Küsimused ja vastused

01.07.2020 12:19

KAS TASUB BOHMELLILE JUUA PEALE PIIMA ?

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

01.07.2020

Tere

Kõige parem oleks, kui sa pohmellini üldse ei jõuaks. Kui see on siiski juhtunud, siis alkoholivaba vedeliku (vesi, mineraalvesi, mahl) joomine on kindlasti õige tegu. See on sellepärast, et alkohol väljutab kehast vedelikku ja nüüd tuleks see kindlasti kehale tagasi anda. Kuna piim on vedelik, siis see ka toimib nagu vedelik ja vedeliku joomine on täiesti asjakohane.

Samas, pohmell tuleb üle elada, piim seda ei ravi.

28.05.2020 16:21

Tere,

Minu ema (62.a) on tarvitanud alkoholi juba pikemat aega. Ma ei ütle, et ta on igapäevaselt “maani täis”, aga ma näen seda, et ta on midagi tarbinud. Kõige kurvemkeerulisem on see, et ta teeb seda nö varjatult ehk peidab kuskile midagi ja siis käib lonksu haaval võtmas. Muidu käib ta igapäevaselt tööl ja pole mingi sügavat joomist. Ta tunnistab oma probleemi ja igakord lubab, et lõpetab ära, aga ca 1-2nädala pärast on sama seis.
Tutvudes alkoinfo.ee leheküljega saan aru, et esmalt tuleks otsida abi perearstilt, aga ta ütleb otse välja, et ta häbenem seda porbleemi ja ei taha minna perearsti juurde. Kuhu tuleks sellisel juhul pöörduda? Kas peaksingi helistama Ravikeskuse juures närgitut numbrile ja panema vastuvõtu aja või on siiski vaja läbida ka nö perearsti kadalipp. Kust ma saaks kiiremas korras abi?

Lugupidamisega

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

28.05.2020

Loe täispikkuses

Tere

Te olete tubli, et soovite oma ema aidata ning teda selles toetate. Aidata saab inimest, kes ise tahab aidatud saada ning on otsustanud selle tee läbida. Seega see peab olema teie ema vabatahtlik otsus. Kui see nii on, soovitan leppida kokku aja ravikeskuses. Kontaktid leiate siit. Helistage sobivasse keskusesse ja leppige vastuvõtt kokku. Teie ema peab vastuvõtule pöördudes olema kaine, Teie saate tugiisikuna temaga kaasa minna. Seal juba tegeletakse konkreetselt teie olukorraga vastavalt vajadustele. Soovin edu!

Karin

20.05.2020 10:56

Tere

Minu 72.a kasuisa on hakanud igapäevaselt jooma ja on kurtnud, et ta elu on “tuksis”. Ta ei taha enam midagi teha. Ta mälu veab teda alt. Aidata ennast ei lase. Ta oleks justkui sügavas depressioonis. Ta ei ole tulnud toime pensionil olemisega. Meie ema ehk tema elukaaslane suri vähki 3a. tagasi, kuid ta hakkas juba enne ema haigust tarvitama alkoholi. Nüüd aga joob mitu päeva järjest, et enam ei ole pause. Tal ei ole enam eluisu, justkui tahabki ära surra ka. Kuidas me kasuõdedega saaksime teda aidata? Kaua inimese organism vastu peab, kui ta igapäev ainult joob? Kelle poole ma peaksin pöörduma, et aidata enda 72a. kasuisa?
Lugupidamisega

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

20.05.2020

Loe täispikkuses

Tere!

Tundub. et te kasuisal võib alkoholi tarvitamist põhjustada ühe tergurina meeleolulangus. Sellisel juhul tuleks ennekõike tegeleda sellega. Vanemaealistel inimestel jääb sageli meeleolulangus märkamata ja silma kipubki pigem jääma just alkoholi tarvitamine, millega inimene püüab enda enesetunnet paremaks saada, kuid teisalt tekitab seeläbi endale hoopiski muid probleeme juurde. See, kui kaua kellegi tervis igapäevasele alkoholi tarvitamisele vastu peab on väga individuaalne. Selge on see, et tervis läheb järjest halvemaks. Vanadusega kaasneb paraku kohanemine enda abituse ja jõuetuse tundega. Vaim veel jaksaks, aga keha ei tee koostööd – tahteaktiivsus ja energia langeb. Motivatsiooni tekitamine enda eest hoolitsemisel ja tervisega tegelemisel võibki osutuda raskeks. Alustuseks võiks rääkida sellest, kuidas tema olukord ja käitumine teid mõjutab. Et te tahaks aidata, aga teil endal tekib käed rüppe laskmise tunne, kui kasuisa ei taha teie abi vastu võtta. Andke teada, et ka teie tunnete jõuetust, abitust ja kurbust . Vähemalt ta saab siis kinnitust, et te hoolite. Vanemad inimesed kipuvad meeleolulanguses arvama, et nad on teistele koormaks ja parem oleks, kuid neid üldse poleks. Vananemisega leppimine ja kohanemine on igaühe jaos individuaalne. Osade inimeste jaoks on raske ka üksinduse talumine. Seda eriti siis, kui varasemas elus on inimene olnud väga sotsiaalne. Lisaks kaasnevad ka erinevad tervisekaebused, millega tuleb igapäevaselt edasi elada ja siis pole ka mõni ime, et kannatus raugeb. Kuna akoholil on ka valu tuimestav omadus, siis see võib ka üks tarvitamise põhjus olla. Leitakse lohutsut nii vaimsele (hinge) kui ka füüsilisele valule. Seega on oluline tunda kasuisa käekäigu ja tervise vastu ikka huvi ning võimalusel teda kaasata enda pere tegemistesse, mis tõstab ka temas teistele vajalik olemist suhtumist. Ärge laske end häirida keeldumisest. Vahel tuleb korduvalt nö keelitada või mõelda välja põhjuseid, miks te teda kuhugi kutsute või vajate.

