Psühhiaater Ants Kask: tagasilanguse risk on suurem neil, kes ei ole suutnud üle kuue kuu karsked olla.

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri Ants Kase sõnul hakatakse alkoholisõltuvuse probleemi tunnistama tavaliselt alles siis, kui sõltuvus on arenenud väga kaugele ehk 10–20 aastat pärast esmaste sõltuvuse tunnuste ilmnemist.

Kuidas aru saada, et alkoholitarvitamine on muutunud sõltuvuseks?

Üks viis teada saada, kas alkoholitarbimine on probleem, on küsida endalt, et kas on võimalik suurendada nende päevade arvu, mil alkoholi üldse ei tarbita või kas on võimalik juba praegu loobuda pikemaks perioodiks alkoholist täielikult. Kui sealjuures tuntakse end ebamugavalt, kaheldakse selle vajalikkuses ja oma võimes selliseks muutuseks, on risk sõltuvuseks olemas.

Sõltuvust iseloomustavad sundmõte tarvitada alkoholi näiteks enda premeerimiseks või lõõgastumiseks ning võimetus kontrollida tarbitava alkoholi kogust, tarbimise kestust või enda käitumist. Samuti võõrutusseisundite teke alkoholi tarvitamise lõpetamisel ja alkoholi tarbimine selle seisundi leevendamiseks – pohmell ja peaparandamine – ning vajadus tarvitada sama toime saavutamiseks suuremaid koguseid alkoholi. Muud huvid ja aja veetmise võimalused taanduvad alkoholitarvitamise ees ning alkoholi tarvitamist jätkatakse vaatamata juba sellest tekkinud tervisekahjule.

Sõltuvuse tunnuseks on varasemad ebaedukad katsed vähendada alkoholitarbimist. Alkoholisõltuvuse diagnoosimiseks on vajalik kolme ülaltoodud tunnuse esinemine.

Kui suur osa tunnistab alkoholisõltuvuse probleemi?

Suurem osa seda ei tunnista. 80 protsenti alkoholsõltuvusega patsientidest ei otsi kunagi abi. Kui sõltuvusest ollakse teadlikud, siis osa aktsepteerib seda kui oma parandamatut olemust. Võib tekkida osaline haiguskriitika, diagnoosi aktsepteeritakse, aga sisuline arusaam haiguse olemusest ja valmisolek muutusteks puudub. Kõigutakse lootuse ja meeleheite vahel.

Kõige tähtsam ei ole mitte probleemi tunnistamine, vaid võime viia oma ellu sisse püsivaid muutusi.

Kuidas jõuab alkoholisõltuvusse langenu psühhiaatrini?

Väiksem osa tuleb ise, osa lähedaste keelituste ajel, osale on kohtusüsteem käitumiskontrolli ajal seadnud kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida vastav ravikuur. Paljud pöörduvad teiste probleemidega, näiteks ärevuse või depressiooniga, osa küsib nõu oma lähedaste osas, kuid sealjuures selgub, et neil endil on samuti probleeme alkoholi tarbimisega.

Kui kaua kestab tavaliselt alkoholisõltuvuse välja ravimine?

Alkoholisõltuvus ei ole väljaravitav. Kord tekkinud sõltuvust ja riski hakata uuesti alkoholi tarbima ei ole võimalik täielikult kaotada. Raviga saab langetada riski tagasilangusteks ja mida kauem on ravi kestnud, seda väiksem see on. Enamasti hinnatakse kliinilistes uuringutes ravitulemust kuue kuu kuni kahe aasta jooksul.

Ravi võivad pärssida pikk alkoholitarbimise anamnees, mitmesugused kaasuvad kehalised ja vaimsed probleemid, töötus, üksi elamine, ajendatus sekundaarsetest kasudest, näiteks soov saada haigushüvitisi, ning ravile tulek kellegi teise survel.

Kui suur osa langeb sõltuvusse tagasi?

Paljud suudavad alkoholi tarvitamata olla kuni kuus kuud. Võib arvata, et kaks sõltlast kolmest ei tule sõltuvusest välja.

