VIDEOD | Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks?

Kes ei oleks rängas pohmellis tõemeeli vandunud: ma enam ei joo! Ausõna, mitte iialgi! Kuni järgmise korrani… Ent kuidas see päriselt õnnestuks, nii et seda järgmist korda ei tulekski? Eriti kui alkoholisõltuvus on arenenud nõnda kaugele, et napsitamine tundub sama loomulik kui hingamine.

Universaalset retsepti alkoholisõltuvusest vabanemiseks pole paraku olemas. Küll aga palju igasuguseid võimalusi: kellele piisab tahtejõust, kes vajab ka midagi muud, nagu näiteks sensitiivi, anonüümsete alkohoolikute rühma, 12 sammu programmile toetuvat kliinikut, psühholoogi nõuannet, joomatungi vähendavaid tablette, usku pöördumist, joomisvastast süsti või ampulli.

Peeter Simm: see on košmaar!

Filmirežissöör Peeter Simm (64) mäletab hästi, kui vaevaline on pärast tsüklit kaineks saada. „Kui oled mitu päeva joonud, tuleb suhu õudne läbu,“ meenutab ta. „Alkoholi lagunemisel tekib atseetaldehüüd, mis on kõva mürk. Sellest tulevadki kõige raskemad võõrutusnähud ja suhu atsetoonimaitse. Kui on alkoholimürgistus, siis läheb keel mustaks. Viin tundub juues magus nagu suhkruvesi. Kui pole midagi peale võtta, siis võib ära kärvata, sest veri muutub nii paksuks nagu mustasõstramoos, tunned, kuidas käed ja jalad hakkavad ära surema.“

TERVIS TULI: Kui Peeter Simm leiab vähegi aega, siis hüppab ta jalgratta selga ja väntab korraga 25–50 kilomeetrit, vahel lausa 70–80. „Mulle tundub, et olen praegu tervem kui 18 aastat tagasi, kui veel jõin,“ leiab Peeter. (Tatjana Iljina)

Joomases poolunes on Peeter näinud toimumas asju, mida tegelikult ei ole. „See on košmaar. See on päris põrgu!“ kirjeldab ta. „Kohutavaim kogemus oli see, et Jüri Toomepuu valimisreklaamis kasutatud laul „Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis…“ toksis mul sees nagu viimsepäevakell.“

Peetril aitas joomisega lõpu teha grupiteraapia, mille rühmades järgitakse 12 sammu programmi. Ikka üks päev korraga. Esimest korda gruppi minnes kössitas ta toanurgas, nägu pohmellist punane, ja kuulas saatusekaaslaste jutte. Sellest pohmellipäevast sai tema uus sünnipäev: päev, kui ta läks rühma ja jäi kaineks.

„Hakkasin kohe grupiteraapiasse uskuma. Mulle avaldas muljet just see, kui avameelselt rääkisid naised, kes rühmas olid. See mõju oli nii suur, et mind niimoodi usaldatakse,“ kinnitab Peeter. „Grupis öeldakse, et kui sa tahad joomist maha jätta, siis saame sind aidata, aga kui ei taha, eks siis joo edasi. Motivatsioon peab olema. Kui inimesed tulevad grupiteraapiasse, siis nad räägivad selle kohta muinasjutte: lastest, naistest, värkidest. Tegelikult on ainult üks toimiv põhjendus, kõik muu on jama. See pole tünnifilosoof Simmi väljamõeldis, vaid peaaegu dogma: joomise saab lõpetada ainult surmahirm. Kogu muu jutt kohusetundest ja millest tahes on küll kena, aga see ei kehti. Kui surmahirmu pole, siis võib rahus edasi juua.“

Kui Peeter lõpetas napsitamise, ei hakanud ta pidusid vältima. Natuke küll pelgas, et kui mõnel Vene filmifestivalil viinapitse kokku ei löö, siis heidavad kohalikud ette, et kas ta neid ei austa. „Täiesti vastupidi!“ rõõmustab Peeter. „Piisas ühe korra viitamisest, et ma ei võta, ja mitte kordagi pole keegi sundinud. Üks vene kelner küll ütles mulle, kui tellisin alkoholivaba õlut: „Härra, kas te teate, et alkoholivaba õlu on samm teel, mis viib täispuhutava naiseni.““

