Küsimused ja vastused

28.02.2020 14:26

Tere!
Minu sõber otsib abi seoses alkoholi tarvitamisega ja avastas selle kainem ja tervem eesti programmi, mis võiks talle sobida, aga ta ei saa täpselt aru, kust ta abi saab ja kuhu pöörduma?

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

28.02.2020

Loe täispikkuses

Tere

Tunnustan teid, et hoolite oma sõbrast ja soovite teda aidata. Soovitan sõbral alustada oma perearstiga konsulteerimisest.

Pöördumise soovitused ja info leiate lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/ Kui probleem on sedavõrd suur, et vajab revi, siis ka ravikeskuste kontaktid ja vastava info leiate ka sellelt lehelt. Valige enda sõbrale asukohalt sobivaim ja leppige kokku aeg. Enne seda soovitame läbi lugeda info https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/millal-poorduda-spetsialisti-poole/

Teil soovitan läbi lugeda https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/. Sealt leiate nõuandeid, kuidas oma sõbrale toeks olla.

28.02.2020 14:15

Tere,
Mure 45 aastase emapärast. Alkohol on meeldinud talle koguaeg, lemmikuks on õlu. Kanget ei tarvita ültse. Kuid mure on nüüd seepärast suur, et ca 2aastat tagasi läks asi päris käest ära, joob igapäevaselt. Nädala sees on tööl, kuid seal salaja paar pudelit õlut pole mingi probleem ära juua. Nädalavahetust ma ei mäleta, kui ta kaine oleks olnud. Pidevalt leiab vabandusi miks mitte aega koos veeta.. valib selle asemel alkoholi. Suureks probleemiks on see, et ta ei tunnista endale, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Nimelt ma sooviks mingit nõu, et kuidas ma saaksin oma ema aidata, kuhu pöörduda ja kuidas talle selgeks teha, et asi on väga tõsine ja ta peab abi saama. Ta on eelnevalt korduvalt püüdnud loobuda alkoholist, kuid nädal-kaks ja murdub. Mingi võimalus peab ju olema mul teda aidata sellises olukorras. Probleem aina rohkem süveneb.

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

28.02.2020

Loe täispikkuses

Tere.

Ema on võimalik aidata küll. Tõenäoliselt tuleb selleks aga katsetada erinevaid variante, et aru saada, mis tema puhul võiks mõjuda. Kuna ema ise ei näe tarvitamises teie sõnul probleemi, siis alustuseks võiks temaga sellest rääkida hoolival moel. Kuna ema on proovinud varem nädal-kaks olla alkoholist vaba, siis teatud motivatsioon ja olulisus järelikult temas ikka peidus kusagil on. Muutus saab alguse tavaliselt siis, kui selleks on mõjuv motivaator. See võib olla aga inimeste jaoks väga erinev. Kellele mõjub juba see, et laps on mures, keegi kolleegidest või sõpradest teeb märkuse, ei jõua tööle õigel ajal, halb enesetunne, energiapuudus, pidev pinge tunne, uneprobleemid, väsimus jt.- neid põhjuseid on erinevaid. Samuti saate tuua välja teie need muutused, mis te olete ema oleku ja käitumise juures märagnud ja kuidas see teile mõjub. Selleks, et inimene hakkaks muutuse peale mõtlema, on vajalik tõdeda, et kui ma nii jätkan, siis sellest on mulle vaid kahju või ma jään millestki ilma. Sellises faasis, kus inimene kaalub tarvitamise kasu ja kahju endale, võidakse olla pikka aega. Ja ka siis võidakse teha otsus, et tarvitan edasi. Seepärast vastu inimese enda soovi me teda paraku aidata ei saa. Seda abi ei pruugi ema lihtsalt vastu võtta. Kui ta on aga valmis teiega sellest rääkima või pöörduma ka näiteks kasvõi algatuseks ükski kord spetsialisti vastuvõtule, siis võib sellest saada algus ka muutumiseks.

Kuidas emaga sel teemal rääkida võiks saate lugeda siit: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ Seda tuleks teha siis, kui ema on kaine.

Samuti on abiks ka vihik, mis on mõeldud lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf. Rääkida võiks korduvalt. Peale esimest vestlust võiks mõne aja pärast tulla selle teema juurde tagasi ja uurida, mis mõtted emal selle jutuajamisega seoses hiljem tekkisid.

Lähedase inimesena on teil võimalus pöörduda ka nõustamisele “Kainem ja tervem Eesti programmi” raames, et arutada koos spetsailistiga, kuidas ema aidata ja kuidas ka ennast säästa. Teenus on tasuta ja neid osutatakse ravikeskustes. Kontaktid leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/. Registreerumisel öelge, et olete tarvitaja lähedane. Kui saate ema nõusse, siis üks konsulteerida spetsialistiga ja rääkida oma tarvitamisest või vaadata üle tervislik seisund, oleks samuti hea variant. See, kui räägib lähedane inimene või spetsialist, siis see juba võib mõjuda erinevalt. Võimalik, et tarvitamise põhjusena võivad ilmneda hoopis teised ravimata vaimse või füüsilise tervise haigused. Sageli võib selleks olla depressioon või ärevushäire, aga ka tööstress ja muud pinged. Seda saakski vastuvõtul arutada, et mis on see, mis ema nö jooma paneb. Kui emal tekib motivatsioon ja ta on valmis pöörduma ka vastuvõtule, siis tuleks seda võimalikult ruttu teha. Teadupärast on tahe muutumiseks inimestel kõikuv. Tavaliselt on motivatsioon suurim siis, kui on halb enesetunne (pohmell).

