Rootsi ekspert: kõigest kümnendik alkoholisõltlastest jõuab ravile

Rootsi kliinilise psühholoogi Sara Wallhed Finni sõnul võib alkoholisõltuvus tekkida nii kodutul kui ka pangadirektoril, kuid abi otsib selle probleemiga kimpus olijatest vaid ligikaudu kümnendik.

– Kuidas patsiendid Teieni jõuavad?

Kuna töötan alkoholiravile spetsialiseerunud kliinikus, jõuavad minu juurde patsiendid, kes otsivad ise abi, sest nad on mures oma alkoholitarvitamise pärast. Sageli on patsientide alkoholi tarvitamise harjumuste pärast muret tundnud ka nende pere ja sõbrad.

– Missugused probleemid neil kõige sagedamini on?

See sõltub inimesest. Sageli tunneb inimene, et ei kontrolli oma alkoholitarbimist. Ta kas joob enda hinnangul korraga liiga palju alkoholi või joob liiga sageli. Vahel on patsientidel ka joomise pärast pere või kolleegidega tülid. See motiveerib neid samuti oma käitumist muutma.

– Kui palju alkoholi on liiga palju?

Rootsis on selle kohta riiklikud juhised. Tervist ohustavast alkoholi liigtarvitamisest räägitakse siis, kui alkoholi tarbimine võib tervist kahjustada. Naiste puhul peetakse tervist ohustavaks 1,5 pudeli veini joomist nädalas ehk 108 grammi sajaprotsendilise alkoholi tarbimist nädalas. Meeste puhul on see kogus kaks pudelit veini nädalas ehk 168 grammi sajaprotsendilist alkoholi. Need piirangud kehtivad tervetele inimestele. Kui inimesel on üks paljudest tervisemuredest, mida alkoholi tarbimine süvendab või kui ta on näiteks lapseootel, siis soovitatakse alkoholist täielikult loobuda.

Samal ajal on oluline pöörata tähelepanu iga patsiendi isiklikele soovidele ja muredele. Mõnel inimesel tekivad probleemid ka siis, kui nad joovad vähem. Näiteks kahjustab alkohol tervist tavalisest rohkem kõrgvererõhktõve ja depressiooni korral, kuid sageli ei pruugi patsient seda ise teadagi. Sel puhul on suureks abiks, kui arst küsib patsiendilt alkoholi tarvitamise kohta ja selgitab talle, miks sellele kindlasti tähelepanu pöörama peaks.

Hiljutised teadusuuringud on ka näidanud, et regulaarne alkoholi tarvitamine suurendab vähiriski, isegi kui seda juua vähem kui üheksa klaasi nädalas. See näitab, et ohutut alkoholi tarbimist ei ole olemas ja tervisele on kõige kasulikum üldse mitte alkoholi juua.

Samas on paljudel inimestel raske ise aru saada, kui nad joovad liiga palju. Paraku näevad paljud inimesed alkoholiprobleeme mustvalgelt: sul kas on need või mitte. Tegelikult ei ole asi nii lihtne. Näiteks võib teatud koguse alkoholi joomine mõnes olukorras probleeme tekitada, kuid teises mitte. Inimesed võivad soovitust rohkem alkoholi tarbida ka mõnel kindlal eluperioodil.

– Kui paljud alkoholiprobleemidega inimesed ravile jõuavad?

Rootsis otsib hinnanguliselt abi üksnes 10–15 protsenti alkoholiprobleemidega kimpus olevaid inimesi. Nende inimeste ravile saamine on suur väljakutse.

Kirjutan praegu doktoritööd mõõdukate alkoholiprobleemidega inimestest. Rootsis on alkoholi liigtarvitamise tõttu abi otsivad inimesed sageli kodutud või vaimsete häiretega. Stabiilsetes sotsiaalmajanduslikes oludes elavad inimesed, kellel on pere ja töö, ei ole läbi aegade ravile tulnud. Püüan oma doktoritöös välja selgitada, kuidas neid inimesi abi otsima motiveerida ja missugust ravi nad eelistaksid.

– Kuidas näiteks pangadirektor ravile saada?

Kahjuks kaasnevad alkoholi liigtarvitamisega sageli häbi ja stigmad, mis takistavad inimestel abi otsimast. Saame neid inimesi aidata ühiskonna suhtumist muutes, kuid ka perearste senisest enam appi võttes.

– Missugune ravi on parim?

See sõltub inimesest. Mõnesid inimesi aitab psühhoteraapia, mõnedele tulevad appi ravimid ja osa kasutab mõlemaid. Tõhus ravi, mis aitab alkoholi tarbimist vähendada või ka alkoholiga lõpparvet teha, on olemas. Igale patsiendile leitakse just talle sobiv ravi.

– Missugust rolli mängivad pere ja sõbrad?

Pere toetus on väga oluline. Stockholmis soovitame sugulastel vähemalt ühest raviseansist osa võtta, sest lähedased on inimesed, kes tunnevad patsienti kõige paremini ja saavad teda iga päev tema püüdlustes toetada.

– Kuidas liiga palju alkoholi tarbivat inimest aidata?