Kuigi peagi täitub Peetril juba 19 aastat kainust, käib ta ikka aeg-ajalt grupiteraapia rühmas. Miks ometi? „Et mul oleks meeles, kui õudne oli hommikul pohmelliga tõusta. Kui tuvi lendas akna taha ja kriipis küüntega plekist aknalaual, jube lind!“ ütleb Peeter. „Põrguvärav on igal inimesel eri koha peal. Mõnel on üks raske pohmell ja see on tema meelest nii hirmus, et ta ei taha rohkem juua. Mõnele on rohkem vaja.“

Gaute Kivistik võttis joomisest lõbusama poole

Raadio- ja telesaadete juht Gaute Kivistik (46) tunnistab: „Aastail 1997–2007 olin täiesti kaine ehk kümme päeva. Sedagi ainult sellepärast, et võtsin ravimit, millega koos ei tohtinud juua. Tavaliselt jõin päevas ikka vähemalt õlle ära.“

Umbes 24aastasena algas Gautele oravarattas tiirlemine. Äratuskell helises kell pool viis, et minna Kuku raadiosse hommikuprogrammi tegema. Päeval käis ta igasugu nõupidamistel ja tegi telesaateid. Ürituste juhtimine ja osa teisigi töid algas õhtul, nii kella seitsmest-kaheksast. Pärast esinemist läksid muusikud ja teisedki edasi pidutsema. Magama õnnestus minna näiteks kella kahe paiku öösel… aga äratuskell helises ikka pool viis.

ISU SAI OTSA: Gaute Kivistiku meelest on tal vedanud: tal õnnestus võtta joomisest see lõbusam pool ning õigel ajal lõpetada. Fotol juhib ta televiktoriini “Eesti mäng” finaalsaadet 2017. aastal. (Keit Paju)

„Paar-kolm tundi und, hommikul ärgates kallad klaasi napsi ja lähed uuele ringile,“ meenutab Gaute. „Lõpus tarvitasingi alkoholi nagu stimulanti, et ennast käimas hoida.“

30. eluaasta paiku oli joomine muutunud Gautele rutiinseks. „See oli nagu arstirohi,“ nendib ta. „Võtsin 80kraadist rummi, ühe väikese pudeliga ratsutad ikka mitu tundi.“ Et rohi oleks alati käepärast, hoidis ta pudeleid kõikjal: kodus katlamajas ja garaažis, autos, tööl, kotis ja rõivaste taskutes.

Kui Gautel sündis teine laps, siis ta leidis, et kolmel rindel korraga ikka ei tegutse: ei saa samal ajal viina võtta, lapsi kasvatada ja tööd teha. „Ühel hetkel vaatasin, et see läheb raskeks. Samal ajal läks õnneks joomise isu üle,“ kirjeldab Gaute üht kevadist hetke üheksa aasta eest. „Mul oli kodus katlamajas Vana Tallinna pudel. Võtsin lonksu, panin siis pudeli aknalauale ja korgi peale, et hiljem võtan. Aga ei tahtnudki rohkem. Väike iiveldus oli ka sees, nagu ikka, kui mingist asjast on küll saanud. Ma ei otsustanud, et tänasest enam ei joo. Lihtsalt see pudel jäigi seisma.“

Gaute meelest on tal vedanud: tal õnnestus võtta joomisest see lõbusam pool ning õigel ajal lõpetada. Ta pole kunagi täielikku karskust taga ajanud. Üksvahe mõtles ta isegi, et ehk oleks tervislik võtta päevas pitsike. Ta prooviski mõnda aega nõnda teha, aga avastas ikka ja jälle, et nädal või kaks kuud on mööda läinud nii, et ta on unustanud pitsitäit võtta. Ja siis loobus.

