30.12.2020 12:59
Tere!
Selline küsimus lihtsalt, et kuidas sellest ringseisust välja saada?
Tarbin tihti enda arvates alkoholi. Põhiliselt viina.
Tunnen, et jama on see asi. Õnneks olen siiani suutnud piirata
seda tarbimist just siis kui vaja järgmisel hommikul rooli taha istuda.
Alkomeeter on olemas ja näidanud nulli.
Aga enda jaoks tahaks sellest vabaneda…..tervis on ka midagi,
mida vaja kaitsta. Samas on hea õhtul võtta mõned pitsid peale
rasket tööpäeva et lihtsalt on kergem uinuda. Muidu avastan end
mõtlemast uute probleemide üle ja uni ei kipu enne tunnikest tulemagi.
Mida oskate soovitada?…..tunnen, et kui nii edasi kestab siis võivad
probleemid tulla nii elus endas kui ka tööd tehes.
Parimate soovidega,
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
30.12.2020
Tere
See on väga hea, et mõtlete oma tuleviku peale ja näete riske, mis võivad kaasneda sellega, kui te samal moel jätkate. Ei hakkaks teile siinkohal eraldi soovitusi pakkuma, vaid soovitame pöörduda raviasutuse poole, kust te saate igakülgset abi ravimeeskonna poolt, kuhu kuulub nii psühholoog, vaimse tervise õde, psühhiaater, kui sotsiaaltöötaja. Rohem infot ja ravikeskuste kontaktid leiate siit.
30.12.2020 12:55
Tere.
Üks inimene soovib endale lasta teha alkoholivastase süsti aga ma ei leia mitte kusagilt infot, kus sellist asja teha saaks.
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
30.12.2020
Tere
“Kainem ja tervem Eesti” programmis , mis tugineb tõenduspõhisel ja tänapäevasel käsitlusel, on peamine rõhk nõustamistel ja vajadusel kirjutab psühhiaater ravimid inimesele ravi toetuseks juurde.
Kui ta soovib mingit kindlat süsti, mis peaks aitama ühe korraga, siis seda teenust võivad pakkuda ilmselt mõned erakliinikud. Meil puudub selle kohta informatsioon. Meie soovitame inimesele pakkuda ka nõustamist ja psühholoogilist abi, sest tavaliselt on alkoholi tarvitamise juurpõhjus kusagil mujal või kaasneb sellega mõni teine vaimse tervise probleem, mis samuti käsitlemist vajab.
“Kainem ja tervem Eesti” programmi ravi võimaluste kohta leiate infot siit.
22.12.2020 11:40
Tere! See on tõen. küsimus hepatoloogile. Tarvitasin alkoholi pikalt ja pidevalt aastaid (ligi 20 aastat kolme-nelja pooleaastase pausiga). Nüüd lõpetasin päevapealt. Keskm. kogused olid lõpuks kuni 20 ühikut ööpäevas, aga tavaliselt 15 kanti (kui ikka õigesti arvutasin: 5 prk 5% õlut ja 150-200 g brändit). Käte värin läks üle nädalaga, aga kohe tuli väike palavik (37,1…37,5) ja see ei ole 10 päevaga ära läinud. Võtan B (4000) ja D(4000) vit. ja Livertat. Kas palavik võib olla seotud maksa seisundiga ja kui kaua see võib kesta? Muidu kõik muu on korras ja enesetunne igati hea, ei ole valu kusagil, väljaheited korras ja õiget värvi, nahk ja silmavalged kenasti, kolest. viimati 5,5. Tänan!
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.12.2020
Tere
Meie oleme Tervise Arengu Instituut ja tegeleme alkoholitarvitamise ennetamisega.
Meil ei ole arste. Hepatoloogile mõeldud küsimusega soovitame pöörduda arstidele suunatud keskkondadesse või otse arsti poole.
