Tere,

Panen teie jaoks kirja mõned valikud, et saaksite võtta aega mõtlemiseks, mida siis edasi võiks teha:

Valik nr. 1 – rääkida murest perearstiga. Võimalik, et kui arst räägib, siis hakkab inimene rohkem mõtlema alkoholi tarvitamise kahjude peale. Kuna tegu on siiski eaka inimsesega juba. Sain teie kirjast aru, et tegelikult vajab ta hoolt 24/7. Kas ta vajab toitmist ja kasimist pidevalt või ainult siis, kui on nö end pildituks joonud teie kirjutatu põhjal? Kui ta on joobes, siis ei ole vaja teda kasida, vaid kui lasta tal olla seal, kuhu ta nö maama kukub. Lihtsalt vaadata, et magaks külje peal, et oksendamise korral ei oleks lämbumise ohtu ja et oleks soe. Ei ole vaja teda eraldi voodisse tõsta ja sööma sundida. Vahel see, kui tarvitaja ärkabki näiteks põrandal ja on nö kasimata (võib juhtuda, et joobes kaob põie kontrollivõime ja urineeritakse püksi), siis on võimalik, et tekibki ka häbi tunne, mis võib osutuda ka motivaatoriks. Muidu kaistuna ärgates ei näe ta neid tagajärgi, mis vahepeal on olnud. Laske tal endal kogeda tarvitamise kahjusid.  

Siin väike lõik teile lugemiseks lähedastele mõeldud infomaterjalist: Mis eristab aitamist kaasaaitamisest? Aitamise puhul teed sa kellegi heaks asju, mida ta ise teha ei saa. Kaasaaitamise korral midagi, mis esmapilgul näib küll aitamisena, ent mis tegelikult hoopis soodustab alkoholitarvitamist, näiteks kui sa: ◆ maksad kinni oma lähedase arved; ◆ helistad lähedase tööandjale ja vabandad, et ta pole halva enesetunde pärast tööle ilmunud; ◆ valetad teistele, et lähedase joomist varjata; ◆ vaikid maha liigtarvitaja korduva halva ja ka vägivaldse käitumise. Kui sa nii teed, ei peagi su lähedane oma tegude eest vastutama ja tal on väga mugav joomisega jätkata. Kui ta ei seisa silmitsi oma tegude tagajärgedega, siis ei pruugi ta leida ka motivatsiooni oma käitumise muutmiseks. Et oma harjumusi ümber kujundada, peab inimene aru saama, mida olulist on tal kaotada. Rohkem saate lugeda https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157225049441_lahedane_joob_est_trykk.pdf

Valik nr. 2 – pöörduda kohaliku omavalituse sotsiaaltöötaja poole, kes tegeleb eakate ja puuetega inimestega.  Kirjutasite, et alkoholi tarvitamise tagajärjel on diagnoositud vaimne puue. Psüühikahäiretega ja vaimse alaarenguga inimeste jaoks on olemas eraldi hoolekande teenused, mille kohta kohaliku omavalituse sotsiaaltöötaja oskab teile rohkem infot anda. Siinkohal tasub perel ka mõelda, et kui kaua on nad valmis seda inimest hooldama. Võimalik, et tervise halvenedes tuleb teha otsus erihoolekande asutusse (hooldekodusse) paigutamiseks. Kuna järjekorrad riiklikele kohtadele on pikad, siis võiks uurida võimalusi juba praegu. Seal olles lihtsalt ei oleks võimalik inimesel enam alkoholi tarbida. Kohalik omavalitus saab ka olla eestkostjaks ja piirata nt rahalisi toiminguid ise, kui pere seda ei soovi. Eestkostet võib algatada nii kohalik omavalitus kui keegi lähedastest. See tähendaks seda, et inimene ei saa enam kogu oma pensioni ära juua.

Teie kirja lugedes tekkis mul küsimus, et kui palju see inimene suudab ise enda eest üldse hoolt kanda. Kas ta ostab alkoholi ise või toob keegi talle selle koju kätte. Ei tasu lasta end hirmutada juttudest enesetapuga või maniplatsiooniga, et kui sa mulle nüüd alkoholi ei too, siis ma tapan end ära. Tarvitamise jätkamine on ju samuti sama hea kui enesetapp, lihtsalt aegalsem ja teisi lähedasi laastavam isegi. Ja nii kurb kui see ka ei ole, siis ka enesetapp on selle inimese enda valik. See vaimne terror, mida tema joomine teistele põhjustab (peres on ju ka lapsed) ei ole mitte vähem ohtlik. Lõpuks dikteeribki tarvitaja peres, mida teised võivad teha, kuidas käituma ja temasse suhtuma peavad. Tarvitajast saab nö diktaator, kelle käitumise hirmus teised pereliikmed peavad elama. Tema tarvitamine seab ohtu ka teiste pereliikmete elu (suitsetab voodis) ja vaimse tervise (vaadata pealt, kui vanaisa on pilditu). Tarvitamine on tema valik ja pere ei pea seda kannatama. Kui inimene on otsustanud oma elu hävitada, siis teeb ta seda niikuinii, kas ta elab üksi või kellegagi koos. Tarvitamise muutmise soov või ka vajadus võibki tekkida siis, kui selline mugav olukord (keegi kasib ja toidab) inimeselt ära võetakse. Siis peab hakkama ise pingutama ja tekib hirm, et mis siis saab, kui mind üksi jäetakse.

Kui tarvitaja ei lahku sellest keskkonnast, siis võiks kaaluda võimalusi ise ära minna. Kui vanaisa jääbki üksi, siis läbi arutada, kes, millal teda vaatamas käib. Võimalik, et ka siin saab abiks olla kohalik omavalitus, kes perega saab vastutust jagada vana inimese eest hoolitsemisel (tugiisiku või hooldaja määramine).

Et saada veel nõu ja abi, on võimalik lähedastel pööruda ka ravikeskusesse konsultatsiooni saamiseks. Ravikeskuste kontaktid leiate https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/. Teenused on tasuta. Registreerumisel öelge, et olete tarvitaja lähedane isik ja soovite saada nõustamist.

Abi võib olla ka infomaterjalist, et lugeda selle kohta, kuidas aidata ennast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-saab-aidata-ennast-alkoholisoltlase-lahedane/ ja kuidas aidata lähedast https://alkoinfo.ee/et/lahedastele/kuidas-aidata-lahedast/