Küsimused ja vastused

28.02.2020 14:26

Tere!
Minu sõber otsib abi seoses alkoholi tarvitamisega ja avastas selle kainem ja tervem eesti programmi, mis võiks talle sobida, aga ta ei saa täpselt aru, kust ta abi saab ja kuhu pöörduma?

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

28.02.2020

Loe täispikkuses

Tere

Tunnustan teid, et hoolite oma sõbrast ja soovite teda aidata. Soovitan sõbral alustada oma perearstiga konsulteerimisest.

Pöördumise soovitused ja info leiate lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/ Kui probleem on sedavõrd suur, et vajab revi, siis ka ravikeskuste kontaktid ja vastava info leiate ka sellelt lehelt. Valige enda sõbrale asukohalt sobivaim ja leppige kokku aeg. Enne seda soovitame läbi lugeda info https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/millal-poorduda-spetsialisti-poole/

Teil soovitan läbi lugeda https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/. Sealt leiate nõuandeid, kuidas oma sõbrale toeks olla.

28.02.2020 14:15

Tere,
Mure 45 aastase emapärast. Alkohol on meeldinud talle koguaeg, lemmikuks on õlu. Kanget ei tarvita ültse. Kuid mure on nüüd seepärast suur, et ca 2aastat tagasi läks asi päris käest ära, joob igapäevaselt. Nädala sees on tööl, kuid seal salaja paar pudelit õlut pole mingi probleem ära juua. Nädalavahetust ma ei mäleta, kui ta kaine oleks olnud. Pidevalt leiab vabandusi miks mitte aega koos veeta.. valib selle asemel alkoholi. Suureks probleemiks on see, et ta ei tunnista endale, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Nimelt ma sooviks mingit nõu, et kuidas ma saaksin oma ema aidata, kuhu pöörduda ja kuidas talle selgeks teha, et asi on väga tõsine ja ta peab abi saama. Ta on eelnevalt korduvalt püüdnud loobuda alkoholist, kuid nädal-kaks ja murdub. Mingi võimalus peab ju olema mul teda aidata sellises olukorras. Probleem aina rohkem süveneb.

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

28.02.2020

Loe täispikkuses

Tere.

Ema on võimalik aidata küll. Tõenäoliselt tuleb selleks aga katsetada erinevaid variante, et aru saada, mis tema puhul võiks mõjuda. Kuna ema ise ei näe tarvitamises teie sõnul probleemi, siis alustuseks võiks temaga sellest rääkida hoolival moel. Kuna ema on proovinud varem nädal-kaks olla alkoholist vaba, siis teatud motivatsioon ja olulisus järelikult temas ikka peidus kusagil on. Muutus saab alguse tavaliselt siis, kui selleks on mõjuv motivaator. See võib olla aga inimeste jaoks väga erinev. Kellele mõjub juba see, et laps on mures, keegi kolleegidest või sõpradest teeb märkuse, ei jõua tööle õigel ajal, halb enesetunne, energiapuudus, pidev pinge tunne, uneprobleemid, väsimus jt.- neid põhjuseid on erinevaid. Samuti saate tuua välja teie need muutused, mis te olete ema oleku ja käitumise juures märagnud ja kuidas see teile mõjub. Selleks, et inimene hakkaks muutuse peale mõtlema, on vajalik tõdeda, et kui ma nii jätkan, siis sellest on mulle vaid kahju või ma jään millestki ilma. Sellises faasis, kus inimene kaalub tarvitamise kasu ja kahju endale, võidakse olla pikka aega. Ja ka siis võidakse teha otsus, et tarvitan edasi. Seepärast vastu inimese enda soovi me teda paraku aidata ei saa. Seda abi ei pruugi ema lihtsalt vastu võtta. Kui ta on aga valmis teiega sellest rääkima või pöörduma ka näiteks kasvõi algatuseks ükski kord spetsialisti vastuvõtule, siis võib sellest saada algus ka muutumiseks.