„Inimesele, kes on elus olnud palju purjus, on kaine olemine omamoodi mõnuaine. Kerge ja lihtne on asju teha. Saad kõigest hästi kiiresti aru,“ leiab Gaute. „Hommikul ärkad üles ja sul on kohe hea olla, saad hakata toimetama. Mitte ei pea mõtlema, kas ma jõuan seda või teist teha. Näiteks et mul on intervjuu pooleli, aga enne seda võtsin natuke liiga palju, nii et ma ei suuda esitada keerulisemate sõnadega küsimusi. Räägid ministriga ja mõtled, kuidas küsida järgmist asja selliste sõnadega, et täis- ja kaashäälikud ei oleks väga ebasobivas järjestuses. See teeb ju elu tegelikult jube raskeks.“

Gaute usub: „Arvan, et kui oleksin samamoodi joomist jätkanud, eks ma oleks ikka surnud. Inimene ei ole nagu tünn, kuhu muudkui valad. Liiter viina päevas, 400 liitrit aastas. Lõpuks läheb midagi katki.“

Kaja Heinsalu lootis päästvale printsile

Endine alkohoolik Kaja Heinsalu (47) jõi 24–25aastasena peaaegu iga päev, kas siis üksi või kellegagi koos. „Niikaua jõin, kuni ära kukkusin. Pudel veini oli minu jaoks liiga vähe. Võisin vabalt pudeli viina üksinda ära juua. Senikaua jõin, kuni kõik oli otsas,“ nendib Kaja.

Naine ei tunnistanud endale, et tal on välja kujunenud alkoholisõltuvus. „Mõtlesin, et joon sellepärast, et mu elu on korrast ära. Et kui ma oma elu korda saan, siis ma enam ei jooks,“ räägib Kaja. Kui noor naine käis passi jaoks uut pilti tegemas, siis sai ta šoki: peeglist vaadates sätid ennast ju ikka kenama nurga alla, aga kiretu passifoto näitas halastamatu selgusega tema alkoholist laastatud nägu.

SILMAD SELGEKS: Pidevast joomisest välja rabelnud Kaja Heinsalu on nüüd pühendunud teiste alkoholisõltlaste aitamisele. Kainuse lisaboonus oli talle see, et hommikul ärgates vaatavad peeglist vastu selged silmad, mitte paistes ja pohmellis nägu. (Laura Nestor )

„Noore naisena mõtlesin, et kui tuleb prints valgel hobusel, küll ma siis alles muutuksin. Aga miks peaks üks prints tahtma niisugust kriisis olevat joovat naist, seda küsimust ma endale ei esitanud,“ muigab Kaja. „Jumal tänatud, et need printsid ei tulnud ja olin sunnitud enda kaoses eluga midagi ette võtma. Kui sa ei leia oma põhja, siis ei uju ka suure tõenäosusega välja ega ka upu, ukerdad kuskil vahepeal.“

Kaja otsis abi – ja leidiski. Pärast seda, kui ta oli joomisega liialdanud kuus aastat, täitus tal nüüd eelmisel nädalal 22 kainena elatud aastat. „Tänu sellele, et pean iga päev meeles, et olen sõltlane. See on omamoodi paradoksaalne: teadvustades, et olen haige, saan elada terve inimesena,“ seletab Kaja.

Muide – kui ta jättis joomise maha, hakkas tema senine välimus kiiresti taastuma. „See oli tugev boonus: vaatad hommikul peeglisse ja sa pole paistes ega pea pohmelli varjama,“ muigab Kaja.

Ta tegutseb alates 2016. aastast sõltuvusnõustajana enda loodud TSF Kliinikus, kus toetutakse 12 sammu programmile. Kliinikus ei tegelda joomise vähendamisega, et näiteks kümnelt klaasilt kahele üle minna. Eesmärk on täielik karskus. „Alkoholiga rikume ära aju võime tunda ilma selleta rõõmu,“ nendib Kaja. Ta on selle rõõmutunde kainelt elades uuesti üles leidnud.

Artikkel põhineb Evelin Kivimaa raamatul „Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks?“ (2018, Menu Meedia ja Rahva Raamat), mille esitlus on täna kell 18 Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus.

