22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
12.02.2021 13:57
Tere!
Tunnen muret oma venna pärast, kes igapäevaselt õlut joob. Ise ta probleemi ei tunnista ja oma abikaasa manitsuste peale suudab ühe päeva juua ka ainult coca-colat, kuid siis läheb kõik jälle endisesse rütmi tagasi.
Nüüdseks on ta hakanud seda ka varjama. Leiab nt põhjusi minna keldrisse vms ja tuleb siis sealt lõhnadega tagasi.
Tema abikaasa ütleb, et on temaga sel teemal korduvalt rääkinud, aga tulutult. Joomise põhjuseks pidi olema stress.
Oleme mures, et see õlle joomine aina süveneb! Lihtsalt rääkimisest ei piisa, et ta oma pahest loobuks!
Mida teha?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
12.02.2021
Tere.
Julgustan lisaks venna naisele ka teid sellel teemal vennaga rääkima. Palju sõltub ka sellest, kuidas rääkida. Tarvitaja sageli kogeb seda moraalilugemise ja näägutamisena. Tulemuseks õigustab end, pisendab enda tarvitamist, süüdistab hoopis teisi või väldib seda teemat üldse. Kui on veel lähedasi keda kaasata, siis võiks ka seda teha. Kui mitu lähedast inimest juba räägivad sellest, kuidas vend muutunud on, siis see juba mõjub teisiti, kui üks inimene seda teeb. Oluline on tuua välja faktid, mida lähedased on märganud, näiteks, et vend on hakanud varjama oma tarvitamist ja arvab, et teised aru ei saa. Sellest tuleks avalikult rääkida. Üks võimalus on teha nö perekoosolek (leida hetk kui vend on kaine), kus kõik lähedased kokku saavad ja rahulikul ning mitte süüdistaval viisil ütlevad vennale seda, mis muutusi nad temas märganud on. Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada seda, et te väga hoolite temast ja olete mures, kuna varem ta nii ei käitunud. Oluline on vältida süüdistamist ja pigem väljendada muret ja pakkuda abi. Koos saate arutada, kuidas stressi vähendada annaks või seda tervel meol maandada saaks. ehk on keegi perest, kes on nõus nö vennaga koos midagi tegema – näiteks mõni ühine stressi maandav tegevus. Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf
Samuti on lähedastel võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas vennaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui vend raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
“Alguses peame panema paika eesmärgid. Ka selle, kas eesmärk on vähendada alkoholi tarbimist või hoopis sellest loobumine,” kirjeldab Pärnu haigla Ingrid Steiger, kelle sõnul selgitatakse raviprotsessi käigus ka joomise põhjused. “On need sõbrad, on see must masendus, on see käegalöömise tunne, on see vastupandamatu tung alkoholi järele. Põhjust teades, saab sellega ka võidelda.”
Oma töös hea tervise säilitamise ja hoidmise propageerimisele, sellealasele nõustamisele ja alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamise ja osutamise (ALVAL) programmis osalev terviseõde Betty Maria Märk ütles, et kuna pereõed on tavaliselt esimesed, kes sõltuvushäiretega patsientidega kokku puutuvad, siis on just pereõdedel täita oluline roll nende inimeste usalduse võitmisel ja nende hilisemas ravis.
Motiveerib inimest tagasi tulema
Viljandi haigla vaimse tervise keskuse õe Kaia Sammasto sõnul toimub vastuvõtul kõigepealt patsiendi esmane hindamine, samuti peab õde hoolitsema selle eest, et inimene tunneks ennast keskuses turvaliselt ja hästi.
Viljandi haigla vaimse tervise osakonnas on viis-kuus psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja õed.
Esmase hindamise juures täidetakse emotsionaalse enesetunde küsimustik, mis peab välja selgitama psühholoogi kaasamise vajaduse. Edasi järgnevad test alkoholi tarvitamise hindamiseks ja seejärel kaardistatakse, millised on patsiendi ressursid koostööks.
“Kui patsiendil on ka kehalised kaebused, siis teeme ka vereanalüüsid. See on patsiendile motivaator tulla ka teisele vastuvõtule,” selgitab Sammasto. “Igal kolmapäeval on meil grupitöö, aga sageli patsiendid vähemalt esialgu justkui häbenevad grupiteraapiat ning sellisel juhul on võimalik jätkata individuaalse nõustamisega.”
Tema sõnul on õe esmane roll olla aktiivne kuulaja, klienti toetav ja julgustav abiline. Ta hindab terviseseisundit, jagab infot ravimite kohta, aitab alkopäeviku täitmisel, võtab vajadusel analüüsid. Aga ennekõike peab vaimse tervise õde esimesel kohtumisel hindama ära inimese edaspidised vajadused.
Seatakse eesmärgid paika
Pärnu haigla ravimeeskonna liige programmis “Kainem ja tervem Eesti” õde Ingrid Steiger selgitas, et erinevalt ehk teistest sarnastest meeskondadest on Pärnu haiglas ametis ka grupi tegevust korraldav koordinaator, kes teeb vajadusel koostööd ka näiteks kriminaalhooldajatega. Praegu on ravimeeskonna hoole all 168 aktiivset patsienti, tavaline kohtumiste intervall on keskmiselt kaks nädalat.
“Alguses peame panema paika eesmärgid. Ka selle, kas eesmärk on vähendada alkoholi tarbimist või hoopis sellest loobumine,” kirjeldab Steiger raviprotsessi algust. “Me püüame kohe alguses mitte väga jäigalt paika panna, kuivõrd suur on patsiendi motiveeritus. Nii nagu eesmärgid, nii ka sellised hinnangud ning ka suhtumine võivad aja jooksul muutuda. Aga kõige selle juures on väga-väga oluline just nõustamine.”