Kuidas emaga sel teemal rääkida võiks saate lugeda siit: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ Seda tuleks teha siis, kui ema on kaine.

Samuti on abiks ka vihik, mis on mõeldud lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf. Rääkida võiks korduvalt. Peale esimest vestlust võiks mõne aja pärast tulla selle teema juurde tagasi ja uurida, mis mõtted emal selle jutuajamisega seoses hiljem tekkisid.

Lähedase inimesena on teil võimalus pöörduda ka nõustamisele “Kainem ja tervem Eesti programmi” raames, et arutada koos spetsailistiga, kuidas ema aidata ja kuidas ka ennast säästa. Teenus on tasuta ja neid osutatakse ravikeskustes. Kontaktid leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/. Registreerumisel öelge, et olete tarvitaja lähedane. Kui saate ema nõusse, siis üks konsulteerida spetsialistiga ja rääkida oma tarvitamisest või vaadata üle tervislik seisund, oleks samuti hea variant. See, kui räägib lähedane inimene või spetsialist, siis see juba võib mõjuda erinevalt. Võimalik, et tarvitamise põhjusena võivad ilmneda hoopis teised ravimata vaimse või füüsilise tervise haigused. Sageli võib selleks olla depressioon või ärevushäire, aga ka tööstress ja muud pinged. Seda saakski vastuvõtul arutada, et mis on see, mis ema nö jooma paneb. Kui emal tekib motivatsioon ja ta on valmis pöörduma ka vastuvõtule, siis tuleks seda võimalikult ruttu teha. Teadupärast on tahe muutumiseks inimestel kõikuv. Tavaliselt on motivatsioon suurim siis, kui on halb enesetunne (pohmell).

Ärge andke alla ja olge järjepidev. Kuid kõige seejuures hoolige endast ja ärge oma elu seepärast elamata jätke. Pidev murtsemine ema pärast hakkab mingi hetk muidu mõju avaldama teie enda vaimsele tervisele.

17.02.2020 10:56

Tere. Mure 25 aastase noormehe pärast (õepoeg). Tal probleeme alkoholija narkootikumide kuritarvitamisega. On 2 kahel korral joobes juhtimisega politseile vahele jäänud, viimane kord sai 15 päeva aresti. Hetkel tingimisi karistus. Kuid kuus korra kukub ikka ´tsüklisse´, kus joob kaks-kolm päeva end umbjoobe. Kahjuks tarvitab koos alkoholiga ka mingeid aineid (järgmisel päeval esinevad mälulüngad). Ta ise probleemi ei tunnista, aga ümbritsevate elu on tema joomiste pärast häiritud ja rikutud. Vägisi sellist inimest ravile viia ei saa. Aga mida tuleb teha, kui inimene on jälle kodus narkojoobes? Niimoodi sõltuvus aina kasvab ning ei taha ka päris pealt vaadata, kuidas päris ´musta auku´ inimene end joob. Mingi võimalus ju peab olema kõrvalistel teda selles olukorras aidata.

