22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
12.02.2021 13:57
Tere!
Tunnen muret oma venna pärast, kes igapäevaselt õlut joob. Ise ta probleemi ei tunnista ja oma abikaasa manitsuste peale suudab ühe päeva juua ka ainult coca-colat, kuid siis läheb kõik jälle endisesse rütmi tagasi.
Nüüdseks on ta hakanud seda ka varjama. Leiab nt põhjusi minna keldrisse vms ja tuleb siis sealt lõhnadega tagasi.
Tema abikaasa ütleb, et on temaga sel teemal korduvalt rääkinud, aga tulutult. Joomise põhjuseks pidi olema stress.
Oleme mures, et see õlle joomine aina süveneb! Lihtsalt rääkimisest ei piisa, et ta oma pahest loobuks!
Mida teha?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
12.02.2021
Tere.
Julgustan lisaks venna naisele ka teid sellel teemal vennaga rääkima. Palju sõltub ka sellest, kuidas rääkida. Tarvitaja sageli kogeb seda moraalilugemise ja näägutamisena. Tulemuseks õigustab end, pisendab enda tarvitamist, süüdistab hoopis teisi või väldib seda teemat üldse. Kui on veel lähedasi keda kaasata, siis võiks ka seda teha. Kui mitu lähedast inimest juba räägivad sellest, kuidas vend muutunud on, siis see juba mõjub teisiti, kui üks inimene seda teeb. Oluline on tuua välja faktid, mida lähedased on märganud, näiteks, et vend on hakanud varjama oma tarvitamist ja arvab, et teised aru ei saa. Sellest tuleks avalikult rääkida. Üks võimalus on teha nö perekoosolek (leida hetk kui vend on kaine), kus kõik lähedased kokku saavad ja rahulikul ning mitte süüdistaval viisil ütlevad vennale seda, mis muutusi nad temas märganud on. Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada seda, et te väga hoolite temast ja olete mures, kuna varem ta nii ei käitunud. Oluline on vältida süüdistamist ja pigem väljendada muret ja pakkuda abi. Koos saate arutada, kuidas stressi vähendada annaks või seda tervel meol maandada saaks. ehk on keegi perest, kes on nõus nö vennaga koos midagi tegema – näiteks mõni ühine stressi maandav tegevus. Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf
Samuti on lähedastel võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas vennaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui vend raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri Ants Kase sõnul hakatakse alkoholisõltuvuse probleemi tunnistama tavaliselt alles siis, kui sõltuvus on arenenud väga kaugele ehk 10–20 aastat pärast esmaste sõltuvuse tunnuste ilmnemist.
Üks viis teada saada, kas alkoholitarbimine on probleem, on küsida endalt, et kas on võimalik suurendada nende päevade arvu, mil alkoholi üldse ei tarbita või kas on võimalik juba praegu loobuda pikemaks perioodiks alkoholist täielikult. Kui sealjuures tuntakse end ebamugavalt, kaheldakse selle vajalikkuses ja oma võimes selliseks muutuseks, on risk sõltuvuseks olemas.
Sõltuvust iseloomustavad sundmõte tarvitada alkoholi näiteks enda premeerimiseks või lõõgastumiseks ning võimetus kontrollida tarbitava alkoholi kogust, tarbimise kestust või enda käitumist. Samuti võõrutusseisundite teke alkoholi tarvitamise lõpetamisel ja alkoholi tarbimine selle seisundi leevendamiseks – pohmell ja peaparandamine – ning vajadus tarvitada sama toime saavutamiseks suuremaid koguseid alkoholi. Muud huvid ja aja veetmise võimalused taanduvad alkoholitarvitamise ees ning alkoholi tarvitamist jätkatakse vaatamata juba sellest tekkinud tervisekahjule.
Sõltuvuse tunnuseks on varasemad ebaedukad katsed vähendada alkoholitarbimist. Alkoholisõltuvuse diagnoosimiseks on vajalik kolme ülaltoodud tunnuse esinemine.
Suurem osa seda ei tunnista. 80 protsenti alkoholsõltuvusega patsientidest ei otsi kunagi abi. Kui sõltuvusest ollakse teadlikud, siis osa aktsepteerib seda kui oma parandamatut olemust. Võib tekkida osaline haiguskriitika, diagnoosi aktsepteeritakse, aga sisuline arusaam haiguse olemusest ja valmisolek muutusteks puudub. Kõigutakse lootuse ja meeleheite vahel.
Kõige tähtsam ei ole mitte probleemi tunnistamine, vaid võime viia oma ellu sisse püsivaid muutusi.
