18.12.2023 16:46
Tere,
Kirjutan teile murest seoses oma naisega. Nimelt tahaks aru saada, et kas see on tõsine probleem või mitte. Ta joob kuid mitte igapäev, ütleks niimodi nädalas korra vahepeal 2 nädala tagant ja vahepeal ma olen isegi üles endale kirjutanud, et 2-3 korda nädalas. Ta joomised on varjeeruv kuid tavaliselt ta joob liiga palju, kui inimesed ta ümber tunnevad enda piiri, et peaks lõpetama siis nad kustuvad ära lähevad magama või lihtsalt joovad mahla või vett, kuid on kordi olnud kus ta ka imekombel tunneb oma enda piiri ja läheb vee peale üle. Kui teistel tuleb väsimus peale, tema justkui saaks igast joogist energiat juurde ja joob aina rohkem. Kuid see ei lõppe seal ta joob ka üksi mis on minu kõige suurem mure allikas. On kordi kus me tuleme koju või oleme kodus ja siis ta teeb oma õlu lahti või kui ma magama lähen siis ta ütleb, et ta joob enda ühe õlu ära ja siis tuleb magama. Kuid asi on kaugel sellest, tollest ühest õlust saab 5+ õlut ja kui see otsa saab või kui tal “isu” on siis ta võtab külmikust välja veini või siis džinni ja hakkab seda jooma. Peale selle ta ka segab minu und enda laulmisega, kui ma talle ülten et sa segad mind ja võta vaiksemalt või mine teise tuppa siis ta midagi mõmiseb mulle et okei, kuid natukese ajapärast ta laulab jälle edasi, tema muusika on ka kõige valjema peale pandud mis võimalik ta enda kõrvaklapides. Kui ma temaga sellest rääkida tahan siis ta muutub kuidagi tõredaks ja ei taha sellest väga rääkida on kordi olnud kus ta on isegi kurjaks saanud mu peale. Mina ise olen karsklane ma pole juba paar aastat joonud kuid mul pole selle vastu midagi kui inimesed seda vajavad, kuid ma tunnen et see mis tema teeb on liig juba. Me sugulased ja ta enda vanemad on ka mu käest küsinud, et kuidas ma toime tulen sellega, nende asemel oleks juba ammu rääkinud sellest või jätnud ta maha, kuid ma siiski igakord loodan paremat, kuid peale varsti juba 5 aastat koos olles ma tunnen et mu piir hakkab liginema, või ma lihtsalt ei suuda enam sellega tegelda.
Ma lihtsalt tahaks teada saada, et kas see on tõsine probleem kas ma peaks temaga sellest rääkima, sest ma tõesti varsti ei tea kas suudan niimodi edasi minna.
Lugupidamisega,
Helen Noormets
alkoinfo.ee toimetaja
18.12.2023
Tere!
Te olete hooliv mees. Paraku on teie naise puhul tegemist täiskasvanud inimesega, kes ise oma elu eest vastutuse võtma peab. Teie saate talle vaid selgitada, kuidas tema joomine teid mõjutab. Kuna te ise selle teema tõstatasite, viitab tekkinud olukord sellele, et see on teie jaoks tõsine probleem.
Teie poolt kirja pandud kogustest lähtuvalt teeb teie naine kindlasti ka oma tervisele liiga ( vaadake, kus jookseb piir) . Tarvitatava alkoholi kogused ajaga suurenevad, sest alkohol on sõltuvusaine ning teie naine vajab sama tunde saavutamiseks järjest suuremaid koguseid. Kuhu see võib viia, teate ilmselt isegi.
Mida varem selle teemaga tegelema hakata, seda kergemad on tagajärjed ning seda lihtsam on lahenduseni jõuda. Alkoinfo.ee lehel on lähedastele suunatud rubriik. Soovitan seal ringi vaadata ning ära vaadata ka nende inimeste kogemusvideod, kes on olnud sarnases olukorras nagu teie olete. Sealt leiate ka vaimse tervise õe video, mis räägib, kuidas selles olukorras olla ja toime tulla ning kuhu pöörduda.
Soovin teile tugevust ja meelekindlust!
09.11.2023 14:57
Tere olen 20 aastane noormees ja pidevalt on alkohooliga probleeme ja alkohooli juues muutun natuke agressiivseks ja kaotan lähedasi sellega soovin leida abi aga ei tea kust?
