Spetsialist: Teismeeas alkoholi tarvitamine kahjustab emotsioone ja käitumist kontrollivat ajupiirkonda

Lastevanemate sooviks on kasvatada üles lapsed, kellest saavad vastutustundlikud ja elus hästi toime tulevad täiskasvanud. Alkoholitarvitamine noores eas mõjutab aga otseselt arenevat aju, otsustusvõimet ja enesekontrolli. Enamik lapsevanemaid ongi seda meelt, et lapsed ei tohiks alkoholi tarvitada, kuid mitte kõigil pole usku, et nad suudaksid seda vältida. Lapsevanemate võimalused on suuremad kui nad seda ise arvavad. Järgnevalt lükkame ümber levinuimad uskumused, mis takistavad lastevanematel selgeid piiranguid seada.

“Kui ma ise tarvitan alkoholi, oleks silmakirjalik seda lapsele keelata”

Alkohol on lapsele ehk arenevale organismile oluliselt kahjulikum kui täiskasvanud inimesele. Eriti kahjustab alkoholi varajane tarvitamine aju arengut. Alkoholitarvitamine mõjutab just seda aju osa, mis aitab säilitada kontrolli oma käitumise ja emotsioonide üle, sihipäraselt tegutseda ja eesmärke seada. Alustades alkoholitarvitamist varem kui 14-aastasena, on tõenäosus alkoholist sõltuvusse sattuda ligi 50 % suurem kui neil, kes alustavad täisealisena. Vanemate käitumine on lastele oluliseks eeskujuks, kuid kui lastele selgitada, et täiskasvanutele ja lastele kehtivad erinevad reeglid, siis on nad valmis seda mõistma ja aktsepteerima. Uuringud on näidanud, et piiride seadmine lastele toimib ka nendes peredes, kus vanemad tarvitavad alkoholi rohkem. Lapsele selgitamisel on abiks ka viitamine seadusele, mis keelab alkoholitarvitamise alaealisele. On palju muidki tegevusi, mis on täiskasvanutele lubatud ja lastele mitte, näiteks autojuhtimine, valimistel osalemine, abiellumine, eluasemelaenu võtmine, kinnisvara ostmine jm.

“Alkoholitarvitamine on paratamatu”

Eesti ühiskond on alkoholitarvitamist toetav – alkoholi mittetarvitamist peab sageli põhjendama, aga alkoholitarvitamist mitte. Ometigi on pere roll noorte alkoholtarvitamise ennetamisel tihti suurem kui vanemad ise arvavad. Lapsed õpivad olulisi norme ja väärtusi kõigepealt perelt, seejärel koolist ning alles siis sõpradelt. Osade laste puhul muutub vanemaks saades olulisemaks see, mida arvavad sõbrad, mitte vanemad, kuid kui lastega on varakult loodud hea ja toetav suhe, siis on vanemate arvamus läbi aja tähtsal kohal.

Vanemad saavad laste alkoholitarvitamist vältida, kui seavad kodus selged reeglid, et enne täiskasvanuks saamist ei jooda, ja selgitavad lapsele, miks see vajalik on. Samuti on oluline olla lapsele toeks olukordades, kus talle avaldatakse otsest või kaudset survet joomiseks ja aidata läbi mõelda, kuidas sellistes olukordades käituda.

“Kui ma keelan oma lapsel juua, siis ta joob kindlasti salaja”

Levinud on usk keelatud vilja sündroomi – see, mis on keelatud, tundub eriti ahvatlev. Tihti on käepärast näited elust, kus rangest perest pärit laps pere kontrolli alt vabanenuna teeb just kõike seda, mis varem on olnud keelatud. Selles on küll oma tõetera, kuid võtmeküsimus on, kuidas piire seatakse. Kui seda tehakse autoritaarsel viisil, põhjendamata piiride vajalikkust ja eksimuste puhul karistades, on lapsel raske reegleid austada ja võib tekkida trots. Kui aga piirid kehtestatakse lapsele selgitades, temaga arutades ja rasketes olukordades toetades, siis peavad ka kokkulepped paremini. Isegi kui ei õnnestu lapse alkoholitarvitamist täiesti vältida, on uuringud näidanud, et need lapsed, kellel on kodus alkoholitarvitamisele seatud piirid, joovad vähem kui need, kellel vanemad lubavad alkoholi tarvitada.

“Ma tean inimesi, kes ka jõid teismelistena ja nad saavad oma eluga hästi hakkama”

Meil kõigil on alkoholiga seoses omad kogemused ja teame nii häid kui halbu lugusid. Alkohol ei mõju kõikidele inimestele samamoodi ja ei ole kindlat viisi ennustamaks, kellel võib alkoholitarvitamise tagajärjel tekkida probleeme. Alkoholiprobleemid on sageli varjatud ja võivad välja kujuneda pika aja jooksul, seega ei saa ka kindlalt teada, kas ja kuidas on alkohol ühe või teise inimese elu mõjutanud. Tänapäeva maailmas on noortele suuremad nõudmised kui 30 aastat tagasi, seetõttu on oluline, et alkohol noore inimese aju ja selle kaudu ka tema tulevikus hakkamasaamise potentsiaali ei kahjustaks.

