Kümme põletavat küsimust alkoholi kohta: kuidas nõiaringist välja saada?

Lõuna-Eesti haigla psühhiaater Doris Madissoon ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) eksperdid vastavad lugejate küsimustele alkoholitarvitamise kohta ning annavad nõu, mida teha alkoholiga seotud murede korral.

– Palun abi alkoholismist vabanemisel. Olen tarvitanud kanget alkoholi juba üle kümne aasta. Joon ülepäeviti, ükspäev joon järgmine päev põen ja kolmandal päeval joon jälle ja nii edasi. Sooviksin kuidagi sellest nõiaringist välja saada, aga pole seda tahtejõudu või leian mingi põhjuse, et ikka jälle juua. Minu murest teavad vaid lähedased. Tööandjal ei ole sellest aimugi.

Vastab Doris Madissoon:

Alkoholi tarvitamise lõpetamisel tekib võõrutussündroom: värin kätes ja kehas, iiveldus, peavalu, vererõhu ja pulsi tõus, näonaha punetus, unetus, ärevus, hirmu tunne ja teised nähud. Selle ennetamiseks ja raviks on arstidel vahendid olemas.

Enamasti kasutatakse bensodiasepiine (näiteks ravim nimega diasepaam), mis piltlikult öeldes asendavad ajus alkoholi toime. Mõne päeva jooksul on võimalik ravimit järk-järgult vähendades võõrutusperiood kenasti üle elada ega ole tarvis normaalse enesetunde saamiseks uut kogust alkoholi juua. Ravimit saab määrata ainult arst ja annus on igale inimesele individuaalne. Seega tuleks esimese asjana pöörduda perearsti või psühhiaatri poole.

Kui inimene ei soovi arsti poole pöörduda, mistõttu on ravimite võtmine välistatud, siis aitab võõrutussümptomite intensiivsust vähendada alkoholi koguste järkjärguline vähendamine mõne päeva jooksul, mitte tarbimise järsk lõpetamine.

Uute tsüklite ennetamiseks või lühendamiseks on viise, millest igaüks peaks leidma endale sobiva. Saab käia sagedasti vaimse tervise õe vastuvõttudel, et hoida üleval motivatsiooni kainuse säilitamiseks. On olemas ravimeid, mille tarvitamise ajal ei saa alkoholi üldse juua või mis vähendavad tungi ning ainest saadavat mõnutunnet.

Eestis on alates 2016. aasta sügisest käivitunud programm «Kainem ja tervem Eesti», mille käigus saavad sarnaste probleemidega inimesed pöörduda lühikese ooteajaga tasuta vastuvõtule. Rohkem infot selle kohta saab veebilehelt alkoinfo.ee. Toetust võib saada näiteks ka AA-koosolekutelt.

Enamasti ei ole võõrutusravi vaja teha haiglas. Kui kaasnevad aga muud tõsised terviseprobleemid, varasemalt on esinenud võõrutuses epileptilisi hoogusid (krambid) või deliiriumi (raske teadvushäire, mis avaldub elavate meelepete ja segasusseisundina), siis tuleks kaaluda ravi läbi viimist haiglas.

– Missugused haigused kimbutavad alkoholisõltlasi enam kui teisi inimesi?

Vastab Doris Madissoon:

Otseselt alkoholi liigtarbimisest tingitud terviseprobleeme on väga palju, kaudseid kahjusid veelgi rohkem. Sagedamini esinevad kahjustused närvisüsteemis, maksas, südame- ja veresoonkonnas.

Juba lühiajalise liigtarvitamise korral tekivad probleemid unega, meeleoluga, ärevusega, impulsikontrolliga. Aastatepikkuse tarvitamise korral võivad tekkida mäluhäired, muutused isiksuses, tasakaaluhäired ning käte ja jalgade nahatundlikkuse vähenemine.

Maksakahjustus süveneb sõltuvalt kogustest ja tarbimise pikkusest. Teatud piirini on muutused pöörduvad, kui lõpetada tervist kahjustav käitumine. Kui aga on kujunenud maksatsirroos, siis on haigus pöördumatu ja tekitab inimesele hulgaliselt raskeid haigusnähte.

