22.03.2021 20:57
Tere, kui mu tuttav n alkoholisõtlane ja on sattunud isegi haiglasse ja tal on tõsised terviseprobleemid selle pärast kas mingit viisi ei ole kuidas teda ravile saada? Ta ise ei ole piisavalt asjalik ilmselgelt et kuskil gruppides käia jne, tal oleks vaja ravi ja mõnda aega kasvõi eemal olla alkohlist. Ta on depressiivne ja suitsidaalne ja endale ohtlik ja pole täie mõistuse juures. Ta räägib täiesti segast juttu ka pidevalt. Kas on midagi mida me saaks teha? Kui kasvõi ta räägiks nõusse kas on võimalik kuskile ravile saada?
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
22.03.2021
Tere
Kui inimesel on suitsidaalsed mõtted ja ta on endale ohtlik, tuleb pöörduda erakorraliselt psühhiaatria kliinikusse.
22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Millal mõtlesid sina viimati oma alkoholijoomise harjumuste üle? Kas see, kui palju alkoholi tarvitad, on mõistlik või võiksid vähem juua? Või on alkoholi tarvitamine muutunud samasuguseks automaatseks tegevuseks nagu Facebookis käimine, teadvustamata alati, miks seda teeme ja mis on selle mõte, küsib perearst Marta Velgan.
Ühelt poolt peab tõdema, et alkoholitarvitamine on Eestis tavapärane ja mittetarvitamine pigem erand, teisalt tahame siiski uskuda, et suudame elada oma elu ka ilma alkoholita.
Arstina on mul hea meel, et arutelu alkoholi tarvitamise normaalsuse üle on viimastel aastatel olnud väga aktiivne ja üha enam on neid inimesi, kes alkoholi üldse ei joo.
Samuti tervitan tervise- ja tööministri pakutud alkoholiseaduse muudatusi, muutmaks alkoholi lastele vähem atraktiivseks ja kättesaadavaks.
Alkoholikahjude vähendamise aruteludes on tihti välja toodud, et seadustest ei piisa inimeste harjumuste muutmiseks ja alustada tuleks alkoholikultuuri muutmisest. Kuid kelle vastutus ja ülesanne see on?
Eelmisest aastast alates olen koolitanud tervishoiutöötajaid teemal, kuidas rääkida inimestega alkoholist ja kuidas inimesi sel teemal nõustada.
Koolituse ühe osana arutame osalejatega alkoholiga seotud hoiakuid ning alati on diskussiooni tekitanud lause: «Alkoholi liigtarvitamine on Eesti kultuurile omane ning see ei muutu kunagi.» Arvan, et kui korraldada küsitlus selle artikli lugejate hulgas, siis pooled oleksid väitega nõus ja pooled mitte.
Tihtipeale nähakse kultuuri kui rigiidset nähtust, mis mitte kunagi ei muutu ning mille sihilik muutmine on võimatu.
Mõtleme näiteks sellele, kuivõrd on nutitelefonide kasutamine muutnud meie igapäevast suhtlemist, töötamist ja uudiste jälgimist, samas kui esimene iPhone paisati turule kõigest 10 aastat tagasi.
Kultuur on miski, mis ajas muutub, mida meie ise loome ja soovi korral saame seda soovitud suunas muuta. Nii on ka alkoholitarvitamise (või mittetarvitamise) kultuuriga, see algab meie enda tegudest.
Mida siis teha? Näiteks võiks järgmisel koosviibimisel toetada seltskonnas inimest, kes on otsustanud alkoholi mitte tarvitada või otsustada järgmisel pidupäeval lastele lastešampust mitte pakkuda.
Mõtteid selle kohta, mida igaüks meist saaks selleks teha, et eestlaste alkoholitarvitamine tervislikumaks muutuks, võib leida ka veebilehelt teomeeter.ee.
Seda, et alkoholi liigne tarvitamine võib tekitada tervisekahjusid, teab enamik inimesi. Alkohol kahjustab inimorganismi juba väikestes kogustest, mistõttu ei saa terviseaspektist rääkida ohutust või tervislikust alkoholi tarvitamisest.
Teadusuuringute abil on siiski leitud sellised alkoholikogused, mille puhul saab rääkida madala terviseriskiga tarvitamisest: täiskasvanud meeste puhul on see kuni kaks viieprotsendilist pooleliitrist õlut (neli alkoholiühikut) ja naise puhul üks õlu (kaks alkoholiühikut) päevas. Lisaks peaks nädalas olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Sellest suuremate koguste pikaajalisel tarvitamisel on aga oht suuremate tervisekahjude tekkele.
Oma alkoholitarvitamise harjumuste hindamiseks on Alkoinfo veebilehel võimalik täita AUDIT-testi, mis on üks täpsemaid ja enim kasutatud küsimustikke maailmas.
Lisaks on võimalik tarvitatud alkoholikoguste üle järge pidada alkoholikalkulaatorit kasutades. Motivaatorid, miks vähem alkoholi tarvitada, võivad olla väga erinevad.
Ühte inimest võib motiveerida alkoholitarvitamise vähendamisest tulenev rahaline võit, teist aga parem unekvaliteet ning produktiivsemad nädalavahetused.
Alkoholitarvitamine on nagu iga teine harjumus, mis on kujunenud aastatepikkuse tegevuse praktiseerimise käigus ning mille muutmine nõuab aktiivset panustamist.
Alustada võiks sellest, et välja selgitada, mis põhjustel ja millistes olukordades alkoholi üldjuhul juuakse. Kas alkoholi tarvitatakse peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides, nagu näiteks tähtpäevadel ja sõpradega koosviibimisel, või kasutatakse alkoholi pärast pikka ja pingelist tööpäeva lõõgastusvahendina. Sellest sõltub võimalik lahendus.
Paljud meist ilmselt teavad enda kogemusest, et tervislikud harjumused ei teki üleöö, seetõttu on mõistlik läheneda eesmärgile sammhaaval ning püstitada konkreetseid ja käegakatsutavaid vahe-eesmärke.
Harjumuste tervislikumaks muutmine on oluliselt lihtsam siis, kui ümbritsevad inimesed sind toetavad või otsustavad koos sinuga tervislikuma eluviisi kasuks.
Mitmekülgset infot selle kohta, kas ja kuidas juua vähem leiab samuti Alkoinfo veebilehelt. Veel oskavad sel teemal nõu anda sinu perearst ja pereõde.
Alkoholi liigtarvitamisest tingitud tervise- ning majanduslikud kahjud on Eestis jätkuvalt suured ning kuigi viimastel aastatel on meie alkoholilembus vähenemas, on pikk tee veel minna.
Meil kõigil on võimalus anda panus tervemasse Eestisse ja alustada võib näiteks väikeste igapäevaste tegudega. Teeme koos Eestile 100. sünnipäevaks kingituse, luues ühiselt tervislikuma alkoholikultuuri.
Allikas: Postimees
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.