“Vahemere maades juuakse juba väga noorelt ja seal ei ole alkoholiga probleeme”

Vahemere maade kultuuri omapära on tugev kogukond, üksteise käekäigust hoolimine ja sekkumine. Liigsele alkoholitarvitamisele või lausa purju joomisele vaadatakse viltu ning peol olles võib mitu inimest tulla sulle ütlema, et jooksid vahepeal vett või et peaksid koju minema, kuna oled liigselt alkoholi tarvitanud. Purju jäämine ei ole omaette eesmärgiks ja sellesse suhtutakse taunivalt, mistõttu ei näe ka lapsed sellist olukorda tihti ning õpivad juba noorena, et see ei ole sobiv. Võti, mis aitab noorte purju joomist ära hoida, ei ole mitte alaealistele pereringis alkoholi pakkumises, vaid kultuuris tervikuna. Eestis ja teistes Põhjamaades peetakse alkoholitarvitamist inimese isiklikuks asjaks ja inimest joomast ei takistata, pigem valatakse juurde. Vahemere maadeski tarbitakse alkoholi üsna palju ja ka sealkandis on palju alkoholi tarvitamisega seotud haigusi, millest küll leheveergudel ei räägita.

“Ma annan parem lapsele kodus alkoholi proovida kui et ta teeb seda koos sõpradega”

Kodus alkoholi pakkudes loodavad vanemad, et kui alkoholitarvitamine toimub nende silma all, saavad nad lastele õpetada mõõdukat alkoholitarvitamist. Vanemaid hirmutab teadmine, et kui laps tarvitab alkoholi koos sõpradega väljaspool kodu, võib ta ohtu sattuda ja temaga võib midagi halba juhtuda. Seega uskudes, et laste alkoholitarvitamist ei saa niikuinii vältida, on kahest halvast parim variant see, kui lapsed seda kodus vanemate kontrolli all teevad. Vanemad ei taha olla liiga ranged ning liigselt laste ellu sekkuda ja seda kontrollida, ka alkoholitarvitamist peetakse sageli lapse isiklikuks otsuseks. Vanemad peavad oluliseks, et lapsed saaksid avastada elu ise, teha oma otsuseid ja nende eest vastutada. Samas just alkoholi tarvitamine takistab lapsel areneda vastutustundlikuks täiskasvanuks, kes oskab oma impulsse kontrollida ja iseseisvaid otsuseid teha. Uuringud näitavad, et need lapsed, kellel kodus lubatakse alkoholi tarvitada, teevad seda rohkem ka kodust väljaspool.

“Tähtsate sündmuste puhul võiks natuke alkoholi ka lapsele pakkuda”

Pakkudes lapsele tähtpäevade puhul alkoholi, loome lapsel seose, nagu muudaks just alkohol selle tähtpäeva eriliseks. Muutes alkoholi “eriliseks” tooteks, tekitame lapses selle järele isu – samamoodi nagu laps tahaks panna selga ilusaid rõivaid või mängida eriliste mänguasjadega. Lisaks veel alkoholi füüsiline mõju, mis aitab lõdvestuda ja lõõgastuda, ning lapsel tekibki seos, et alkohol on midagi väga erilist ja tähtsat, selle asemel et teha sündmus ise eriliseks. Sel põhjusel on parem vältida ka lastele alkoholi imiteerivaid jooke (nt lastešampus). Et alkohol ei varjutaks sündmuse olemust, leia parem uudseid lahendusi, kuidas muuta tähtpäevad nii laste kui täiskasvanute jaoks eriliseks ilma alkoholita.

“Ma ei usu, et meie lapse klassikaaslased on need, kes joovad”

Võib juhtuda, et sinu lapse sõbrad ei ole proovinud alkoholi, kuid Eestis tehtud uuringud näitavad, et keskmiselt 12–13 aasta vanuselt hakkavad noored alkoholiga katsetama. See tähendab, et meie laste ümber, nende klassis, tänaval, linnaosas, trennis on lapsi, kes juba alkoholi tarvitavad ja oma käitumisega ka sinu last mõjutavad. Seepärast ongi oluline kodus ja koolis nendest teemadest rääkida, suhelda nii õpetajate kui ka teiste lastevanematega ning endale kindlaks jäädes seada lapsele kindlad piirid.

“Laps saab alkoholi proovida ja talle ei maitse, siis ta ei proovi rohkem”

Andes lapsele maitsta mõnda ebameeldivat asja, loodame, et see talle ei meeldi ja siis ta ei taha rohkem. Alkoholi puhul on aga see eripära, et hoolimata maitsest järgneb füüsiline reaktsioon lõõgastuse näol ja see võib vanusest hoolimata meeldiv olla. Suure tõenäosusega proovib laps 12–13-aastasena koos sõpradega mõnda jooki, mis on rohkem tema maitse järgi, ning see, kas talle maitseb või mitte, sõltub ka tema sõprade hinnangust. Lapsele ise alkoholi kasvõi natuke maitsmiseks pakkumine annab lapsele vale signaali. Kui vanema eesmärk on, et laps alkoholi ei tarvitaks ja kodus on kehtestatud kokkulepe, et enne täiskasvanuks saamist ei jooda, siis on lapsel raske aru saada, miks mõnikord siiski natuke võib. See kahandab ka kokkuleppe tõsiseltvõetavust lapse jaoks.

Artikkel ilmus ajalehes Pealinn 25.02.2017.