Kust saab abi, et joomisest vabaneda

·        Ravikeskused – alkoholiga kimpus olevad inimesed ja nende lähedased saavad abi (nõustamine, psühhoteraapia) haiglate juurde asutatud viies ravikeskuses. Ravi on tasuta, sh ravikindlustuseta inimestele. Tuleb maksta vaid ravimite eest.

Põhja-Eesti regionaalhaigla – Tallinn, Paldiski maantee 52 (III korrus); e-post kte@regionaalhaigla.ee; tel 617 2582.

Tartu ülikooli kliinikum – Tartu, Raja 31; vastuvõtule registreerumine http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine#top; tel 731 9100.

Pärnu haigla – Pärnu, Ristiku 1 (F/G-korpus II korrus); e-post helen.saluri@ph.ee; tel 447 3296.

Viljandi haigla – Viljandimaa, Jämejala küla, Pargi tee 6; e-post alko@vmh.ee; tel 5866 5160.

Lõuna-Eesti haigla – Võrumaa, Meegomäe küla; e-post registratuur@leh.ee; tel 786 8569.

·                        Anonüümsete alkohoolikute (AA) rühmad –tegutsevad üle Eesti. AA tugineb 12 sammu programmile, kus räägitakse muu hulgas kõrgemast jõust, mida igaüks saab tõlgendada nii, nagu soovib (nt jumal, kas või seesama AA-rühm jne). Rühmas osalemine on tasuta, kuid võib vabatahtlikult panustada, et nt rühmaruumi üüri maksta. Veebileht aaestonia.com, e-post teenindus@aaestonia.com, tel 529 9955.

·        Al-Anon pererühmad – mõeldud alkohoolikute lähedastele. Kasutavad AA 12 sammu programmi. Veebileht alanoneesti.wordpress.com.

Tallinna rühm –  Kentmanni 7 / Kauka 1 keldrikorrusel; e-post alanon.eneseabi@gmail.com; tel 5666 7612.

Viljandi rühm – Uku 11a, tel 523 3167.

·        Lootuse küla – alkoholi- ja narkosõltlaste võõrutamine. Programm kestab 10–12 kuud, soovijad saavad osaleda jätkuprogrammis. Oluline koht programmis on usul, ent usklikkus pole osalejatele kohustuslik. Veebileht lootusekula.ee.

Lootuse küla – Harjumaa, Laitse; tel 671 6198 ja tel 5663 3804; e-post info@lootusekula.ee.

Järvakandi keskus – Raplamaa, Kehtna vald, Ahekõnnu küla; e-post jarvakandi@lootusekula.ee; tel 5301 2185.

Keila keskus – vaheetapp, kus elavad mehed, kes on programmi lõpetanud, kuid ei soovi veel omaette elama asuda. Harjumaa, Keila, Jaama 5; e-post keila@lootusekula.ee; tel 5919 1680.

·        Samaaria – kristlik abiorganisatsioon, mis aitab ühiskonnast tõrjututel (nt alkohoolikud, vanglast vabanenud ja kodutud) naasta tavapärase elu juurde. Veebileht samaaria.ee, tel 473 1007.

Haapsalu turvakodu – Haapsalu, Aida 3; tel 473 1007.

Pärnu turvakodu – Pärnu, Sauga-Jõekalda 1; tel 504 7145.

Hiiumaa turvakodu – Käina, Putkaste 11; tel 463 6147.

·        Kliinik Libertas – 12sammulisel taastumisprogrammil põhinev sõltuvustest (alkoholist vms ainetest, samuti kaassõltuvusest) võõrutamise keskus. Tasuline, ent võimalusel pakub ka tasuta ravi. Klient jääb anonüümseks. Tallinn, Asula 3 (III korrus); veebileht libertas.ee; tel 5564 0023.

·        TSF Kliinik – 12sammulisel taastumisprogrammil põhinev kliinik. Nõustamine alko-, narko- ja ravimisõltuvuse korral, samuti nõustatakse kaassõltlasi (nt alkohooliku lähedasi). Tasuline, ent võimalusel pakub ka tasuta ravi. Klient jääb anonüümseks. Tallinn, Kotka 26 (I korrus), veebileht tsfclinic.ee.

