiglas), leian ta pidevalt teadvuseta põrandalt, ta suitsetab voodis ja igalpool, mis on korduvalt põhjustanud väga ohtliku olukorra (õnneks olen õigel hetkel jaole saanud), tal on olnud deliiriumid (nt lõikab tugitooli lõhki ja väidab, et selle sees on inimene), purjus peaga minu kõrval istudes väidab, et teda vägistatakse samal ajal ja mängib seda kaasa, lubab enesetapu teha, on sõitnud alkoholijoobes autoga, ta on ettearvamatu ja ohtlik iseendale suitsiidi, alkoholimürgituse, tulesurma, autojuhtimise ja oma hallutsinatsioonide põhjustatud tegevuste tõttu. Ta on ohtlik teistele isikuvastaste kuritegude (noaga ründamised, käsipidi ründamised) tõttu, passiivsetest joomisest tekkinud kannatustest ma ei hakka rääkimagi- ma ei ole võimeline töötama, elama, kandma teiste eest hoolt enam, olen kõik ööd magamata. Olen käinud nii paljude psühholoogide ja psühhiaatrite juures, kes kirjutavad mulle esimesel kohtumisel antidepressante ja rahusteid, kuid see ei aita. Kellegi teise vaba valik end surnuks juua on minu sundvalik loobuda oma tervisest, pereelust, tööst. Ma olen proovinud 1000 kordi rääkida temaga kainel momendil, et lähme ravile, et ma aitan ja maksan ja teen kõik, mis võimalik, tulen kasvõi töölt ära ja istun haiglavoodi kõrval, mitte miski ei aita. Aasta algul sain ta pettusega Võru haiglasse, kus isegi analüüsi ei tehtud, kuid ometi millegi põhjal väitis arst, et tema enesehävitusliku käitumise juures on tal mingi näitaja 4x hullem tavapärasest. Sunniviisiliselt ma teda sülle võtta ei saa ja ravile viia. Olen perearsti kohale kutsunud korduvalt, ta ei oska ka midagi teha, sest ta ei allu mitte kellelegi. Olen kiirabisse helistanud, kust mulle öeldakse, et nemad ei tegele joodikutega, ometi ei ole alkoholitarbimine illegaalne ning igal inimesel on õigus ravile. Kõik on siiamaani õnneks läinud, maja tulekahju oleme suutnud vältida, inimesed on mingil moel tema purjus peaga sõitmisest eluga pääsenud. No mida on vaja, et teda sundravile saata? Kas tuleks esimene laip ära oodata? Määrus ütleb, et taotuse sundravi kohaldamiseks kohtule saab esitada ainult arst, sotsiaaltöötaja vms pädev isik. Ma olen kõik need instantsid isiklikult läbi käinud, veel tänagi sai soptsiaaltöötajaga räägitud, pühapäeval käisin Tartu Raja 31 haiglas, rääkisin Viljandi Jämejala haiglaga.Sõltuvusravi osakond suunas mind hooldusoskonda, sundraviosakond akuutsetesse, vastust pole kuskil. Küsisin, et kuidas saab sundravi kohaldamist algatada, ka sellele ei osatud vastata. Mind suunatakse koguaeg mujale, Tartu ütles, et nende haigla pole üldse kohaldatud alkoholismi ravile…Kõik allikad viitavad sellele, et alkoholism on sõltuvushaigus ja seda tuleb ravida vastavas asutuses, aga samas esimene tunnus on, et alkohoolik ei tunnista seda. Kui ta ei tunnista seda, siis mismoodi ta sinna ravile peaks minema. Ükski hull ei väida, et ta hull on. Ma olen lihtsalt ahastuses. Ma lihtsalt kaotan oma ema, ma ma ei leia abi. Ma olen nõus ravi eest maksma, ma olen nõus käima läbi tulest ja veest,et aidata, mul on lihtsalt nii valus. Kui sellele abi ei saa, siis tekib riigile minu ja teiste lähedast näol veel ülalpeetavaid ja ühiskond kaotab ka need töökäed.Palun aidake mul leida viis, kuidas saata ema sundravile. Kasvõi see taotlus, mis tuleb kohtule esitada sundravi taotlemiseks. Ma saan sinna nii sotsiaaltöötaja kui ka perearsti allkirja kui vaja.