Kõigepealt tasuks inimesega rääkida. Talle tasuks öelda, et tema alkoholiga seotud käitumine paneb sind muretsema ja küsida, mida ta ise sellest arvab. Seejuures tuleks sul püüda olla võimalikult konkreetne ja selgitada lähedasele, kuidas tema alkoholitarbimine sind mõjutab. Soovitan seda teha heas õhustikus ja siis, kui inimene on kaine. Kui karjuda, et «jälle sa jood liiga palju», siis sellest abi ei ole, kuid kahjuks jäädakse sellisesse suhtlusesse kinni.

– Kas alkoholi tarvitamise kohta päeviku pidamisest on abi?

Jah, see on väga tõhus moodus, sest see aitab inimesel oma harjumusi ise jälgida. See aitab inimesel aru saada, kui palju ta joob ja endale antud lubadustest kinni pidada, kui ta püüab alkoholi tarbimist vähendada. See on nagu rahaasjade üleskirjutamine, kui püüad raha säästa või kaalu peal käimine, kui eesmärgiks on kaalulangetus.

– Kas Rootsi seadused aitavad alkoholi liigtarvitamist vähendada?

Minu hinnangul on Rootsit aidanud riiklik alkoholimonopol, Systembolaget. Uuringud on näidanud, et kõrged maksud ja alkoholihinnad aitavad üldist alkoholitarbimist vähendada. Seetõttu tekkivad pikas perspektiivis ka vähematel inimestel alkoholiprobleemid.  Uuringud on ka näidanud, et enamik rootslasi on meil kehtiva süsteemiga rahul ja teotavad seda.

– Kas Rootsis on mõni eriline projekt, mis aitab elanike alkoholitarvitamist ohjeldada?

Meil on tervist ohustava alkoholitarvitamise vähendamiseks olnud mitu sekkumisprojekti. Neid on edukalt rakendatud töötervishoius ja lapseootel naiste abis. Kõigilt ämmaemanda juurde minevatelt lapseootel naistelt küsitakse alkoholi tarvitamise kohta. Tasapisi hakkame samu põhimõtteid rakendama ka perearstiabis.

– Kas arst peaks alkoholitarbimise kohta alati pärima?

WHO on juba tükk aega soovitanud arstidel esitada kõigile patisentidele küsimus nende alkoholitarbimise kohta. Tervisele ohtlikult palju joovatel patsientidel peaks soovitama alkoholi tarbimist vähendada. Seda on olnud raske teha kõikjal maailmas, kus seda on proovitud, kuid selle eesmärgi poole tasuks rohkem püüelda. Alkohol võib teha väga suurt kahju, kuid alkoholiga seotud probleeme väljastpoolt näha ei ole võimalik, mistõttu ongi oluline selle kohta küsida.

Oleme Eesti kolleegidega arutanud, kuidas seda teha. Üks võimalus oleks teha nimekiri sümptomitest ja diagnoosidest, mille korral peaks kindlasti küsima alkoholi tarvitamise kohta.

Sara Wallhed Finn

2014. aastast doktorantuur Rootsis Karolinska instituudis 2001-2006 magistrantuur Umea Ülikoolis 2009. aastast Stocholm Centre for Dependence Disorders / Centre for Psychiatry Research, kliiniline psühholoog

Tasub teada

Alkoholi tarvitamine on otseselt või kaudselt seotud ligikaudu 200 erineva tervisehäirega. Näiteks:

ärevushäire unehäired südame- ja veresoonkonnahaigused teadmata põhjusega epileptilised hood kõhuvalud sage traumatism ülekaal

Kui suurt kogust alkoholi peavad Eesti arstid liiga suureks?

Psühhiaater Doris Madissooni sõnul jääb Eestis kehtivate juhiste järgi madala terviseriski piiridesse alkoholi tarvitamine järgnevates mahtudes: naistel kuni kaks ühikut ja meestel kuni neli ühikut päevas. Vähemalt kolmel päeval nädalas ei tohiks alkoholi üldse tarvitada.

Üks ühik on kümme grammi absoluutset alkoholi. Umbes kaks ühikut on näiteks 0,5l õlut/siidrit, kaks pitsi viina või klaas veini.

Tasuta ravi

Alates eelmise aasta lõpust on programmi «Kainem ja tervem Eesti» raames viies Eesti ravikeskuses võimalik arsti saatekirjata abi saada inimestel, kelle alkoholitarvitamise harjumus kahjustab nende tervist ja elukvaliteeti. Nõustamine ja muu ravi on tasuta, kuid ravimite eest tuleb ise maksta. Abi saavad nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikud alates 18. eluaastast. Ainsaks piiranguks on nõue, et arsti juurde tuleb tulla kainena.

Esmasele vastuvõtule saab aja üldjuhul kolme päeva jooksul ja raviprotsess kestab keskmiselt 6–12 kuud. Ravi alustamisel koostatakse raviplaan, mida muudetakse vastavalt vajadusele. Ravi võib sisaldada nõustamisi erinevate spetsialistide poolt, psühhoteraapiat ja patsiendi õpetust.

Ravi eesmärk on kainus või tarvitatavate alkoholikoguste vähendamine patsiendi soovitud piirini. Raviprotsessi kaasatakse võimalusel ja patsiendi nõusolekul lähedased, et patsienti toetada.

Ravi pakuvad Lõuna-Eesti haigla psühhiaatriakliinik, Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliinik,  Pärnu haigla psühhiaatriakliinik, Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinik ja  Viljandi haigla psühhiaatriakliinik. Ravikeskuste kontaktid leiab veebilehel www.alkoinfo.ee.