Protsessi käigus soovitakse ka välja selgitada, mis ajab inimese jooma. „On need sõbrad, on see must masendus, on see käegalöömise tunne, on see vastupandamatu tung alkoholi järele. Põhjust teades, saab sellega ka võidelda,“ tõdes ta.
“Kui inimene on oma olekuga rahul ja soovib ravi lõpetada, siis võib juhtuda, et koostööd ei tekkigi ja me lõpetame selle. Vastu tahtmist ei saa ju kedagi aidata,” rääkis Ingrid Steiger. “Nõustame ka patsientide lähedasi. Tuleb tunnistada, et lähedased alati ei toeta patsienti. Neil on eelarvamusi ja see tugi jääb nõrgaks.”
Aitab motivatsiooni hoida
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) terviseõde Margit Hobolainen on seda meelt, et õel on sõltuvushaigete ravis tähtis osa meeskonnas, sest sageli on just õde see, kontakteerub teiste spetsialistidega ja uurib välja patsiendi ravi puudutavaid nüansse.
“Olulisel kohal on patsientide tahe ja õdede roll sisaldab ka nende abistamist motivatsiooni kõrgel hoidmisel. Seda enam, et tihti ei tule need inimesed meie juurde omal soovil, vaid lähedaste õhutusel või suisa kohtuotsuse tulemusel,” ütles Hobolainen. “Ravi kestel tuleb õdedel patsientide seisundit jälgida, püüda n-ö libastumisi ennetada, vältida tagasilangusi, julgustada inimest lähtuvalt saavutatud muutustest. Kõik selleks, et keegi enne ravikuuri lõppu vaikselt ära ei kaos.”
Ta märgib, et suheldes kaksikdiagnoosiga patsiendiga on oluline jääda kriitikavabaks. Selles suhtes üsna hellaks tehtud inimesed ei talu noomimist või kamandamist ja ega see lõppkokkuvõttes aita ka.
“Seega on raviõde nii usaldusiski kui kontaktisik. Tihti on just õe kabinet üks vähestest kohtadest, kus patsient saab kriitikavaba suhtumise osaliseks, kus ta ära kuulatakse ja püütakse aidata,” märkis Margit Hobolainen.
Kui mõistad, saad ka aidata
Tartu Ülikooli Kliinikumi vaimse tervise õde Katrin Kerr iseloomustab õe rolli sõltuvusprobleemidega patsientide ravis kui multifunktsionaalset osalust, mille käigus tuleb
TÜ Kliinikumis töötab sõltuvushäirete ravi programmis kuus õde, kel igaühel oma kindel spetsiifika.
“Perearsti või eriarsti suunamisega tuleb meile väga vähe patsiente. Enamik tuleb ise, mõned on ka prokuratuuri poolt suunatud,” kirjeldab Katrin Kerr. “Patsient on palju, või siis on õdesid vähe, aga õe vastuvõtul kliinilise jälgimise all käib inimene kõigepealt kaks kuni kaks ja pool kuud, enne kui ta arsti juurde pääseb. Järjekorrad on lihtsalt pikad,” nendib Kerr. “Vaimse tervise õe iseseisev vastuvõtt kestab umbes tund aega ja selle vastuvõtu jooksul peaks välja selgitatama, kas patsiendil on alkoholi tarvitamisega probleeme ja kui jah, siis milliseid.”
Üldmeditsiinilise ja psühhiaatrilise anamneesi kogumine ja kirja panemine on Kerri hinnangul edasise ravi efektiivsuse mõttes oluline. Esimesel vastuvõtul määratletakse alkoholipruukimise vallandajad ning püstitatakse eesmärgid. Kui mõista sõltuvuse olemust, saab ka aidata, kuidas tungidega toime tulla ja kuidas ennetada tagasilööke.
Korduv vastuvõtt kestab Tartus umbes 30 minutit, patsiendile soovitatakse käia õe juures igal nädalal, vähemalt esimese ravikuu jooksul. Kui patsient soovib, võib ta ka oma ravimite võtmise ühildada õe vastuvõtul käimisega.
Kaksikdiagnoos kipub Kerri sõnul välja tulema psühhiaatrilisest analüüsist ja siis üritatakse patsient saata võimalikult kiiresti psühhiaatri juurde. Kui ilmneb ka psüühikahäireid, tuleb patsient saata psühholoogi vastuvõtule.
Lisaks toimub neile sõltlastele, kes vajavad intensiivsemat sekkumist, sageli on neil ka kaksikdiagnoos, kliinikumis päevaravi.
“Päevaravis on on meil null tolerants. Mõeldud on see näiteks neile, kes viibinud statsionaarses ravis ja kes nüüd n-ö vabaks saanuna võib-olla kohe omal käel hakkama ei saa,” selgitas Kerr. “Eesmärk on seal sotsiaalsete oskuste arendamine ja teadlikkuse parandamine kasvõi selles osas, miks alkoholi liigtarvitamine on halb ja millega võiks tegeleda, et soov juua jälle inimesest võitu ei saaks.”
Alkoholitarvitamise häire raviteenuse osutamise programmis osalevad AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Pärnu Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ka SA Viljandi Haigla.
Kahe aasta jooksul on ravile pöördunud 2141 patsienti, üldarstiabis on sõelutud 4220 patsienti, toimunud on 48 koolitust. Teostatud on ka uuringuid ja need näitavad, et ravile tulnud inimestest 3/4 olid mehed, vanuserühmade lõikes 31–50 aastased ning veidi üle viiendiku neist kannatasid raske alkoholisõltuvuse all.
Allikas: Pealinn
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.