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

17.02.2020

Loe täispikkuses

Tere,

Kirjutasite, et teie õepoeg on ka kriminaalhooldusel. Kuna ta on jäänud vahele joobes juhtimisega (te küll ei täpsustanud, kas tegu oli narko või alkojoobes juhtimisega), kuid sellisel juhul peaks tal olema peal nö keeld tarvitada. Nüüd on lähedaste otsustada, et kas nad teavitavad sellest noormehe kriminaalhooldajat või vaikivad maha. See võib tunduda lähedastele peale kaebamisena, kuid teisalt nii käitudes jällegi varjatakse noormehe tegu ja tema jätkab nö oma käitumist. Kui inimene ei tunnista ise probleemi ega soovi muutusi, siis sellele vaatamata saavad teda ümbritsevad inimesed muuta oma käitumist ja mitte enam nö noormehe tegusid varjata. Kriminaalhooldajal on võimalus suunata noormees sotsiaalprogrammi, kus käsitletakse ainete tarvitamist, vajadusel ka ravile või kohaldada muid mõjutusvahendeid. Seega on üks võimalus arutada noormehe olukorda tema kriminaalhooldajaga. Teine võimalus on pööruda lähedastel ise abi saamiseks nõustamisele, et spetsialistiga arutada, kuidas oleks võimalik sellele teemal tarvitajaga rääkida. Nõustamine on tasuta. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et soovite nõustamist kui lähedane isik. Ravikeskuste kontaktid, kus nõustamisteenust saab leiate siit https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/ (alkoholi tarvitamine) ja https://www.narko.ee/siit-saad-abi/ (illegaalsete ainete tarvitamine). Näpunäiteid, kuidas sellest võiks rääkida saate lugeda siit https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/.

Selleks, et tarvitaja ise muudaks midagi oma käitumises peab ta tõdema, et tarvitamisest tingitud kahjud kaaluvad saadava kasu üles. Kui teie õepoeg praegu kogeb tarvitamisest aga ainult positiivseid külgi ja ka vahele jäämine autoroolis ega ka arest pole pannud teda oma käitumist muutma, siis laske tal kogeda veelgi enam tarvitamisest tingitud negatiivseid tagajärgi ja ärge varjake tema käitumist. Seda kiiremini jõuab mõistmine ka tema endani.

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

Avaleht > Privaatpostitus: Uudised > Uncategorized @et > Marta Velgan: loome ühiselt tervislikuma alkoholikultuuri

Marta Velgan: loome ühiselt tervislikuma alkoholikultuuri

Millal mõtlesid sina viimati oma alkoholijoomise harjumuste üle? Kas see, kui palju alkoholi tarvitad, on mõistlik või võiksid vähem juua? Või on alkoholi tarvitamine muutunud samasuguseks automaatseks tegevuseks nagu Facebookis käimine, teadvustamata alati, miks seda teeme ja mis on selle mõte, küsib perearst Marta Velgan.

Ühelt poolt peab tõdema, et alkoholitarvitamine on Eestis tavapärane ja mittetarvitamine pigem erand, teisalt tahame siiski uskuda, et suudame elada oma elu ka ilma alkoholita.

Arstina on mul hea meel, et arutelu alkoholi tarvitamise normaalsuse üle on viimastel aastatel olnud väga aktiivne ja üha enam on neid inimesi, kes alkoholi üldse ei joo.

Samuti tervitan tervise- ja tööministri pakutud alkoholiseaduse muudatusi, muutmaks alkoholi lastele vähem atraktiivseks ja kättesaadavaks.

Alkoholikahjude vähendamise aruteludes on tihti välja toodud, et seadustest ei piisa inimeste harjumuste muutmiseks ja alustada tuleks alkoholikultuuri muutmisest. Kuid kelle vastutus ja ülesanne see on?

Loome koos uue kultuuri

Eelmisest aastast alates olen koolitanud tervishoiutöötajaid teemal, kuidas rääkida inimestega alkoholist ja kuidas inimesi sel teemal nõustada.

Koolituse ühe osana arutame osalejatega alkoholiga seotud hoiakuid ning alati on diskussiooni tekitanud lause: «Alkoholi liigtarvitamine on Eesti kultuurile omane ning see ei muutu kunagi.» Arvan, et kui korraldada küsitlus selle artikli lugejate hulgas, siis pooled oleksid väitega nõus ja pooled mitte.

Tihtipeale nähakse kultuuri kui rigiidset nähtust, mis mitte kunagi ei muutu ning mille sihilik muutmine on võimatu.

Mõtleme näiteks sellele, kuivõrd on nutitelefonide kasutamine muutnud meie igapäevast suhtlemist, töötamist ja uudiste jälgimist, samas kui esimene iPhone paisati turule kõigest 10 aastat tagasi.