Tervitades
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
2015. aastal osales Eesti uues üle-euroopalises alkoholiuuringus, mille eesmärk oli saada senisest rohkem teavet alkoholi tarvitamisest põhjustatud kahjude, alkoholi tarvitamise mustrite ning alkoholiga seotud hoiakute kohta. Uuringu tulemustest selgus, et 38% telefoni- ja 46% veebiküsitlusele vastanud inimestest on elanud lapse- või teismeeas koos kellegagi, kes oli üsna sage alkoholitarvitaja või tarvitas palju alkoholi. Umbes pooled ütlesid, et nende elu on kooselu sellise inimesega mõjutanud suurel määral.
Uuring viidi läbi paralleelselt telefoni- ja veebiküsitlusena, uuringu üks eesmärke oli hinnata ka metoodika mõju tulemustele.
Verbaalset väärkohtlemist nendega koos elanud alkoholi liigtarvitaja poolt on kogenud 39% telefoni- ja 56% veebiküsitlusele vastanutest. 33% telefoni- ja 43% veebiküsitlusele vastanutest on olnud tunnistajaks tõsisele füüsilisele vägivallale, mille on põhjustanud nendega koos elanud alkoholi liigtarvitaja. Kõige rohkem esines selliseid kogemusi Balti riikides, sealhulgas Eestis ning kõige vähem Itaalias ja Hispaanias.
Umbes kolmandik on ennast tundnud ebaturvaliselt avalikes kohtades, sealhulgas ühistranspordis kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu. Veelgi enam, vaadates ainuüksi tõsisemat kahju, milleks peetakse kehalisi vigastusi, suurde tülisse sattumist, sõitu joobes juhiga või joobes juhtimisega seotud liiklusõnnetusse sattumist kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu, on kahjusaanute osakaal keskmiselt 35%. Ka siin on Eesti näitaja võrreldes Euroopa keskmisest (20%) kõrgem, madalaim on näitaja Rootsis (10%) ning kõrgeim Leedus (40%).
Uuring kinnitas varasemaid andmeid, et Eestis tarvitatakse alkoholi Põhja-Euroopale omasel viisil, milleks on sagedane purjutamine ehk olukord, kus tarvitatakse korraga suures koguses alkoholi. Täpsemalt, purjutamist on viimase aasta jooksul vähemalt korra kuus ette tulnud 24% telefoni- ja 35% veebiküsitlusele vastanutest. Taoline alkoholitarvitamine kahjustab nii inimest ennast kui teisi tema ümber.
13% telefoni- ja 26% veebiküsitlusele vastanutest on viimase aasta jooksul alkoholi tarvitamise tõttu vähemalt kogenud mälulünkasid. 24% telefoni- ja 35% veebiküsitlusele vastanutest on tundnud süü- ja/või kahetsustunnet pärast alkoholi tarvitamist. Lausa 5% telefoni- ja 7% veebiküsitlusele vastajatest on mõnikord võtnud napsu hommikul kohe pärast ärkamist.
Alkohoolseid jooke ajendab jooma hea mõju otsimine. Inimeste hinnangul tarvitavad nad alkohoolseid jooke seetõttu, et see on lõbus, muudab peod ja üritused paremaks või neile meeldib see tunne, mis tekib pärast alkoholi tarvitamist. Umbes kolmandiku vastajate jaoks on alkohoolsete jookide tarvitamine hea toitumise üks osa. Samas nendib 85% vastajatest, et alkoholi tarvitamine ei ole tervislik ning alkoholist hoidutakse halbade kogemuste tõttu.
Suur osa vastajatest leiavad, et alkohol ei ole tavatoode ja sellele tuleb kehtestada eripiirangud. Üldiselt nõustuvad vastajad erinevaid piiranguid ette nägevate poliitikameetmetega, sh alkoholireklaami keelustamine, alkoholihindade kõrge tase, alkoholi müüvate kohtade väike arv ja kellaajalised piirangud alkoholi müügil.
Eestis läbi viidud uuringu raport.
Uuring viidi läbi Euroopa Liidu ühismeetme (Joint Action) raames 19 riigis. Selle eesmärk oli toetada liikmesriikide ühiste prioriteetide elluviimist kooskõlas Euroopa Liidu alkoholistrateegiaga. Riike võrdlev inglisekeelne raport koos eestikeelse kokkuvõttega.
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.