22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
12.02.2021 13:57
Tere!
Tunnen muret oma venna pärast, kes igapäevaselt õlut joob. Ise ta probleemi ei tunnista ja oma abikaasa manitsuste peale suudab ühe päeva juua ka ainult coca-colat, kuid siis läheb kõik jälle endisesse rütmi tagasi.
Nüüdseks on ta hakanud seda ka varjama. Leiab nt põhjusi minna keldrisse vms ja tuleb siis sealt lõhnadega tagasi.
Tema abikaasa ütleb, et on temaga sel teemal korduvalt rääkinud, aga tulutult. Joomise põhjuseks pidi olema stress.
Oleme mures, et see õlle joomine aina süveneb! Lihtsalt rääkimisest ei piisa, et ta oma pahest loobuks!
Mida teha?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
12.02.2021
Tere.
Julgustan lisaks venna naisele ka teid sellel teemal vennaga rääkima. Palju sõltub ka sellest, kuidas rääkida. Tarvitaja sageli kogeb seda moraalilugemise ja näägutamisena. Tulemuseks õigustab end, pisendab enda tarvitamist, süüdistab hoopis teisi või väldib seda teemat üldse. Kui on veel lähedasi keda kaasata, siis võiks ka seda teha. Kui mitu lähedast inimest juba räägivad sellest, kuidas vend muutunud on, siis see juba mõjub teisiti, kui üks inimene seda teeb. Oluline on tuua välja faktid, mida lähedased on märganud, näiteks, et vend on hakanud varjama oma tarvitamist ja arvab, et teised aru ei saa. Sellest tuleks avalikult rääkida. Üks võimalus on teha nö perekoosolek (leida hetk kui vend on kaine), kus kõik lähedased kokku saavad ja rahulikul ning mitte süüdistaval viisil ütlevad vennale seda, mis muutusi nad temas märganud on. Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada seda, et te väga hoolite temast ja olete mures, kuna varem ta nii ei käitunud. Oluline on vältida süüdistamist ja pigem väljendada muret ja pakkuda abi. Koos saate arutada, kuidas stressi vähendada annaks või seda tervel meol maandada saaks. ehk on keegi perest, kes on nõus nö vennaga koos midagi tegema – näiteks mõni ühine stressi maandav tegevus. Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf
Samuti on lähedastel võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas vennaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui vend raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
“Kui inimene saaks 24 tundigi peale võtmata olla, siis saaks juba raviga alustada, aga teinekord ei suudeta ka seda aega vastu pidada,” rääkis Tallinnas perearstiametit pidav ja mullu ka Lõuna-Eestis Missos sealset perearsti asendanud Külvi Peterson. “Pärast viiendat-kuuendat kuupäeva, mulle näib, et külas joovad kõik. Joovad, kuni raha otsa saab. Üks ütles veel, et oleks raha natukenegi rohkem, jooks kogu aeg,” kirjeldas ta olukorda pärast palgapäeva.
“Ja vähesed tulevad perearsti juurde sõltuvusprobleemiga, ikka on põhjuseks kas kõrge vererõhk, soov analüüse teha või midagi muud,” tõdes Peterson.
Häbi minna ravile
Väikeses kohas tunnevad kõik kõiki ja suhtumine on kahetine. Üldiselt viinaviga ei tunnistata või siis öeldakse lihtsalt, et “ah, mis tast ravida, ta on ju joodik”. Kohe pääseb jutt lahti, kui keegi on käinud psühhiaatri vastuvõtul, et “näe see ja see pandi hullumajja”. Sellise suhtumise juures näib sõltuvusprobleemide lahendamine võitlusega tuuleveskitega.
Poole aasta jooksul määras perearst Külvi Peterson Missos sõltuvusravi kümnekonnale inimesele, kellest vaid üks on pärast tagasisidet andnud, et kõik läheb hästi ja inimene on rõõmus. Üks kümnest on aga ka paraku surnud, tõsi, mitte otseselt alkoholi tarvitamise tõttu.
