30.12.2020 12:59
Tere!
Selline küsimus lihtsalt, et kuidas sellest ringseisust välja saada?
Tarbin tihti enda arvates alkoholi. Põhiliselt viina.
Tunnen, et jama on see asi. Õnneks olen siiani suutnud piirata
seda tarbimist just siis kui vaja järgmisel hommikul rooli taha istuda.
Alkomeeter on olemas ja näidanud nulli.
Aga enda jaoks tahaks sellest vabaneda…..tervis on ka midagi,
mida vaja kaitsta. Samas on hea õhtul võtta mõned pitsid peale
rasket tööpäeva et lihtsalt on kergem uinuda. Muidu avastan end
mõtlemast uute probleemide üle ja uni ei kipu enne tunnikest tulemagi.
Mida oskate soovitada?…..tunnen, et kui nii edasi kestab siis võivad
probleemid tulla nii elus endas kui ka tööd tehes.
Parimate soovidega,
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
30.12.2020
Tere
See on väga hea, et mõtlete oma tuleviku peale ja näete riske, mis võivad kaasneda sellega, kui te samal moel jätkate. Ei hakkaks teile siinkohal eraldi soovitusi pakkuma, vaid soovitame pöörduda raviasutuse poole, kust te saate igakülgset abi ravimeeskonna poolt, kuhu kuulub nii psühholoog, vaimse tervise õde, psühhiaater, kui sotsiaaltöötaja. Rohem infot ja ravikeskuste kontaktid leiate siit.
30.12.2020 12:55
Tere.
Üks inimene soovib endale lasta teha alkoholivastase süsti aga ma ei leia mitte kusagilt infot, kus sellist asja teha saaks.
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
30.12.2020
Tere
“Kainem ja tervem Eesti” programmis , mis tugineb tõenduspõhisel ja tänapäevasel käsitlusel, on peamine rõhk nõustamistel ja vajadusel kirjutab psühhiaater ravimid inimesele ravi toetuseks juurde.
Kui ta soovib mingit kindlat süsti, mis peaks aitama ühe korraga, siis seda teenust võivad pakkuda ilmselt mõned erakliinikud. Meil puudub selle kohta informatsioon. Meie soovitame inimesele pakkuda ka nõustamist ja psühholoogilist abi, sest tavaliselt on alkoholi tarvitamise juurpõhjus kusagil mujal või kaasneb sellega mõni teine vaimse tervise probleem, mis samuti käsitlemist vajab.
“Kainem ja tervem Eesti” programmi ravi võimaluste kohta leiate infot siit.
22.12.2020 11:40
Tere! See on tõen. küsimus hepatoloogile. Tarvitasin alkoholi pikalt ja pidevalt aastaid (ligi 20 aastat kolme-nelja pooleaastase pausiga). Nüüd lõpetasin päevapealt. Keskm. kogused olid lõpuks kuni 20 ühikut ööpäevas, aga tavaliselt 15 kanti (kui ikka õigesti arvutasin: 5 prk 5% õlut ja 150-200 g brändit). Käte värin läks üle nädalaga, aga kohe tuli väike palavik (37,1…37,5) ja see ei ole 10 päevaga ära läinud. Võtan B (4000) ja D(4000) vit. ja Livertat. Kas palavik võib olla seotud maksa seisundiga ja kui kaua see võib kesta? Muidu kõik muu on korras ja enesetunne igati hea, ei ole valu kusagil, väljaheited korras ja õiget värvi, nahk ja silmavalged kenasti, kolest. viimati 5,5. Tänan!
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.12.2020
Tere
Meie oleme Tervise Arengu Instituut ja tegeleme alkoholitarvitamise ennetamisega.
Meil ei ole arste. Hepatoloogile mõeldud küsimusega soovitame pöörduda arstidele suunatud keskkondadesse või otse arsti poole.
Tervitades
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri dr Ants Kase sõnul võib alkoholisõltuvus tekkida kõigil inimestel, kuid sageli pöörduvad mehed sellega arsti poole alles 15 –20 aastat pärast probleemi tekkimist.
«Alkoholi tarvitamise häire võib tekkida igas eas ja igasugustest sotsiaalsetest oludest pärit inimesel,» rääkis Kask. « See, kuidas asi välja paistab, kajastabki tõenäoliselt rohkem inimese sotsiaalset seisundit. Paljudel patsientidel võib see probleem olla nii varjatult, et lähedased ega töökaaslased ei märka seda enne, kui olukord on väga tõsiseks muutunud.»
Keskmisest rohkem esineb arsti sõnul alkoholisõltuvust 40. aastates meestel, aga selle probleemiga on kimpus ka väga noori inimesi. «Eestis proovitakse alkoholi 12 ja 14 aasta vanuses ja paljudel on sel ajal ka raskeid mälulünkadega joobeid,» tõdes Kask. Lapsed arsti sõnul kohe psühhiaatri juurde ei jõua, kuid sageli tulevad nad arsti juurde hiljem muude tervisemuredega.
«Tüüpiline alkoholiprobleemidega arsti juurde pöördumise aeg on 15–20 aastat. Naised pöörduvad selle murega arsti poole kolm-neli korda kiiremini, kusagil viie aasta jooksul,» rääkis Kask. Üle 30-aastased naistel on arsti sõnul ravile jõudes alkoholiga sama suuri probleeme kui keskealistel meestel. «Selle haiguse algus on väga hiiliv ja sageli ei tunne inimesed ise ära, et neil on probleem. Ühiskonna suhtumine alkoholi tarbimisse on samuti küllalt soosiv ja kõiki riske, mis sellega kaasnevad, ei teadvustata piisavalt,» selgitas psühhiaater.