Helen Noormets
alkoinfo.ee toimetaja
09.11.2023
Tere. Kurb kuulda. Ilmselt vajate professionaalset abi. Soovitan alustada perearstist ja temaga nõu pidada. Alkoholisõltuvusega tegelevad ka ravikeskused. Abipakkujate kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
09.11.2023 14:55
Kuhu jäi Abot? Ma ei leia teda. Ma vajan teda.
Helen Noormets
alkoinfo.ee toimetaja
09.11.2023
Tere. Aboti aeg alkoinfo lehel sai läbi. Kui vajate abi ja räägite inglise keelt, siis soovitan alla laadida mõne rahvusvahelise äpi, näiteks Woebot on tasuta saadaval ja täidab sarnast rolli.
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Tänapäeval loevad perearstid ja -õed normaalseks, et visiidi käigus räägitakse patsiendiga ka tema eluviisidest ja nende mõjust tervisele, samuti küsitakse alkoholi ja selle tarvitamisharjumuste kohta. Paljud perearstid ja -õed on läbinud spetsiaalsed koolitused, et hinnata alkoholitarvitamisega kaasas käivaid riske, nõustada patsiente ning kaasata olukorrale vastav ravimeeskond.
Perearst ja –õde saavad aidata sul hinnata, kui suurt riski kujutab endast alkohol sinu tervisele, seda tehakse testide ja analüüsi abil. Vajadusel saab perearstilt nõu, kuidas oma alkoholitarvitamist vähendada. Perearst on ka see, kelle poole tasub esimesena pöörduda juhul, kui on vaja ravida kergemaid võõrutusnähte.
Kui patsiendil diagnoositakse alkoholitarvitamise häire, alustab perearst ravi. Kui patsiendil on tekkinud tüsistused või tal on psüühikaga seotud häired, suunab perearst inimese edasi alkoholitarvitamise häire ravikeskusesse.
Alates 2016. aastast on võimalik saada alkoholitarvitamise häire ravi spetsiaalsetes keskustes. Nende ravikeskuste spetsialistid pakuvad terviklikult läbimõeldud ja patsiendi vajadustega ning eelistustega arvestavat ravi.
Ravi eesmärk on alkoholitarvitamise vähendamine või sellest loobumine. Ravikeskuste kohta võib küsida perearstilt, samas võib sinna ka otse pöörduda.
Alkoholitarvitamise häire ravi teenus on keskustes tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele. Teiste tervishoiuteenuste puhul on vajalik ravikindlustus või tuleb nende eest maksta. Ise tuleb maksta ravimite eest. Enamasti on see summa oluliselt väiksem alkoholile kuluvast rahast. Ravi on mõeldud peamiselt täiskasvanud inimestele. Kuna patsient peab olema võimeline täitma arsti korraldusi, siis vastuvõtule ei võeta vastu patsiente, kes on purjus. Samuti võivad ravikeskusesse nõu saamiseks pöörduda patsientide lähedased.
Alates 2023. aastast on tervishoiuteenuse korraldus ja rahastamine üle viidud Tervisekassale. Rohkem infot saab Tervisekassa kodulehelt: Tervisekassa – Alkoholi liigtarvitamise ennetus Küsimuste korral võib pöörduda ennetus@tervisekassa.ee.