Väiksem osa tuleb ise, osa lähedaste keelituste ajel, osale on kohtusüsteem käitumiskontrolli ajal seadnud kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida vastav ravikuur. Paljud pöörduvad teiste probleemidega, näiteks ärevuse või depressiooniga, osa küsib nõu oma lähedaste osas, kuid sealjuures selgub, et neil endil on samuti probleeme alkoholi tarbimisega.
Alkoholisõltuvus ei ole väljaravitav. Kord tekkinud sõltuvust ja riski hakata uuesti alkoholi tarbima ei ole võimalik täielikult kaotada. Raviga saab langetada riski tagasilangusteks ja mida kauem on ravi kestnud, seda väiksem see on. Enamasti hinnatakse kliinilistes uuringutes ravitulemust kuue kuu kuni kahe aasta jooksul.
Ravi võivad pärssida pikk alkoholitarbimise anamnees, mitmesugused kaasuvad kehalised ja vaimsed probleemid, töötus, üksi elamine, ajendatus sekundaarsetest kasudest, näiteks soov saada haigushüvitisi, ning ravile tulek kellegi teise survel.
Paljud suudavad alkoholi tarvitamata olla kuni kuus kuud. Võib arvata, et kaks sõltlast kolmest ei tule sõltuvusest välja.
Isikuomadustest on suurema tagasilanguse riskiga seotud suurem avatus kogemusele ehk uudsusejanu, madalam meelekindlus ja koostöövalmidus ning madalam sõltuvus «sarrustajatest» ehk teguritest, mis suurendavad mingi käitumise tõenäosust.
Alkoholismi psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised sotsiaalse toe puudumine, vaesus ja töötus. Tagasilanguse risk on suurem neil, kes ei ole varem suutnud üle kuue kuu karsked olla.
Kui otseseid viiteid alkoholitarvitamisele ei ole, võivad lisaks eelnevalt loetud alkoholi tarvitamise häire diagnostilistele kriteeriumitele alkoholismile tõesti ka viidata teatud käitumuslikud muutused – tujukus, meeleolulangus, pessimistlik vaade elule ja kalduvus näha kõike mustades värvides, vihapursked, kalduvus tegutseda tagajärgedele mõtlemata, unustamine, unehäired. Kui kodus hakatakse alkoholi hoidma varjatult või ebaharilikes paikades. Varjatult joomine on omane alkoholismi hilisemale staadiumile. Alkoholismile võivad viidata ka sagedased traumad ja vigastused.
Abi saab osutada ikka sellele, kes tahab seda vastu võtta. Samas, lähedaste jätkuv surve on kahtlemata vajalik, sest leppides soodustatakse probleemi püsimist ja süvenemist. Loobumine on kaassõltuvuse üks vorm. Vahel hakkab probleemi märkaja ka ise rohkem alkoholi tarvitama ja muretsemine teise inimese pärast võib olla viisiks enda probleeme eitada.
Osa patsiente ei ole võimelised ilma kõrvalise abita pidevast alkoholitarbimisest loobuma. Neil alustatakse katkestusravist, patsiendid hospitaliseeritakse tavaliselt kinnistesse raviüksustesse, vajadusel osutatakse võõrutusravi ehk võõrutusnähte leevendatakse ravimitega. Pärast katkestus- ja võõrutusravi otsustatakse, kus on edasi otstarbekas korraldada nende ravi ja rehabilitatsioon.
1. Eelkaalutlemise staadiumis ei ole enamik sõltlastest ravile tulles valmis muutuste tegemiseks, kuigi nad võivad olla sellest mõelnud. Selles staadiumis kasutatakse põhiliselt motiveerimist.
2. Kaalutlemise staadiumis mõeldakse muutuste vajadusest ja ollakse nende tegemist valmis kaaluma lähema kuue kuu jooksul.
3. Valmistumise staadiumis soovitakse muutusi teha juba lähiajal, järgneva 30 päeva jooksul.
4. Tegutsemise või elluviimise staadiumis on elustiilimuutused juba tehtud, kuid need ei ole veel kinnistunud ja neid on järgitud vähem kui kuus kuud. Sellel perioodil on ka suurim risk libastumisteks ja tagasilanguseks endise alkoholi tarbimise mustri juurde.
5. Säilitamise staadiumis tegeletakse saavutuste kindlustamisega ja tehakse pingutusi tagasilanguste ennetamiseks.
6. Taastumisperiood järgneb ravile. Rohke ja pikaajalise alkoholitarbimise tagajärjeks on sageli ajukahjustus. Isegi vähene või mõõdukas alkoholitarbimine võib mõjuda negatiivselt kognitiivsele funktsioonile. Aju taastumine alkoholi tarbimisest põhjustatud kahjustusest võtab aega vähemalt 1–2 aastat. Mida pikem on kainuse periood, seda väiksem on tagasilanguste risk, kuid ka aastaid kaine olnud alkoholisõltlasel ei muutu see olematuks.
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.