Kultuur on miski, mis ajas muutub, mida meie ise loome ja soovi korral saame seda soovitud suunas muuta. Nii on ka alkoholitarvitamise (või mittetarvitamise) kultuuriga, see algab meie enda tegudest.

Mida siis teha? Näiteks võiks järgmisel koosviibimisel toetada seltskonnas inimest, kes on otsustanud alkoholi mitte tarvitada või otsustada järgmisel pidupäeval lastele lastešampust mitte pakkuda.

Mõtteid selle kohta, mida igaüks meist saaks selleks teha, et eestlaste alkoholitarvitamine tervislikumaks muutuks, võib leida ka veebilehelt teomeeter.ee.

Miks vähem juua?

Seda, et alkoholi liigne tarvitamine võib tekitada tervisekahjusid, teab enamik inimesi. Alkohol kahjustab inimorganismi juba väikestes kogustest, mistõttu ei saa terviseaspektist rääkida ohutust või tervislikust alkoholi tarvitamisest.

Teadusuuringute abil on siiski leitud sellised alkoholikogused, mille puhul saab rääkida madala terviseriskiga tarvitamisest: täiskasvanud meeste puhul on see kuni kaks viieprotsendilist pooleliitrist õlut (neli alkoholiühikut) ja naise puhul üks õlu (kaks alkoholiühikut) päevas. Lisaks peaks nädalas olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Sellest suuremate koguste pikaajalisel tarvitamisel on aga oht suuremate tervisekahjude tekkele.

Oma alkoholitarvitamise harjumuste hindamiseks on Alkoinfo veebilehel võimalik täita AUDIT-testi, mis on üks täpsemaid ja enim kasutatud küsimustikke maailmas.

Lisaks on võimalik tarvitatud alkoholikoguste üle järge pidada alkoholikalkulaatorit kasutades. Motivaatorid, miks vähem alkoholi tarvitada, võivad olla väga erinevad.

Ühte inimest võib motiveerida alkoholitarvitamise vähendamisest tulenev rahaline võit, teist aga parem unekvaliteet ning produktiivsemad nädalavahetused.

Kuidas siis juua vähem?

Alkoholitarvitamine on nagu iga teine harjumus, mis on kujunenud aastatepikkuse tegevuse praktiseerimise käigus ning mille muutmine nõuab aktiivset panustamist.

Alustada võiks sellest, et välja selgitada, mis põhjustel ja millistes olukordades alkoholi üldjuhul juuakse. Kas alkoholi tarvitatakse peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides, nagu näiteks tähtpäevadel ja sõpradega koosviibimisel, või kasutatakse alkoholi pärast pikka ja pingelist tööpäeva lõõgastusvahendina. Sellest sõltub võimalik lahendus.

Paljud meist ilmselt teavad enda kogemusest, et tervislikud harjumused ei teki üleöö, seetõttu on mõistlik läheneda eesmärgile sammhaaval ning püstitada konkreetseid ja käegakatsutavaid vahe-eesmärke.

Harjumuste tervislikumaks muutmine on oluliselt lihtsam siis, kui ümbritsevad inimesed sind toetavad või otsustavad koos sinuga tervislikuma eluviisi kasuks.

Mitmekülgset infot selle kohta, kas ja kuidas juua vähem leiab samuti Alkoinfo veebilehelt. Veel oskavad sel teemal nõu anda sinu perearst ja pereõde.

Alkoholi liigtarvitamisest tingitud tervise- ning majanduslikud kahjud on Eestis jätkuvalt suured ning kuigi viimastel aastatel on meie alkoholilembus vähenemas, on pikk tee veel minna.

Meil kõigil on võimalus anda panus tervemasse Eestisse ja alustada võib näiteks väikeste igapäevaste tegudega. Teeme koos Eestile 100. sünnipäevaks kingituse, luues ühiselt tervislikuma alkoholikultuuri.

Allikas: Postimees