Millised on peamised riskitegurid alkoholisõltuvusse tagasi langeda?

Isikuomadustest on suurema tagasilanguse riskiga seotud suurem avatus kogemusele ehk uudsusejanu, madalam meelekindlus ja koostöövalmidus ning madalam sõltuvus «sarrustajatest» ehk teguritest, mis suurendavad mingi käitumise tõenäosust.

Alkoholismi psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised sotsiaalse toe puudumine, vaesus ja töötus. Tagasilanguse risk on suurem neil, kes ei ole varem suutnud üle kuue kuu karsked olla.

Kuidas teistel inimestel alkoholisõltuvust ära tunda?

Kui otseseid viiteid alkoholitarvitamisele ei ole, võivad lisaks eelnevalt loetud alkoholi tarvitamise häire diagnostilistele kriteeriumitele alkoholismile tõesti ka viidata teatud käitumuslikud muutused – tujukus, meeleolulangus, pessimistlik vaade elule ja kalduvus näha kõike mustades värvides, vihapursked, kalduvus tegutseda tagajärgedele mõtlemata, unustamine, unehäired. Kui kodus hakatakse alkoholi hoidma varjatult või ebaharilikes paikades. Varjatult joomine on omane alkoholismi hilisemale staadiumile. Alkoholismile võivad viidata ka sagedased traumad ja vigastused.

Kuidas aidata alkoholisõltuvusse langenut, kes ise probleemi ei tunnista?

Abi saab osutada ikka sellele, kes tahab seda vastu võtta. Samas, lähedaste jätkuv surve on kahtlemata vajalik, sest leppides soodustatakse probleemi püsimist ja süvenemist. Loobumine on kaassõltuvuse üks vorm. Vahel hakkab probleemi märkaja ka ise rohkem alkoholi tarvitama ja muretsemine teise inimese pärast võib olla viisiks enda probleeme eitada.

Ravisekkumise planeerimisel lähtutakse Prochaska & DiClemente muutuste tsükli mudelist.

Osa patsiente ei ole võimelised ilma kõrvalise abita pidevast alkoholitarbimisest loobuma. Neil alustatakse katkestusravist, patsiendid hospitaliseeritakse tavaliselt kinnistesse raviüksustesse, vajadusel osutatakse võõrutusravi ehk võõrutusnähte leevendatakse ravimitega. Pärast katkestus- ja võõrutusravi otsustatakse, kus on edasi otstarbekas korraldada nende ravi ja rehabilitatsioon.

1. Eelkaalutlemise staadiumis ei ole enamik sõltlastest ravile tulles valmis muutuste tegemiseks, kuigi nad võivad olla sellest mõelnud. Selles staadiumis kasutatakse põhiliselt motiveerimist.

2. Kaalutlemise staadiumis mõeldakse muutuste vajadusest ja ollakse nende tegemist valmis kaaluma lähema kuue kuu jooksul.

3. Valmistumise staadiumis soovitakse muutusi teha juba lähiajal, järgneva 30 päeva jooksul.

4. Tegutsemise või elluviimise staadiumis on elustiilimuutused juba tehtud, kuid need ei ole veel kinnistunud ja neid on järgitud vähem kui kuus kuud. Sellel perioodil on ka suurim risk libastumisteks ja tagasilanguseks endise alkoholi tarbimise mustri juurde.

5. Säilitamise staadiumis tegeletakse saavutuste kindlustamisega ja tehakse pingutusi tagasilanguste ennetamiseks.

6. Taastumisperiood järgneb ravile. Rohke ja pikaajalise alkoholitarbimise tagajärjeks on sageli ajukahjustus. Isegi vähene või mõõdukas alkoholitarbimine võib mõjuda negatiivselt kognitiivsele funktsioonile. Aju taastumine alkoholi tarbimisest põhjustatud kahjustusest võtab aega vähemalt 1–2 aastat. Mida pikem on kainuse periood, seda väiksem on tagasilanguste risk, kuid ka aastaid kaine olnud alkoholisõltlasel ei muutu see olematuks.