Kõige suurem kasu on Kase hinnangul arsti juurde tulekust siis, kui alkoholiprobleem jõuab inimeseni isikliku elu kriiside kaudu. «Kui keegi teine ütleb inimesele, et tal on probleem, siis ta sageli eitab seda ise ja nii puudub ka motivatsioon probleemi lahendamiseks,» rääkis arst. Viimasel ajal on Kase sõnul Põhja-Eesti regionaalhaiglasse jõudnud ka rohkem inimesi, kes on ise aru saanud, et tarbivad liiga palju alkoholi. Selliste patsientide arv on tohtri sõnul kasvanud tänu Euroopa sotsiaalfondi programmile, mida koordineerib Eestis tervise arengu instituut.
«Tüüpiliselt pöördutakse psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud probleemidega, nagu näiteks unehäired ja meeleolulangus,» lisas arst. Vahel võib tema sõnul inimestel alkoholi liigse tarbimise tagajärjel tekkida ka depressioon, kusjuures arstil ei ole võimalik uuringutega välja selgitada, kas depressiooni põhjuseks on aju bioloogilised eripärad või alkohol. Kui depressioon alkoholi tarbimise lõpetamisel ära kaob, võib aga üsna kindlalt väita, et põhjuseks oligi alkohol.
Perearst aitab
Kõigil, kes kahtlustavad, et neil võib olla alkoholi tarbimisega probleeme, soovitab Kask esmalt perearsti poole pöörduda. «Perearstil on selle probleemiga kõige lihtsam tegeleda, sest tal on patsiendi üldise tervisliku seisundi kohta kõige rohkem teadmisi. Kui perearst leiab, et tema teadmistest ja võimalustest jääb väheseks, siis saab ta inimese psühhiaatri vastuvõtule suunata. Samuti saab pöörduda ise otse psühhiaatri poole,» rääkis arst. Kase vastuvõtul käib päevas umbes kaks alkoholisõltuvuse käes kannatavat inimest.
«Iga kord, kui inimene ravile pöördub, on see unikaalne võimalus midagi muuta,» on Kask veendunud. Tema sõnul on oluline, et ka arstil oleksid ravi tulemuste suhtes kõrged lootused, sest muidu märkab ka patsient, et arst temasse ei usu ja nii võib ta lõpetada arsti juures käimise. «Meie praeguses programmis on jälgimisperiood pool aastat kuni aasta. Selle ajaga saavutatakse muutused, mille on tõenäoliselt pikaajalised tagajärjed,» lisas Kask. Pikkade jälgimisperioodide kohta Eestis tema sõnul andmeid ei koguta.
Joobes patsiente ei teenindata
Kase sõnul kehtib alkoholiravis kaks kuldreeglit: inimene peab ise muutusi soovima ja enne arsti juurde minekut tuleb kaineks saada. «On küll teatud olukorrad, kus kaasatakse kiirabi ja politsei, kuid seda tehakse siis, kui inimene on ohtlik endale, teistele või kellegi varale. Joomasööstu tahtevastast katkestamist Eestis ei ole,» rõhutas arst.
Kui joobes patsiente ei võta vastu isegi Wismari haigla, siis omal soovil haiglasse pöörduvaid võõrutusnähtudega patsiente võetakse ravile küll. Selleks, et inimene jälle nii-öelda tsüklisse ei sattuks, on Wismari haiglas olemas katkestusravi.
Kui purjus inimene tänaval või kodus räuskama või märatsema hakkab, siis tuleks kutsuda politsei, kes toimetab inimese vajadusel kainestusmajja, mitte raviasutusse. «Inimene ei saa purjuspäi anda teadvat nõusolekut ravi alustamiseks ja ka teda nõustada ega tema andmeid koguda ei ole sel juhul sobilik,» rääkis Kask. Kui on aga vaja vältimatut arstiabi, siis sel puhul joobes olek siiski takistuseks ei saa.
Kui patsient ise arsti aja kinni paneb, siis on Põhja-Eesti regionaalhaiglas olemas ka psühhiaatrid ja psühholoogid, kes inimesele tema alkoholist loobumise teekonnal abiks olla saavad. «Teatud juhtudel on mõistlik ka raviga haiglas alustada,» lisas Kask.
Kindlasti ei tohiks tema sõnul joobes inimest ise ruumi kinni panna või teda jõu abil ohjeldada püüda. «Kellegi järelvalveta kinni hoidmine on ohtlik käitumine,» toonitas Kask. Samuti ei ole mõtet alkoholiprobleemiga haigla erakorralise meditsiini osakonda pöörduda, sest sealsete arstide ülesanne on lahendada vaid kõige pakilisemaid, eluohtlikke terviseprobleeme. Psühhiaatriahaigla registratuuri või valvearsti vastuvõtule võiks ägeda alkoholimurega pöörduda küll. «Kui inimene ise meie poole pöördub, siis püütakse talle leida võimalus kolme päeva jooksul õe vastuvõtule minna. Õde hindab seejärel, kui ruttu selle probleemiga edasi saab tegeleda,» ütles Kask.
Ilmunud Postimehes 25.01.2017
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.