Haigla/Koduleht | E-post | Address | Telefon |
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik | 1. Kasutage meie veebivormi; 2.Helistage psühhiaatriapolikliiniku registratuuri 6172644; samale numbrile teatada ka vastuvõtu tühistamissoovist; | Paldiski mnt 52, Tallinn | 617 2644, esmaspäevast reedeni 8.30-17.00 |
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet | 1. Kasutage meie veebivormi; 2 Helistage psühhiaatriapolikliiniku registratuuri 6172644; samale numbrile teatada ka vastuvõtu tühistamissoovist; | Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond | 617 2644, esmaspäevast reedeni 8.30-17.00 |
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik | Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule | Raja 31, Tartu | 731 9100, esmaspäevast reedeni 7.30-18.00 |
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik | Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule | Riia 167, Tartu | 731 9100, esmaspäevast reedeni 7.30-18.00 |
Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik | helen.saluri@ph.ee | Ristiku 1 (F/G korpus, II korrus), Pärnu | 555 38 103, esmaspäevast reedeni 8.00-16.00 |
Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik | alko@vmh.ee | Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandimaa | 5866 5160, esmaspäevast reedeni 8.00-16.00 |
Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakond | registratuur@leh.ee | Meegomäe küla, Võru maakond | 786 8569, esmaspäevast reedeni 8.00-17.00 |
Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet | jelena.kangas@narvahaigla.ee | Vestervalli 15, polikliinik III korrus | 357 1881, esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, reedel 08.00 – 16.00, neljapäeval 10.00-18.00 |
AJK Kliinik | info@ajk-kliinik.ee | Vaksali 17A, Tartu | 5749 3960, esmaspäevast neljapäevani 9.00-16.00, reedel 9.00-14.00 |
Raplamaa haigla | kte@raplahaigla.ee | Alu tee 1, Rapla | 489 0748, esmaspäevast reedeni 9.00-15.00 |
Kuressaare Haigla | kainem.tervem@saarehaigla.ee | Aia 25, Kuressaare | 452 0115, esmaspäevast reedeni 9.00-17.00 |
Valga Haigla | info@valgahaigla.ee | Peetri tn 2, Valga | 766 5206, esmaspäevast reedeni 8.30-16.00 |
MPPK | Vastuvõtule registreerimiseks helistada telefonil 6620680. Vastuvõtuaja muutmiseks või tühistamiseks saata e-kiri info@mppk.ee | Kotka 12, Tallinn | 6620680, esmaspäevast neljapäevani 9.00-18.00 ja reedel 9.00-17.00 |
OÜ Tervisekeskus Elulootus | elulootus@gmail.com kontaktisik Jana Koobak | Paldiski mnt 36a, Tallinn | 6464012, esmaspäevast laupäevani 10.00-14.00 |
Lisaks ravikeskusele on abi saamiseks ka teisi võimalusi.
Pöörduda võib ka psühhiaatrilise abi pakkujate poole, kes ei tööta alkoholitarvitamise häire ravikeskustes. Eelnevalt tuleks veenduda, et teenusepakkujal on leping haigekassaga, lepinguta on teenus tasuline.
Võõrutusravi on mõeldud pikka aega või suurtes kogustes alkoholi tarvitanud inimestele, kellel tekivad lõpetamisel võõrutusnähud. Kuna patsient peab olema võimeline järgima arsti korraldusi, ei võeta ravile purjus inimesi. Osad teenusepakkujad pakuvad ka abi joomasööstu katkestamisel neile, kes ei suuda ise joomatsüklist välja tulla. Teenus on tasuline, seda pakutakse näiteks tilkinfusioonravi või detoksifikatsiooniravi nime all.
Tuleb silmas pidada, et võõrutusravi üksinda, tagasilangust ennetava ravita, ei muuda inimeste joomiskäitumist, tegemist on lühiajalise lahendusega neile, kes ei ole valmis alustama ravi oma joomiskäitumise muutmiseks.
Kui võõrutusseisundis inimesel tekivad krambid, ta on sattunud psühhoosi või deliiriumi seisundisse, võib ta olla ohuks endale ja teistele. Sel juhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi telefonil 112.
Sellel lehel on välja toodud vaid need teenused, mis on tervishoiuteenuste loetelus.
Paljudele inimestele pakub tuge osalemine AA koosolekutel.
AA-sse võib pöörduda igaüks, kes soovib oma alkoholisõltuvusega toimetulemiseks saada teistelt tuge või ise teisi aidata. AA liikmeks olemisega ei kaasne mingeid tasusid ega makse. See ei ole tervishoiu, sotsiaalabi, ega usuline organisatsioon, vaid toetub oma varasemate liikmete kogemusele, mille tuumiku moodustab “Kaksteist sammu” paranemisprogramm.
Osalemine AA-s võib pakkuda täiendavat motivatsiooni nii ravil olles, kui ka pärast aktiivse raviperioodi lõppu. Rohkem infot ja lähima AA koosoleku leiad siit: http://aaestonia.com/koosolekud
Loe ka tänapäevastest alkoholitarvitamise häire ravi põhimõtetest ning vaata millal pöörduda spetsialisti poole!