Leides noorel inimesel kõrge vererõhu väärtuse, tuleks alati uurida, kas ta liigtarvitab alkoholi. Sagedamini esineb rütmihäireid, insulti, südameinfarkti, südamepuudulikkust, samuti ka psoriaasi (krooniline nahahaigus), kroonilist ja ägedat pankreatiiti (kõhunäärme põletik), tõuseb teatud kasvajaliste haiguste risk. Tervisekahjusid on nii palju, et kõiki ei jõua siin väljagi tuua.

– Kas alkoholisõltlaste suremus on suurem kui Eesti inimestel keskmiselt?

Vastab Tervise Arengu Instituut:

Alkoholisõltlaste suremust võrreldes kogurahvastiku suremusega Eestis uuritud pole.

– Kui rasedaks jäin, oli mul elus väga pingeline olukord. Arst soovitas mul meele rahustamiseks igal õhtul klaasikese punast veini juua ja tegingi seda. Sünnitus läks hästi ja lapsest on saanud terve ja tubli põnn, kes käib praegu lasteaias. Kas mul lihtsalt vedas või võib raseduse ajal väikesest kogusest alkoholist tõesti ka kasu olla?

Vastab Doris Madissoon:

Siinkohal on vastus lühike – raseduse ajal võib igasugune alkoholi tarvitamine lapsele ohtlik olla. Loomulikult on kahju seda suurem, mida suuremad on joodud kogused ning mida sagedamini ainet tarvitatakse. Alkohol jõuab läbi platsentaarbarjääri lapse vereringesse ning võib põhjustada nurisünnitust, madalat sünnikaalu ja sünnidefekte, sealhulgas ka fetaalset alkoholsündroomi.

Pingelise olukorra puhul raseduse ajal on alati ka muid viise, kuidas lõõgastuda, näiteks vanni võtmine, mõõdukas treening ja jalutamine. Üheksa kuud järjest alkoholist täielikult hoiduda võib osutuda üllatavalt raskeks, kui on kujunenud harjumus aeg-ajalt kas või õhtusöögi kõrvale veini juua. Siinkohal saab abiks olla partner, kes võiks selleks ajaks alkoholi tarvitamisest samuti täielikult loobuda.

– Mul on mure oma venna pärast. Ta on alkoholi küüsis vaevelnud umbes kümme aastat. Hetkel on ta ligi 50-aastane ja elab koos emaga. Ta on kaotanud pere ja töö ning tema elu on läinud järjest allamäge. Olen püüdnud teda aidata, viinud ta psühhiaatri juurde, rääkinud temaga ja püüdnud teda normaalsesse ellu tagasi aidata. Lühiajaliselt on see isegi õnnestunud, kuid mõne aja pärast on ta pöördunud tagasi alkoholi juurde. Kuidas teda aidata?

Vastab Doris Madissoon:

Alkoholisõltuvus on kroonilise kuluga raske haigus ja tagasilangused tekivad peaaegu kõikidel, ka paranemisprotsessi ajal. Motivatsiooni leidmine ja hoidmine on tihti keeruline ning alati tuleb kasuks, kui lähedased inimesed aitavad seda ülal hoida, sisendavad lootust, on toetavad.

Ehk õnnestub teil tabada see hetk, kus inimene ise paistab abile vastuvõtlikum. See võib nii olla näiteks väga halva füüsilise enesetunde korral, tõsise tervisehäda või uute suhteprobleemide tekkimisel. Siis võiks anda talle kontaktid, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Seejuures tuleb ka enda vaimse tervise eest hoolt kanda, kuna sõltlase lähedane või elukaaslane olla ei ole kerge. Lihtne on kujunema kaassõltuvus, kus lähedase elu keerleb sõltlase vajaduste tagamise, tema enesetunde parandamise, tema tekitatud probleemide lahendamise ja isegi sõltuvust tekitava aine hankimise ümber. Enda vajadused jätab lähedane siis kahjuks sageli hooletusse. Selleks, et paremini olukorraga toime tulla, on alkoholisõltuvusega kimpus olevate inimeste lähedastel võimalik tulla ka üksi vaimse tervise õe konsultatsioonile.

