«Räägime siiski RISKIPIIRIDEST st tervisele madala riskiga tarvitamisest, mitte mõõdukast tarvitamisest. Samuti rõhutame alati, et pole olemas ohutut alkoholi kogust, sest teatud terviseprobleemide puhul tekib risk juba esimesest lonksust,» ütles Sammel.

Eesti on hetkel jäänud seisukohale, et madala riski piirid peaks meestel ja naistel siiski erinevad olema, sest meeste hulgas on alkoholi tarvitamine märkimisväärselt suurem, rääkis ta. «Naiste tervisele on madala riskiga tarvitamise piir meestest väiksem kuna naiste organismis on sama kehakaalu puhul üldjuhul vähem vett kui meestel, mistõttu nende organism ei ole sama võimekas alkoholiga toime tulema kui meeste organism,» põhjendas Sammel pool võrra erinevaid piirnorme.

«Väga oluline on lisada, et madala riski piiride puhul ei tohiks arvestust pidada nädala kaupa, vaid tähtis on jälgida ka soovitust alkoholivabadest päevadest,» rääkis Sammel. Eestis on soovituseks vähemalt kolm alkoholivaba päeva nädalas. «Ühe korraga kogu nädala koguse tarvitamine tõstab märkimisväärselt riske nii tervisele kui ka riske vigastuste tekkeks. Seega pole kindlasti Tervise Arengu Instituudi soovitus korraga nädalas pool liitrit viina ära juua,» nentis ta.

Eesti riskipiirid vajavad ülevaatamist

Psühhiaater Ants Kask tõi Postimehe artiklis välja, et ka soovituslikes piirides alkoholi tarbimine võib mõjutada negatiivselt ajutegevust ning see mõju võib aastate jooksul kumuleeruda. Ta avaldas lootust, et tulevikus vaadatakse need riskipiirid üle.

Tema hinnangul saaks rääkida madalast alkoholitarvitamise riskist, kui aastas tarbitaks üks liiter absoluutset alkoholi elaniku kohta, mitte kaheksa, mis on praegu eesmärgiks seatud. Tohtri hinnangul on see võimalik, kui inimesed teadvustavad, et nad ei saa alkoholitarbimisest kasu, vaid see teeb neile kahju.

Tema hinnangul peaks alkoholitarbimine jääma sel juhul väga harvadeks juhtudeks. «Turvalist alkoholipiiri pole olemas,» lausus Kask, viidates uuringutele, mille järgi suureneb ka vähese alkoholitarbimisega rinnavähi risk.