Tere
Kui inimene ise ei teadvusta probleemi, siis on keeruline teda ka aidata. Esimene samm on ikka rääkida ja veel kord rääkida. Oluline on seejuures see, kuidas seda teha ja millal rääkida. Tähtis on, et inimene oleks selle vestluse ajal kaine ja valmis teid ka ära kuulama. Alkoholi liigtarvitaja tegelikult sisimas võib isegi teada, et tema tarvitamine on probleemne, kuid ei pruugi seda tunnistada, sest see tähendaks eneseületust ja endale nö otsa vaatamist ning kõikide sellega kaasnevate emotsioonide ära talumist (süü, häbi, pettumus endas jt emotsioonid), võõrutussümtomite ära talumist ja enda käitumise eest vastutuse võtmist. Lihtsam on minna nö kergemat harjumuspärast rada ja edasi tarvitada. Selleks võib kuluda pikk aeg, kui inimene hakkab ise aru saama enda tarvitamise negatiivsetest külgedest ja neid ka tunnistama nii endale kui teistele. Kas lähedastel on aega aga see aeg ära oodata on juba iseasi. Juhised, kuidas sellel teemal rääkida leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/ . Lisaks saate lugeda ka infomaterjali lähedastele https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf Tähtis on järgida eelpool lingil olevaid juhised, et alkoholi liigtarvitaja ei tunneks end teie poolt rünnatuna.
Vestlusesse võite kaasata ka teisi olulisi isikuid, nt mõne sõbra, tööandja, lapse jt.
Praegu on Eestist võimalik saada tasuta ravi- ja nõustamisteenuseid alkoholi liigtarvitamise puhul programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames. Teenuseid saab nii liigtarvitaja ise kui ka tema lähedane.
Kui alkoholi liigtarvitav inimene ei soovi aga muutust ega ka selle programmi raames teenuseid saada, siis teil endal on samuti võimalus pöörduda spetsialisti (vaimse tervise õde, psühholoog) vastuvõtule, kellega koos saate arutada võimalikke valikuid, et te ise saaksite vaimset tuge ning mõelda, mida edasi teha. Teie ise lähedase inimesena saate sellisel juhul selle programmi raames 3 korda tasuta nõustamisteenust. Vastuvõtule aega broneerides öelge lihtsalt, et olete alkoholi liigtarvitava inimese lähedane. Kontaktid raviasutuste kohta leiate siit: https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/
Sageli saab aitajast inimesest hoopiski kaassõltlane, kes tegelikkuses mitte ei aita alkoholi liigtarvitajat tarvitamisest välja vaid teatud moel hoopiski võib tarvitamist alal hoida. Seda nimetatakse kaassõltuvuseks. Mida see täpselt tähendab, seda saate lugeda siit
https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/
Vahel on mõjunud ka see, kui inimene pöördub mingil muul põhjusel perearsti vastuvõtule, kus selgub teatud tervisekaebuste seos alkoholi tarvitamisega. Eestis on paljud perearstid saanud alkoholi teema tõstatamiseks ja sellest lähemalt rääkimiseks ja nõustamiseks eraldi koolitusi ning oskavad samuti inimest sellel teemal motiveerida. Kui inimene liigtarvitab alkoholi, siis sellega kaasnevad võimalikud kaebused võivad olla sage väsimus, motivatsioonipuudus, halb uni, kaalutõus või langus, närvilisus ja kergesti ärritumine, kergesti vihastumine, vererõhuprobleemid, diabeet jt. Tavaliselt tarvitaja ei näe aga nendel kaebustel seost alkoholi tarvitamisega.
Loodan, et saite enda jaoks mõne mõtte, mida edasi teha.