22.02.2021 13:13
Tere!
Sooviks arvustusi lätlaste leiutatud toidulisandi FACCEX kohta, kas on sellel ka tõeliselt mõju alkoholist vabanemisel.
Ette tänades,
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere,
Tervise Arengu instituudi eksperdid ei oska antud toidulisandit kommenteerida. Lubatud toidulisandite nimekirjas see Eestis ei ole.
Lugupidamisega
22.02.2021 13:06
Tervist soovin haiglaravile Tartusse tulla kuna saaksin nimekirja?
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
22.02.2021
Tere
Tartus on “Kainem ja tervem Eesti” programmi raames kaks ravikeskust, kelle poole pöörduda. Palun võtke nendega otse ühendust. Info leiate siit lehelt https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
12.02.2021 13:57
Tere!
Tunnen muret oma venna pärast, kes igapäevaselt õlut joob. Ise ta probleemi ei tunnista ja oma abikaasa manitsuste peale suudab ühe päeva juua ka ainult coca-colat, kuid siis läheb kõik jälle endisesse rütmi tagasi.
Nüüdseks on ta hakanud seda ka varjama. Leiab nt põhjusi minna keldrisse vms ja tuleb siis sealt lõhnadega tagasi.
Tema abikaasa ütleb, et on temaga sel teemal korduvalt rääkinud, aga tulutult. Joomise põhjuseks pidi olema stress.
Oleme mures, et see õlle joomine aina süveneb! Lihtsalt rääkimisest ei piisa, et ta oma pahest loobuks!
Mida teha?
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
12.02.2021
Tere.
Julgustan lisaks venna naisele ka teid sellel teemal vennaga rääkima. Palju sõltub ka sellest, kuidas rääkida. Tarvitaja sageli kogeb seda moraalilugemise ja näägutamisena. Tulemuseks õigustab end, pisendab enda tarvitamist, süüdistab hoopis teisi või väldib seda teemat üldse. Kui on veel lähedasi keda kaasata, siis võiks ka seda teha. Kui mitu lähedast inimest juba räägivad sellest, kuidas vend muutunud on, siis see juba mõjub teisiti, kui üks inimene seda teeb. Oluline on tuua välja faktid, mida lähedased on märganud, näiteks, et vend on hakanud varjama oma tarvitamist ja arvab, et teised aru ei saa. Sellest tuleks avalikult rääkida. Üks võimalus on teha nö perekoosolek (leida hetk kui vend on kaine), kus kõik lähedased kokku saavad ja rahulikul ning mitte süüdistaval viisil ütlevad vennale seda, mis muutusi nad temas märganud on. Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada seda, et te väga hoolite temast ja olete mures, kuna varem ta nii ei käitunud. Oluline on vältida süüdistamist ja pigem väljendada muret ja pakkuda abi. Koos saate arutada, kuidas stressi vähendada annaks või seda tervel meol maandada saaks. ehk on keegi perest, kes on nõus nö vennaga koos midagi tegema – näiteks mõni ühine stressi maandav tegevus. Enda harimiseks saate lugeda alkoinfo.ee kodulehelt ka järgnevat materjali: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ ja https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Abiks on ka infomaterjal, mis on mõeldud just lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf
Samuti on lähedastel võimalik pöörduda spetsialisti vastuvõtule, kellega koos arutada, kuidas vennaga rääkida võiks ja kuidas te teda veel aidata saaksite. Alates 2016 aastast on Eestis võimalik saada programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames tasuta alkoholitarvitamise häire raviteenuseid, sh ka psühholoogilist nõustamist ja vaimse tervise õe vastuvõttu lähedastele. Isegi kui vend raviprogrammis ei soovi osaleda, siis teie saate ikka kolm korda tasuta nõustamist. Registreerumisel tuleb lihtsalt öelda, et olete tarvitaja lähedane. Ravi kohta saate lugeda https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/milles-seisneb-alkoholitarvitamise-haire-ravi/ ja ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Küsimustele vastavad
Anneli Sammel
alkoholi ja tubaka valdkonna juht, Tervise Arengu Instituut
Betty-Maria Märk
vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut
Kadri Andresen
psühhiaater AJK-Kliinik, Tartu
Karin Kilp
alkoinfo.ee toimetaja Tervise Arengu Instituut
Ljudmilla Atškasov
psühholoog AJK-Kliinik, Tartu
Alkoholitootjad on neist vajadustest väga teadlikud, mistõttu enamik reklaame rõhubki neile kahele väärtusele. Alkoholi müüakse inimestele kui soovitud emotsionaalset kogemust.
