X
Küsimused ja vastused
25.11.2021 17:18
Tere! Olen mures oma äia pärast, Elukaaslasega vahepeal käime tal külas, mina ytlen ikka, et see on pea liiva alla pistmine, sest kaua ta enam nii vastu ei pea. Veel mõned kuud tagasi oli tal veel töö, ka sealt lasti ta lahti ilmselgetel põhjustel. see oli ilmselt viimane asi, mis teda veel kuidagi ree peal hoidis. Eelmine kord proovisin süüdistamata temaga rääkida, et ta lapsed tõesti tahaks kainet isa näha jne. Ta sai aru, ytles et jaa, kui lapselapsed tulevad, siis ei joo jne. Küsisin kas ta oleks valmis minema ka vastavasse kliinikusse, ytles lõpuks siiski ei. Ta juskui kohati mõistab, et ta on hukatuse poole teel ja et nii jätkata ei saa, ent ta ei leia ka mille nimel väga kaine olla. Väikeses kohas elades võib tõesti motti vähe olla, eriti kui viis aastat tagasi naine ära läks ja lapsed oma elu peal ning nüüd ka tööd pole. Ent kuidas ma saaksin kuidagigi suunata teda nii, et ta siiski asutusse läheks vabatahtlikult? Ma ei suuda käia tal külas et lihtsalt jälle näha, kuidas ta end põhja joonud on ja kuulda lugusid end surnuks joovatest naabritest. Ta on alles 50 aastane ja leian et saab enda eluga veel palju ära teha..Vastust ootama jäädes,
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
25.11.2021
Tere
Te olete juba teinud asju, mis tõenäoliselt on teda ka mingil moel ikkagi aidanud. Kasvõi see, et ta mõtles sellest rohkem, kuidas ta selleni oma elus on jõudnud ja kaalus ju isegi ka spetsialisti juurde minekut. See, et inimene on enda tarvitamises muutuste tegemise osas nö kahevahel, on sage nähtus. Ärge heitke meelt, kui ta ükspäev räägib, et tahan ja siis jällegi, et ei taha. Kuna ta elab ka üksi ja väikses kohas, siis võib ette kujutada, et ta kogeb palju üksindust ja peletab seda tunnet eemale alkoholi tarvitades. Töö kaotus on inimeste jaoks väga suur kaotus ja seda just eriti meeste puhul. Töö annab inimese elule teatud eesmärgi, olla oodatud, olla vajalik jt. Siinkohal võiks ehk rääkida tema ednise tööandjaga, et kui äi omal moel ikka pingiutab, siis ehk on tal võimalus tööle tagasi saada. Esilagu kas või katseajaga. See võib osutuda motivaatoriks. Kindlasti ei tohiks teda oma mõtete ja eluga päris üksi jätta, sest sellisel juhul võib meeleheide ja lootusetus süveneda. Selle teema ikka ja uuesti tõstatamine on tähtis. Üks vestlus- see esimene aus vestlus ja oma abi pakkumine, on teil ju tegelikult juba maha peetud. See on lähedaste jaoks kõige raskem tavaliselt. Tasub ikka ka jälle uuesti rääkida. Tal on vaja seda kuulda, et tema oma muredega läheb teile korda, et te hoolite. Seda tuleb aga teha siis, kui inimene on kaine. Isegi, kui ta keeldub, siis jätke nö uks vestluseks lahti, juhul kui sa ühel päeval ümber mõtled, siis anna mulle teada, ma võin isegi tulla sinuga vastuvõtule kaasa. Selle nö toetava õla pakkumine võib anda inimesele ka julgema tunde. Saab ka öelda, et käime üks kord ära ja kui kohe üldse ei sobi, siis nii on.
Muidugi saab alati pööruda ka perearsti vastuvõtule. Võib olla on see äia jaoks turvalisem ja usalduslik kontakt on juba olemas. Paljud perearstid on saanud ka väljaõppe, kuidas alkoholitarvitamise häiret ravida ja inimest nõustada.
Vahel võib olla nii, et inimeses tekkiv pettumus, süü ja häbi tunne, et lase lihtsalt abi vastu võtta. Tarvitamise tagajärjel saab aju inimesel kannatada ja seda tuleb ka vahel ravida, nii nagu teisi organeidki. Kui süda torgib, siis ikka minnakse arstile, aga kui alkoholitungile vastu ei pea, siis seda kuidagi loetakse vähem tähtsaks.
Eestis on täiesti olemas ravi-ja nõustamisteenused, kuhu saab abi saamiseks pöörduda. Ravi sisu kohta saate lugeda: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/. Alati ei peagi haiglasse nö sisse minema. On ka teisi raviviise. See on ka see, mida inimesed sageli kardavad, et mind pannakse nö kuhugi luku taha. Ravikeskuste kohta leiate kontaktid siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Ma saan teie kirjast aru, et te olete juba teadlik sellest, kuida rääkida tarvitamisest äiaga, kuid panen igaks juhuks siia ka veel selle kohta lingi, kust saate just lugeda selle kohta, kuidas peaks rääkima ja käituma: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/
Lisaks ka veel infomaterjal: “Mida teha, kui lähedane joob”
file:///C:/Users/DELL/Dropbox/AJK%20Kliinik%20O%C3%9C/TAI%20ALKORAVI/mida%20teha%20kui%20l%C3%A4hedane%20joob%20artikkel.pdf
Olge järjekindel temaga vesteldes ja proovige teda kaasata enda pere tegemistesse, et ta tunneks end vaatamata töö kaotusele siiski vajalikuna ja väärtustatuna. Vahel ongi ainuüksi olnud juba sellest abi, kui inimene saab olla vajalik kasvõi enda lastele või lapselastele ja teda ei jäeta kõrvale.
Te olete väga hooliv minia!
25.11.2021 12:44
Tere, minu poeg (22a) kes hetkel viibib vanglas ( 3 aastat on olnud) ja tal on aasta lõpus vabanemis võimalus. Pojal oli vanglasse sattudes väga suur alko sõltuvus ja ta küsib kust saaks abi et tulevikus ei langeks alko sõltuvusse.
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
25.11.2021
Tere
Alkoholitarvitamise häirega tegelemiseks on teie pojal vabanemise korral erinevad võimalused. Nende kohta saate lähemalt lugeda siit : https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
On olemas ravikeskused, kes programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames osutavad ravi- ja nõustamisteenuseid. Vaadake, mis on teie elukohale lähemal.
Aja vastuvõtule saab panna ka juba enne vabanemist, kui ta teab täpset vabanemise kuupäeva. Vahel võivad olla järjekorrad pikad. Üldiselt peaks saama esmasele vastuvõtule nädala jooksul.
Kui te ise peaksite vajama samuti abi või teadmisi, kuidas poega toetada, siis ka teil on ülalpool nimetatud programmi raames võimalik saada nõustamisteenuseid.
24.11.2021 11:19
Tere, helistasin ravikeskuste kontaktide all olevale numbrile 6172644 ja seal öeldi, et siit numbrilt ei saa mitte midagi , tegu on psühhiaatriahaigla numbriga.
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
24.11.2021
Tere
Tegemist on PERHi reg.nr.-ga ja aegajalt tuleb üldregistratuuris ette segadust. Vabandused!
Lihtsam on kirjutada aadressile kte@regionaalhaigla.ee. Jätke sinna oma isikukood ja tel. nr ja siis võetakse otse ravimeeskonnast ühendust, et sobiv aeg kokkuleppida.
Küsimustele vastavad
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
KÜSI NÕU
ALKORAVI
KUST SAADA ABI