22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
12.02.2021 13:57
Tere!
Tunnen muret oma venna pärast, kes igapäevaselt õlut joob. Ise ta probleemi ei tunnista ja oma abikaasa manitsuste peale suudab ühe päeva juua ka ainult coca-colat, kuid siis läheb kõik jälle endisesse rütmi tagasi.
Nüüdseks on ta hakanud seda ka varjama. Leiab nt põhjusi minna keldrisse vms ja tuleb siis sealt lõhnadega tagasi.
Tema abikaasa ütleb, et on temaga sel teemal korduvalt rääkinud, aga tulutult. Joomise põhjuseks pidi olema stress.
Oleme mures, et see õlle joomine aina süveneb! Lihtsalt rääkimisest ei piisa, et ta oma pahest loobuks!
Mida teha?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
12.02.2021
Tere.
Julgustan lisaks venna naisele ka teid sellel teemal vennaga rääkima. Palju sõltub ka sellest, kuidas rääkida. Tarvitaja sageli kogeb seda moraalilugemise ja näägutamisena. Tulemuseks õigustab end, pisendab enda tarvitamist, süüdistab hoopis teisi või väldib seda teemat üldse. Kui on veel lähedasi keda kaasata, siis võiks ka seda teha. Kui mitu lähedast inimest juba räägivad sellest, kuidas vend muutunud on, siis see juba mõjub teisiti, kui üks inimene seda teeb. Oluline on tuua välja faktid, mida lähedased on märganud, näiteks, et vend on hakanud varjama oma tarvitamist ja arvab, et teised aru ei saa. Sellest tuleks avalikult rääkida. Üks võimalus on teha nö perekoosolek (leida hetk kui vend on kaine), kus kõik lähedased kokku saavad ja rahulikul ning mitte süüdistaval viisil ütlevad vennale seda, mis muutusi nad temas märganud on. Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada seda, et te väga hoolite temast ja olete mures, kuna varem ta nii ei käitunud. Oluline on vältida süüdistamist ja pigem väljendada muret ja pakkuda abi. Koos saate arutada, kuidas stressi vähendada annaks või seda tervel meol maandada saaks. ehk on keegi perest, kes on nõus nö vennaga koos midagi tegema – näiteks mõni ühine stressi maandav tegevus. Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf
Samuti on lähedastel võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas vennaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui vend raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Vaimse tervise häired ja alkoholi liigtarvitamine käivad sageli käsikäes. Eesti uuringutest on välja tulnud, et alkoholi tarvitamise ja kehvema tervise vahel on selge seos.
Kui alkoholi maksa hävitav toime on üldteada, siis vähem teatatakse seda, et alkoholi tarvitamine tekitab ka vaimse tervise probleeme – stressi, ärevust, masendust.
Kõik need mured algavad hiilivalt ja märkamatult. Ühtviisi ohus on nii naabrimees, kelle kohta kõik teavad, et tema on kõva viinamees, tubli töömees, kes igal õhtul stressiraviks ja lõõgastuseks mõne õlle joob või pereema, kes pärast laste magama panemist end klaasi veiniga premeerib.
Kusjuures eriti ohtlik on nö tipsutamine ehk igapäevane alkoholi tarvitamine. Selle puhul jääb sageli märkamata, kui asjast on saanud harjumus, milleta ükski päev ei möödu ning kogused juba suurenema hakanud.
On keeruline on öelda, kumb oli enne – kas depressioon, stress ja ärevus või hoopis alkoholiprobleemid. Ühtpidi võidi „ravida“ muremõtteid ja üksindust alkoholiga ning tasapisi tekkis sellest sõltuvus. Kuid võis olla ka vastupidi – joodi tihti ja see kahjustas aju nii, et see muutus vastuvõtlikumaks depressioonile ja ärevushäiretele.
Alkoholile on omistatud lausa nn ravitoimeid – ta justkui aitaks unustada muremõtteid, tuimestada emotsioone, leevendada üksindust ja sõlmida sõprussuhteidki. See kõik on tegelikult salakavalalt petlik illusioon, mis puruneb kohe, kui ületada õhkõrn piir mõõduka ja liigtarbimise vahel. Siis saab algselt toimivast „ravivahendist“ hoopis halva enesetunde ja kõikvõimalike probleemide halastamatu süvendaja.
Kui probleemide lahendamise asemel „ravida“ oma muresid ja ebakindlust alkoholiga, jääb tahaplaanile päris muredega tegelemine.
Halvimal juhul tekib neid alkoholiga liialdades hoopis juurde. Näiteks on probleemiks rahamured või halvad suhted töökaaslastega. See oleks justkui hea õigustus juua – tahan lõõgastuda ja unustada kogu selle jama! Hommikul ärgates pole aga muutunud midagi. Veelgi enam – rahamure on tõenäoliselt veelgi suurenenud ja halvimal juhul hakkab joomine segama ka töölkäimist.
Negatiivsed tunded, olmemured ja igapäevastress on küll väga ebameeldivad, kuid käivad paratamatult elu juurde. Nendega on vaja õppida toime tulema ning kõik me saamegi nendega erinevalt hakkama – kes paremini, kes veidi halvemini. Kuidas talud sina stressi ja negatiivseid tundeid, saad teada, kuid testid oma emotsionaalset enesetunnet siin.
Novembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, mis keskendub alkoholi tarvitamise ja vaimsete häirete seostele. Alkoholi ja vaimse tervise vahelistest seostest saab rohkem teada siit. Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Allikas: Õhtuleht
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.