“Pärast viiendat-kuuendat kuupäeva, mulle näib, et külas joovad kõik. Joovad, kuni raha otsa saab. Üks ütles veel, et oleks raha natukenegi rohkem, jooks kogu aeg,” kirjeldab ta olukorda Lõuna-Eestis. “Eks linnades juuakse ka, aga see toimub kuidagi varjatumalt ja ehk on joodavad margid ka kuidagi kvaliteetsemad.”
Vaja läheb rohkem ravikeskusi ja raha
Peterson tunnistab, et sõltuvusravikeskusi on Eesti kohta vaid neli-viis, mida on ilmselgelt vähe ja ka eraldi raha raviks ja nõustaamiseks on napilt. Psühhiaatreid aga napib suurteski keskustes, ammugi siis veel maapiirkondades.
“Edu algab väikestest asjadest, kasvõi põhjalikust patsiendi küsitlemisest. Nad räägivad vahepeal ka ausalt ja see aitab edasi liikuda,” leiab Külvi Peterson. “Perearstidel peab aga olema kindlasti ka tugi teiste spetsialistide näol. Meil peavad olema oma n-ö kodustatud psühholoogid, kellele toetuda, kuhu patsiendid saata ja kes siis just erialast nõu saavad anda.”
Inimene peab ise tahtma terveneda
Kliiniline psühholoog Maris Kolk on seda meelt, et psühholoogid saavad aidata perearste kaksikdiagnoosiga patsientide ravimisel teenuste pakkumisega teraapiafondi raames, aga ennekõike sõltub ravi tulemus ikkagi inimese soovist pahedest vabaneda.
Teraapiafond pole võluvõti probleemide lahendamiseks, pigem abi just ravi alustamisel. Fondi vahendid moodustavad 3% perearsti nn pearahast ja neid saab kasutada just sõltuvushäiretega patsientide abistamiseks.
Kolk kinnitab, et perearstide tööpraktikas on psühholoogide kaasamine raviprotsessi igapäevane, sellega ollakse harjunud ja koostööd tehakse varmalt. Selle koostöö ajal hinnatakse näiteks patsiendi meeleoluhäireid ja psühhiaatrilise ravi vajadust, tegeldakse psühhoteraapiaga.
“Psühhiaatri juurde minekule tekkib paljudel patsientidel psühholoogilist laadi vastuseis ja öeldakse, et “ei, sinna hullumajja ma küll ei lähe, pole see asi midagi nii hull, kõik ju joovad”,” iseloomustab Maris Kolk suhtumist. “Psühholoogi töö on neid barjääre kõrvaldada, selgitada ravi vajalikkust ja selle olemust. Igasuguseks teraapiaks on patsiendi motivatsioonil ülisuur roll. Ta peab uskuma oma võimesse endaga toime tulla. Seejuures ei peagi ta alguses ise teadma, kuidas täpselt seda teha. Need juhised tulevad juba nõustajatelt, enda tahe on määrav.”
Esimene ravi ei pruugi lõpuni jõuda
Sõltuvushaiguste ravi ongi sageli just sellepärast mitme etapiline, et patsient ise vahepeal loobub selles ja siis tuleb jälle kõike otsast alustada. Sageli alustatakse lähedaste survel või nendega arvestada püüdes, aga see esimene n-ö hoog kipub teinekord üle minema.
Kaksikdiagnoosiga patsiendi raviprogramm kestab keskeltläbi paar kuud, aga alkoholiprobleemiga võivad kaasas käia ka teised psüühikahäired, mis vajavad hiljem juba pikemat ravi.
“Eks see ole igipõline küsimus, kas enne oli ärevushäire ja siis hakati selle leevendamiseks alkoholi tarvitama või vastupidi,” räägib Kolk. “Pigem saabuvad patsiendid esimesele konsultatsioonile enesekaitselise hoiakuga ja ei taha alkoholiprobleemi tunnistada.”
Seega tunnistatakse esmaselt pigem depressiooni ja psüühikahäiret, mitte viinaviga. Aga lõppeks on elustiil, sotsiaalne keskkond ja tugisüsteem sõltuvushaigete ravimisel määrava tähtsusega.
Allikas: Pealinn
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.