EMOR on teinud alkoholitarbijate isiksusetüüpide ja tarbimisajendite kohta uuringu, mis põhineb NeedScope’i meetodil (inimese emotsionaalsete vajaduste tuvastamine arhetüüpide teooriale tuginedes). Eristusid kolm isiksusetüüpi, kes kippusid alkoholiga liialdama: riskeeriv, spontaanne ja alalhoidev tüüp.
Riskeeriv tüüp
Julge, dünaamiline ja riske võttev tüüp tahab eristuda, piire kombata, ennast proovile panna ja teistele väljakutseid esitada. Alkohol annab talle selleks vajaliku julguse. Eesmärk on end purju juua, et samastuda karmide meeste ja naistega, tihti joob ta just kanget alkoholi. “Ela kiirelt ja sure noorelt” võiks olla tema juhtmõte.
Tervisemured, õnnetustesse sattumine, probleemid tööl või armuelus võivad panna teda alkoholijoomist piirama. Radikaalne loomus võib ilmneda ka selles, et ta vähendab joomist üsna jõuliselt. Impulsiivsuse väljaelamiseks sobivad talle hästi reisimine, füüsilised või hasartsed spordialad. Kindlasti tahab ta ka nende puhul piire katsetada. Egiptuses rannaliival lesimise asemel ronib ta tõenäoliselt Nepali mägedes ning rahuliku metsaspordi asemel harrastab lohesurfi või krossisõitu.
Spontaanne tüüp
Lõbujanuline, muretu ja spontaanne tüüp tahab elada piirangutevabalt, tänases päevas ning nautida. Ta on energiline, mänguline ja aktiivne, talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Ehtsa peoloomana veedab ta nädalavahetused klubides või sõprade seltskonnas linna peal. Alkoholist ootab ta joovastavat mõju, seetõttu joob tihti suuri koguseid ja jääb kõvasti purju. Suhted ja maine on talle olulised ja ta saaks ilmselt korraliku šoki, kui end hiljem filmilindilt näeks ja peaks tunnistama oma tobedat käitumist. Alkoholipruukimise vähendamisele võivad teda mõtlema panna ka konfliktid ja purunenud suhted. Joomise asemel sobiksid talle põnevad ja mängulised harrastused – salsa tantsimine, seltskonnamängud jm.
Alalhoidev tüüp
Hooliv, tundlik ja alalhoidev tüüp on siiras, südamlik ja ilma igasuguse teeskluseta, soe ja julgustav. Alkohol on talle lõõgastuseks pärast pingelist tööpäeva või stressirikast ülesannet. Ta otsib alkoholist maitseelamust ning teistega meeleolu jagamist.
Terviseprobleemid võivad teda muretsema panna ja mõjutada alkoholitarbimist vähendama. Ta on ka sotsiaalselt tundlik ega tahaks eal oma lastele negatiivne eeskuju olla või pereliikmete halvakspanu ära teenida. Joomise asemel sobiksid talle kultuurielamused, sõpradega kvaliteetaja veetmine ning lastega tegelemine.