·        Kordamed – meditsiinikeskus, kus muu hulgas pakutakse alkoholismiravi, sh joobest väljatoomist nii kohapeal kui ka kojukutsel. Tasuline. Tallinn, Pärnu mnt 80; veebileht kordamed.ee; tel 611 0011 ja 646 3643.

·        Wismari haigla – alkoholismiravi, sh joobest väljatoomine. Vältimatu haiglaravi (võõrutuspsühhoosid ja prepsühhootilised seisundid, kiirabi toodud haiged) on tasuta. Enamikule klientidest on haiglaravi ja valvearsti esmaabi tasuline. Tallinn, Wismari 15; veebileht wh.ee; polikliiniku tel 662 1068, haiglaravi ja valvearsti ööpäevane tel 662 1093.

·        Veebiallikad

alkoinfo.ee – veebileht, kust leiab infot alkoholismi ja selle ravivõimaluste kohta.

saeioleyksi.ee – vaimse tervise foorum, kus saab muu hulgas arutleda alkoholisõltuvuse teemal.

Millised tabletid võtavad viinaisu ära

Psühhiaater Ants Kask (pildil) selgitab, et Eestis kasutatakse joomise vastu ravimeid, mis jagunevad toimeviisi põhjal ebameeldivus- ja vastikustunnet tekitavateks ning tungi vähendavateks. Kõiki neid ravimeid võib välja kirjutada iga arst, kuid tavaliselt siiski perearst või psühhiaater. Ravimeid tuleb võtta üldjuhul vähemalt pool aastat.

·       Disulfiraam. Hind: 0,4–0,6 eurot päevas. Tabletti tuleb võtta iga päev, esimesel nädalal terve tablett (500 mg), edaspidi pool (250 mg) päevas. Tekitab alkoholi vastu vastikustunnet. Ravim annab psühholoogilise kaitse: inimene teab, et seda tarvitades ei tohi juua. Samuti pakub see keemilise kaitse: kui ta ikkagi joob, hakkab tal halb. Süda peksleb ja tekkida ähvardavad peavalu, hingamishäired, oksendamine jms reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud.

·       Naltreksoon. Hind: üks euro päevas. Tabletti tuleb võtta iga päev. Vähendab joomatungi. Ravimi mõjul eihakka napsitades küll otseselt halb, kuid tekkiv joove või meeldiv efekt on nõrgem.

·       Nalmefeen. Hind: neli eurot päevas. Tabletti võetakse ainult neil päevil, kui on tõenäoline, et läheb napsitamiseks. Vähendab joomatungi. Kui on teada, et õhtul läheb peoks, tuleks tablett mõni tund varem sisse võtta. Joodav alkoholikogus peaks seda ravimit võttes vähenema umbes poole võrra.

Jevgeni Ossinovski: vabadus ennast surnuks juua jääb alles

Mis on Eesti riigis teoksil, et alkohoolikuid aidata? Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (pildil) selgitab: „Jalgratast pole mõtet leiutada. Maailma terviseorganisatsiooni alkoholistrateegias on kenasti kokku võetud neli poliitilist sammu, mis annavad parima tulemuse: hind, reklaam, müügitingimused ja -kohad ning ravi. Kõige sellega tulebki tegelda. Tõstame aktsiisi, piirame reklaami, vähendame alkoholi nähtavust kaubandusvõrgus, jätkame raviprogrammi. Mulle on ette heidetud, et ma tahtvat inimeste vabadust piirata. Vastupidi: alkoholisõltlane pole tegelikult vaba. Ta ainult arvab, et joomine on tema vaba valik, aga tegelikult tal seda pole. Ta saab vaba olla vaid sõltuvusest vabanedes. Vabadus ennast surnuks juua jääb alles ka pärast uute alkoholipiirangute jõustumist, aga mis vabadus see ka on!“

Allikas: Õhtuleht