– Prantsusmaal tehtud uuringutest, et klaasike punast veini päevas hea ja tervisliku õhtusöögi juurde võib eluiga pikendada, kuigi suuremad alkoholikogused jällegi rikuvad tervist. Kui palju alkoholi on liiga palju ja kas väikeses koguses võib alkoholist ka tõesti kasu olla?

Vastab Doris Madissoon:

Madala terviseriski piiridesse jääb alkoholi tarvitamine järgnevates mahtudes: naistel kuni kaks ühikut ja meestel kuni neli ühikut päevas. Seejuures ei tohiks nädalas vähemalt kolmel päeval alkoholi üldse tarvitada. Üks ühik on kümme grammi absoluutset alkoholi.

Umbes kaks ühikut on näiteks pooles liitris õlles või siidris, kahes pitsis viinas või klaasis veinis. Tähelepanu tuleb pöörata siiski sellele, et need normid kehtivad tervetele inimestele, kellel ei ole alkoholi liigtarvitamisega probleeme.

Päris ohutut alkoholikogust pole olemas. Hea ja tervislik õhtusöök võib aga igal juhul tervisele hästi mõjuda!

– Skandinaaviamaades ja paljudes teistes maailma riikides kanget alkoholi toidupoest ei saa. Kas alkoholi müümine eraldi poodides võiks alkoholisõltuvuse käes vaevlevate inimeste arvu vähendada?

Vastab Tervise Arengu Instituut:

Üldine põhimõte on, et kättesaadavuse vähendamine on tõhus meede alkoholitarvitamise vähendamiseks. Alkoholisõltuvuseni jõuab inimene järkjärgult. Alguses võib tegu olla harjumusega, mis pikapeale võib areneda sõltuvuseks, kui probleemile õigeaegselt mitte tähelepanu pöörata.

Kui alkohol on vähem kättesaadav, siis vähendab see tarvitamist ja selle tulemusena väheneb ka inimeste arv, kes sõltuvuseni jõuavad. Kättesaadavus tähendab erinevaid asju: pood on kaugel, lahtiolekuajad on reguleeritud, alkohol ei ole poes silma all, vaid teistest kaupadest eemal. Eestis nähakse alkoholitarvitamist sageli probleemsena alles siis, kui inimene ei kontrolli enam oma käitumist. Kuid inimene hakkab kahjustama enda füüsilist ja vaimset tervist ning ümbritsevaid juba oluliselt varem. Seega on ka vaja sekkuda oluliselt varem.

– Kas riiklikust alkoholimonopolist oleks kasu?

Vastab Tervise Arengu Instituut:

Riikliku alkoholimonopoli kehtestamist ei ole Eestis tõsiselt arutatud, kuid seda peetakse tõhusaks meetmeks alkoholi kättesaadavuse piiramisel. Kui alkohol ei ole igal pool müügil, siis tekitab see vajaduse alkoholitarvitamist ette planeerida ja vähendab impulssostude hulka.

– Kuivõrd mõjutab ravi kulgu arsti suhtumine?

Vastab Doris Madissoon:

Arsti suhtumine patsienti mõjutab olulisel määral ravisoostumust. Sama tähtis on ka inimese enda soov oma elu muuta. Ühiskonna ja ka meditsiinitöötajate teadlikkus alkoholisõltuvusest kui ajuhaigusest on madal ja vajab igal juhul ajakohastamist.

– Kas usust või mõnest väga olulisest teisest eesmärgist võiks olla abi alkoholisõltuvusest vabanemisel?

Vastab Doris Madissoon:

Millessegi suuremasse uskumine võib toeks olla sõltuvushäirest paranemise juures. Kui inimene on kaotanud usu enda võimekusse halvast olukorrast välja tulla, võib talle abiks olla, kui ta usub, et ka miski või keegi muu võib seisu paremuse poole pöörata. Eestis on sõltuvusravis selline lähenemine kasutusel AA-koosolekutel ning religioonil on oluline roll Lootuse Külas.