Et teada saada, milline on kasuisa üldine tervislik seisund ja kuivõrd tarvitamine on seda mõjutanud, võiks pöörduda alustuseks perearstile. Põhjusena võibki olla üldine tervisekontroll, mis selles vanuses on ka igati mõistlik. Võimalik, et kui perearst läheneb talle tervise seisukohast, siis ehk sealt kaudu saaks isa mõjutada enda eest rohkem hoolt kandma. Sageli vanematele inimestele just mõjubki paremini, kui nendega räägib nö inimene, kes on nende silmis autoriteet. Omalt poolt võite perearstile anda täiendava vajaliku info, et kasuisa tarbib iga päev alkoholi ja et ta on teile avaldanud elutüdimusmõtteid. Perearst saab täpsemalt hinnata vestluse ja küsimustiku abil ka kasuisa emotsionaalset enesetunnet ning vajadusel alustada raviga või suunata täiendavale eriarsti- psühhiaatri vastuvõtule.

Samuti on teil endal võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas kasuisaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui isa raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/

Alkoinfo.ee kodulehelt leiate ka muud huvitavat lugemist. Näiteks, kuidas aidata ennast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/. Lisaks saate lugeda ka lähedastele mõeldud infomaterjali https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

Küsimustele vastavad

Anneli Sammel

alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut

Betty-Maria Märk

vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Kadri Andresen

psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu

Karin Kilp

alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut

Ljudmilla Atškasov

psühholoog AJK-Kliinik, Tartu

Avaleht > Privaatpostitus: Uudised > Uncategorized @et > Ära ravi elumuresid purjutamisega – võid sattuda alkoholi nõiaringi!

Ära ravi elumuresid purjutamisega – võid sattuda alkoholi nõiaringi!

Vaimse tervise häired ja alkoholi liigtarvitamine käivad sageli käsikäes. Eesti uuringutest on välja tulnud, et alkoholi tarvitamise ja kehvema tervise vahel on selge seos.

Kui alkoholi maksa hävitav toime on üldteada, siis vähem teatatakse seda, et alkoholi tarvitamine tekitab ka vaimse tervise probleeme – stressi, ärevust, masendust.

Kõik need mured algavad hiilivalt ja märkamatult. Ühtviisi ohus on nii naabrimees, kelle kohta kõik teavad, et tema on kõva viinamees, tubli töömees, kes igal õhtul stressiraviks ja lõõgastuseks mõne õlle joob või pereema, kes pärast laste magama panemist end klaasi veiniga premeerib.

Kusjuures eriti ohtlik on nö tipsutamine ehk igapäevane alkoholi tarvitamine. Selle puhul jääb sageli märkamata, kui asjast on saanud harjumus, milleta ükski päev ei möödu ning kogused juba suurenema hakanud.

On keeruline on öelda, kumb oli enne – kas depressioon, stress ja ärevus või hoopis alkoholiprobleemid. Ühtpidi võidi „ravida“ muremõtteid ja üksindust alkoholiga ning tasapisi tekkis sellest sõltuvus. Kuid võis olla ka vastupidi – joodi tihti ja see kahjustas aju nii, et see muutus vastuvõtlikumaks depressioonile ja ärevushäiretele.

Alkoholile on omistatud lausa nn ravitoimeid – ta justkui aitaks unustada muremõtteid, tuimestada emotsioone, leevendada üksindust ja sõlmida sõprussuhteidki. See kõik on tegelikult salakavalalt petlik illusioon, mis puruneb kohe, kui ületada õhkõrn piir mõõduka ja liigtarbimise vahel. Siis saab algselt toimivast „ravivahendist“ hoopis halva enesetunde ja kõikvõimalike probleemide halastamatu süvendaja.

Kui probleemide lahendamise asemel „ravida“ oma muresid ja ebakindlust alkoholiga, jääb tahaplaanile päris muredega tegelemine.

Halvimal juhul tekib neid alkoholiga liialdades hoopis juurde. Näiteks on probleemiks rahamured või halvad suhted töökaaslastega. See oleks justkui hea õigustus juua – tahan lõõgastuda ja unustada kogu selle jama! Hommikul ärgates pole aga muutunud midagi. Veelgi enam – rahamure on tõenäoliselt veelgi suurenenud ja halvimal juhul hakkab joomine segama ka töölkäimist.

Negatiivsed tunded, olmemured ja igapäevastress on küll väga ebameeldivad, kuid käivad paratamatult elu juurde. Nendega on vaja õppida toime tulema ning kõik me saamegi nendega erinevalt hakkama – kes paremini, kes veidi halvemini. Kuidas talud sina stressi ja negatiivseid tundeid, saad teada, kuid testid oma emotsionaalset enesetunnet siin.

Novembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, mis keskendub alkoholi tarvitamise ja vaimsete häirete seostele. Alkoholi ja vaimse tervise vahelistest seostest saab rohkem teada siit. Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Õhtuleht