Ärge andke alla ja olge järjepidev. Kuid kõige seejuures hoolige endast ja ärge oma elu seepärast elamata jätke. Pidev murtsemine ema pärast hakkab mingi hetk muidu mõju avaldama teie enda vaimsele tervisele.

17.02.2020 10:56

Tere. Mure 25 aastase noormehe pärast (õepoeg). Tal probleeme alkoholija narkootikumide kuritarvitamisega. On 2 kahel korral joobes juhtimisega politseile vahele jäänud, viimane kord sai 15 päeva aresti. Hetkel tingimisi karistus. Kuid kuus korra kukub ikka ´tsüklisse´, kus joob kaks-kolm päeva end umbjoobe. Kahjuks tarvitab koos alkoholiga ka mingeid aineid (järgmisel päeval esinevad mälulüngad). Ta ise probleemi ei tunnista, aga ümbritsevate elu on tema joomiste pärast häiritud ja rikutud. Vägisi sellist inimest ravile viia ei saa. Aga mida tuleb teha, kui inimene on jälle kodus narkojoobes? Niimoodi sõltuvus aina kasvab ning ei taha ka päris pealt vaadata, kuidas päris ´musta auku´ inimene end joob. Mingi võimalus ju peab olema kõrvalistel teda selles olukorras aidata.

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

17.02.2020

Loe täispikkuses

Tere,

Kirjutasite, et teie õepoeg on ka kriminaalhooldusel. Kuna ta on jäänud vahele joobes juhtimisega (te küll ei täpsustanud, kas tegu oli narko või alkojoobes juhtimisega), kuid sellisel juhul peaks tal olema peal nö keeld tarvitada. Nüüd on lähedaste otsustada, et kas nad teavitavad sellest noormehe kriminaalhooldajat või vaikivad maha. See võib tunduda lähedastele peale kaebamisena, kuid teisalt nii käitudes jällegi varjatakse noormehe tegu ja tema jätkab nö oma käitumist. Kui inimene ei tunnista ise probleemi ega soovi muutusi, siis sellele vaatamata saavad teda ümbritsevad inimesed muuta oma käitumist ja mitte enam nö noormehe tegusid varjata. Kriminaalhooldajal on võimalus suunata noormees sotsiaalprogrammi, kus käsitletakse ainete tarvitamist, vajadusel ka ravile või kohaldada muid mõjutusvahendeid. Seega on üks võimalus arutada noormehe olukorda tema kriminaalhooldajaga. Teine võimalus on pööruda lähedastel ise abi saamiseks nõustamisele, et spetsialistiga arutada, kuidas oleks võimalik sellele teemal tarvitajaga rääkida. Nõustamine on tasuta. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et soovite nõustamist kui lähedane isik. Ravikeskuste kontaktid, kus nõustamisteenust saab leiate siit https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/ (alkoholi tarvitamine) ja https://www.narko.ee/siit-saad-abi/ (illegaalsete ainete tarvitamine). Näpunäiteid, kuidas sellest võiks rääkida saate lugeda siit https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/.

Selleks, et tarvitaja ise muudaks midagi oma käitumises peab ta tõdema, et tarvitamisest tingitud kahjud kaaluvad saadava kasu üles. Kui teie õepoeg praegu kogeb tarvitamisest aga ainult positiivseid külgi ja ka vahele jäämine autoroolis ega ka arest pole pannud teda oma käitumist muutma, siis laske tal kogeda veelgi enam tarvitamisest tingitud negatiivseid tagajärgi ja ärge varjake tema käitumist. Seda kiiremini jõuab mõistmine ka tema endani.

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

Avaleht > Privaatpostitus: Uudised > Uncategorized @et > Perearst: maakohas on tegemist, et patsient tuleks vastuvõtule kainena

Perearst: maakohas on tegemist, et patsient tuleks vastuvõtule kainena

“Kui inimene saaks 24 tundigi peale võtmata olla, siis saaks juba raviga alustada, aga teinekord ei suudeta ka seda aega vastu pidada,” rääkis Tallinnas perearstiametit pidav ja mullu ka Lõuna-Eestis Missos sealset perearsti asendanud Külvi Peterson. “Pärast viiendat-kuuendat kuupäeva, mulle näib, et külas joovad kõik. Joovad, kuni raha otsa saab. Üks ütles veel, et oleks raha natukenegi rohkem, jooks kogu aeg,” kirjeldas ta olukorda pärast palgapäeva.

“Ja vähesed tulevad perearsti juurde sõltuvusprobleemiga, ikka on põhjuseks kas kõrge vererõhk, soov analüüse teha või midagi muud,” tõdes Peterson.