Otsitud vabandused
Alkoholitarvitamise negatiivsetele mõjudele enamasti teadlikult ei mõelda, ehk ainult korraks – pohmelliga ärgates ja raisku läinud päeva pärast põdedes. “Mina ju joon mõõdukalt” on levinud arvamus. Hinnang antakse kahe mõõdupuuga: kui palju organism “kannab” ja kui hästi inimene oma eluga hakkama saab.
Alkoholi pideval tarvitamisel kasvab aga füüsiline tolerants ning inimene saab juua üha suuremaid koguseid ilma, et ta ennast halvasti tunneks. Nii näibki, et probleemi ju pole. Tihti arvatakse ka, et liiga palju joovad “need teised”, näiteks noored. Alati leitakse keegi, kes joob küll palju, aga kellega on kõik korras.
Teadlikud valikud
Mida ma joomist vähendades võidan? Sellele küsimusele pole lihtne vastata, sest see läheb vastuollu lühiajalisema sooviga alkoholist lõõgastust leida. Oluline on mõelda sellele, mis sulle elus üldse oluline on. Pere? Suhted? Töö, karjäär? Lapsed? Finantsiline turvatunne? Eneseareng? Tervis?
Mõtiskle, kuidas alkoholitarvitamine neid sulle olulisi eesmärke mõjutab. Reede õhtul on küll mõnus rihm lõdvaks lasta, unustada nädala stress ja põgeneda joovastavasse alternatiivreaalsusesse. Ent kas see tasub end ära, kui ülejäänud nädalavahetus möödub soigudes teleka ees? Oma elu pikaajalisematele sihtidele mõeldes on lihtsam teha teadlikumaid valikuid.
Tee muutuseni
Tavaliselt eelneb muutuste tegemisele pikem enesevaatlus ja analüüs. Kaasa võib aidata ka mõni käivitav olukord – näiteks terviseprobleemid, arsti hoiatus, õnnetusse sattumine jne. Väga hästi mõjub ka katse elada mingi aeg alkoholita, mida toetavad sellised kampaaniad nagu “Septembris ei joo” või soomlaste “Tipaton tammikuu”.
Sel ajal on võimalik tunnetada, kui lihtne või raske on alkoholita ning mis sinu elus siis muutuks. Võid leida enda jaoks tervislikumaid viise emotsioonidega hakkamasaamiseks, nagu näiteks sport, muud hobid, head suhted, oma probleemidele otsa vaatamine ja nende lahendamine.
Lisainfo: Mida ma võidan?
Inimesed, kes on otsustanud alkoholi osa oma elus vähendada, on intervjuudes nimetanud paljutki head, mida see otsus on nende ellu toonud.
NB! Rohkem infot alkoholitarbijate tüüpide kohta leiad aadressilt www.alkoinfo.ee/rohkemelu. Seal saad testida, millised tegevused sulle alkoholitarbimise asemel pareimini sobiksid.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta detsembrikuu ajakirjas.
AUDIT-TEST
Kas sa peaksid oma alkoholi tarvitamise pärast muretsema?
Alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske on võimalik hinnata spetsiaalse testi abil, mille nimi on AUDIT.
Alkokalkulaator
Mida ja kui palju sa viimati jõid?
Alkokalkulaator on suurepärane vahend oma alkoholitarbimise jälgimiseks, järelduste tegemiseks ja tarbimise vähendamiseks.
Videolood
INFOKESKKOND LAPSEVANEMALE
Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus.
Loe, millal ja kuidas lapsega alkoholist rääkida.
LEHT NOORTELE
Kas alko mõjub kõigile ühtemoodi? Mis saab, kui alkoga vahele jääd? Kas alkokommidest jääb purju?
Testi oma teadmisi alkoholist ja proovi mängudes lahendada alkoholiga seotud olukorrad!
TÖÖVAHEND SPETSIALISTIDELE
kes saavad oma igapäevatöös mõjutada inimeste tervisekäitumist või muuta meie elukeskkonda tervislikumaks.