Häbi minna ravile

Väikeses kohas tunnevad kõik kõiki ja suhtumine on kahetine. Üldiselt viinaviga ei tunnistata või siis öeldakse lihtsalt, et “ah, mis tast ravida, ta on ju joodik”. Kohe pääseb jutt lahti, kui keegi on käinud psühhiaatri vastuvõtul, et “näe see ja see pandi hullumajja”. Sellise suhtumise juures näib sõltuvusprobleemide lahendamine võitlusega tuuleveskitega.

Poole aasta jooksul määras perearst Külvi Peterson Missos sõltuvusravi kümnekonnale inimesele, kellest vaid üks on pärast tagasisidet andnud, et kõik läheb hästi ja inimene on rõõmus. Üks kümnest on aga ka paraku surnud, tõsi, mitte otseselt alkoholi tarvitamise tõttu.

“Pärast viiendat-kuuendat kuupäeva, mulle näib, et külas joovad kõik. Joovad, kuni raha otsa saab. Üks ütles veel, et oleks raha natukenegi rohkem, jooks kogu aeg,” kirjeldab ta olukorda Lõuna-Eestis. “Eks linnades juuakse ka, aga see toimub kuidagi varjatumalt ja ehk on joodavad margid ka kuidagi kvaliteetsemad.”

Vaja läheb rohkem ravikeskusi ja raha

Peterson tunnistab, et sõltuvusravikeskusi on Eesti kohta vaid neli-viis, mida on ilmselgelt vähe ja ka eraldi raha raviks ja nõustaamiseks on napilt. Psühhiaatreid aga napib suurteski keskustes, ammugi siis veel maapiirkondades.

“Edu algab väikestest asjadest, kasvõi põhjalikust patsiendi küsitlemisest. Nad räägivad vahepeal ka ausalt ja see aitab edasi liikuda,” leiab Külvi Peterson. “Perearstidel peab aga olema kindlasti ka tugi teiste spetsialistide näol. Meil peavad olema oma n-ö kodustatud psühholoogid, kellele toetuda, kuhu patsiendid saata ja kes siis just erialast nõu saavad anda.”

Inimene peab ise tahtma terveneda

Kliiniline psühholoog Maris Kolk on seda meelt, et psühholoogid saavad aidata perearste kaksikdiagnoosiga patsientide ravimisel teenuste pakkumisega teraapiafondi raames, aga ennekõike sõltub ravi tulemus ikkagi inimese soovist pahedest vabaneda.

Teraapiafond pole võluvõti probleemide lahendamiseks, pigem abi just ravi alustamisel. Fondi vahendid moodustavad 3% perearsti nn pearahast ja neid saab kasutada just sõltuvushäiretega patsientide abistamiseks.

Kolk kinnitab, et perearstide tööpraktikas on psühholoogide kaasamine raviprotsessi igapäevane, sellega ollakse harjunud ja koostööd tehakse varmalt. Selle koostöö ajal hinnatakse näiteks patsiendi meeleoluhäireid ja psühhiaatrilise ravi vajadust, tegeldakse psühhoteraapiaga.

“Psühhiaatri juurde minekule tekkib paljudel patsientidel psühholoogilist laadi vastuseis ja öeldakse, et “ei, sinna hullumajja ma küll ei lähe, pole see asi midagi nii hull, kõik ju joovad”,” iseloomustab Maris Kolk suhtumist. “Psühholoogi töö on neid barjääre kõrvaldada, selgitada ravi vajalikkust ja selle olemust. Igasuguseks teraapiaks on patsiendi motivatsioonil ülisuur roll. Ta peab uskuma oma võimesse endaga toime tulla. Seejuures ei peagi ta alguses ise teadma, kuidas täpselt seda teha. Need juhised tulevad juba nõustajatelt, enda tahe on määrav.”

Esimene ravi ei pruugi lõpuni jõuda

Sõltuvushaiguste ravi ongi sageli just sellepärast mitme etapiline, et patsient ise vahepeal loobub selles ja siis tuleb jälle kõike otsast alustada. Sageli alustatakse lähedaste survel või nendega arvestada püüdes, aga see esimene n-ö hoog kipub teinekord üle minema.

Kaksikdiagnoosiga patsiendi raviprogramm kestab keskeltläbi paar kuud, aga alkoholiprobleemiga võivad kaasas käia ka teised psüühikahäired, mis vajavad hiljem juba pikemat ravi.

“Eks see ole igipõline küsimus, kas enne oli ärevushäire ja siis hakati selle leevendamiseks alkoholi tarvitama või vastupidi,” räägib Kolk. “Pigem saabuvad patsiendid esimesele konsultatsioonile enesekaitselise hoiakuga ja ei taha alkoholiprobleemi tunnistada.”

Seega tunnistatakse esmaselt pigem depressiooni ja psüühikahäiret, mitte viinaviga. Aga lõppeks on elustiil, sotsiaalne keskkond ja tugisüsteem sõltuvushaigete ravimisel määrava tähtsusega.

Allikas: Pealinn