Alkoholi liigtarvitamine on Eestis üks suurimaid majandus- ja haiguskoormust põhjustavaid terviseriske.

Alkoholi liigtarvitamine on Eestis üks suurimaid majandus- ja haiguskoormust põhjustavaid terviseriske. Tervise arengu instituudi juhitava programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames püütakse leida lahendusi alkoholist tulenevate kahjude vähendamiseks.

Eestis sureb alkoholi liigtarvitamisega otseselt seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholtõbi, millele järgnevad alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Kaudselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000–10 000 inimest.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob üle kuue liitri absoluutalkoholi tarbimine aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele. Eestis tarbitakse aastas ligi kümme liitrit (2014. aastal 9,85 liitrit) absoluutset alkoholi ühe elaniku kohta.

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vanemteaduri ja perearsti Kadri Suija sõnul ei saa rääkida täiesti ohutust alkoholi tarvitamisest, see on alati seotud riskiga, aga kui tegemist on terve täiskasvanuga, siis meestel kuni neli alkoholiühikut ja naistel kuni kaks ühikut korraga peetakse madala riskiga tarvitamiseks. Üks ühik ehk kümme grammi absoluutset alkoholi on võrdne pitsitäie kange joogi, väiksema pokaali veini või väikese klaasi õllega. Igal nädalal peaks olema ka vähemalt kolm alkoholivaba päeva. See muidugi ei tähenda, et nende päevade ühikuid saaks n.ö tallele panna ja siis nädalavahetusel korraga ära juua.

“Eestis tarvitatakse võrdlemisi palju just kanget alkoholi ja korraga kiputakse tarvitama palju, purju joomine teisisõnu purjutamine on eestlastele omane. Korraga juuakse 5–6 alkoholiühikut või isegi rohkem,” kirjeldab Kadri Suija. “Probleem on selles, et sellise tarvitamisega seostuvad lisaks terviseriskidele ka vägivald ja õnnetusjuhtumid, see tähendab, et joomine pole kahjulik ainult purjutajale endale, vaid ka teda ümbritsevatele inimestele.”

Alates augustist korraldab tervise arengu instituut perearstidele ja -õdedele ning teistele tervishoiutöötajatele alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise koolitusi.

Lühisekkumine on lühiajaline, tõenduspõhine ja struktureeritud vestlus alkoholi tarvitamisest. Juba kõigest 5–20 minutiline lühisekkumine võib olla tõhus vahend alkoholitarvitamise vähendamiseks. Lühisekkumist tehakse kindlat struktuuri arvestades, märksõnadeks on empaatia, patsiendi omavastutuse suurendamine ja temas muutuste soovi tekitamine.

Kadri Suija kinnitusel on just varane avastamine ja lühisekkumine kõige tõhusam viis isiku alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks ja probleemi süvenemise ennetamiseks – kui sõltuvus on juba välja kujunenud, on aitamine keerulisem.

“Uuringutega on näidatud, et edukaks lühisekkumiseks vajalike ravitavate arv on 7–9, mis tähendab, et kui ma viin lühisekkumise läbi 7–9 patsiendiga, siis ühel neist saavutan alkoholi tarvitamise languse ohutule tasemele,” selgitab Kadri Suija. “Võrdluseks võib tuua, et näiteks kolesterooli alandavate ravimite puhul on see arv 30 ja rohkem – pean ravima vähemalt 30 inimest, et ühel saavutada kolesteroolitaseme märkimisväärne langus. Nii et lühisekkumine on hetkel üks tõhusamaid võimalusi selle alkoholiteemaga tegelemiseks.”

Kui probleem on tõsisem ja lühisekkumisest ei piisa, on perearstil võimalik patsient edasi suunata erialaspetsialistide juurde. Programmiga “Kainem ja tervem Eesti” on liitunud viis psühhiaatriakliinikut üle Eesti. Kui tavaliselt on psühhiaatri juurde pikk järjekord, siis programmi raames perearstilt edasi suunatud inimene pääseb spetsialisti, esmaselt õe või psühholoogi vastuvõtule kolme päeva jooksul. Nii tagatakse, et motivatsioon muutusteks edasist abi oodates langeda ei jõuaks.

Kadri Suija ütleb, et programmi üks eeliseid on ka see, et tiheneb arstide koostöö. Seni on perearstid kurtnud, et on vahel oma hädaga üksi, sest polegi patsienti kuskile suunata, kuna kõik on ainult tasuline ja alkoholi liigtarvitamisega kimpus olevatel patsientidel pole sageli võimalik arstiabi eest maksta.

Kuidas aga üldse perearst alkoholi teema jutuks võtta saab, ilma et see patsienti solvaks? Üks võimalus on alustada probleemist, millega patsient arsti juurde tuli. On terve rida tervisehädasid, mille puhul on leitud seos alkoholi liigtarvitamisega, näiteks võivad (aga ei pruugi) sellele viidata maksahaigused või teatud tüüpi nihked vereanalüüsis. Mõni patsient tuleb aga ka ise küsima, kas tema alkoholi tarvitamine mahub normi piiresse või on põhjust muretsemiseks.

“Hästi tähtis on ka see, milline on tervishoiutöötaja oma hoiak alkoholi suhtes. Alkohol on nii tavaline, puutume sellega nii sageli kokku ja ka arstid ise võivad seda tabuteemaks pidada, eriti kui nad ise ka ei ole täiskarsklased,” lisab Kadri Suija.

Esimeseks sammuks võimaliku probleemi tuvastamisel on AUDIT-test  – lihtne küsitlus alkoholi tarvitamise kohta, mille igaüks võib ka kodus arvuti taga täita. Kadri Suija ütleb, et isegi kui inimene arsti juures tulemusi ilustama kipub, siis sisemas ta ju ise teab tegelikku olukorda ning juba see võib teda tegutsema panna. Kindlasti ei tohi arst kedagi sildistama või süüdistama hakata – kui inimene hetkel ei soovi sel teemal rääkida, on ka see okei.

Alkoholi tarvitamise häire ravivõimalused on aja jooksul küll paranenud, ent mingit imerohtu siiski leiutatud ei ole. “Eelmisel aastal valminud ravijuhendis (“Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus”) vaadati tõenduspõhiselt läbi kõik värsked materjalid ja leiti samuti, et tõhus on varajane avastamine ja lühisekkumine. Ka võõrutuseks on oma kindlad raviskeemid, aga mis puudutab sõltuvuse ravi, siis see on pikk, aeganõudev ja tulemused halvemad” ütleb Kadri Suija. “Vastavad ravimid on Eestis puhtalt patsiendi enda rahakotil, haigekassa seda ei kompenseeri ja ka nende ravimite tõhusus on vähene. Nii et väga häid tablette, mida soovitada, ei ole paraku. Ja mingeid sundhospitaliseerimisi, nagu nõukogude ajal, enam ei rakendata. Ikka vahel tuleb keegi küsima, kas saate mu mehe või naise haiglasse kinni panna, sest ta kogu aeg joob, aga seda enam ei tehta. Tegelikult on sõltuvuse puhul väga olulised just erinevad nõustamise ja teraapia sekkumised.”

Ajakirjanduses aeg-ajalt ilmuvaid artikleid sellest, et väike kogus mõnd alkohoolset jooki võib tervisele kasulik olla, Kadri Suija ei kinnita.

“Alkoholi ainuke positiivne toime on sotsiaalne – see võib teha meid jutukamaks, aitab leida sõpru, paneb end ilusamana tundma. Meditsiinilises mõttes ei ole praegu tõenduspõhiseid andmeid selle kohta, et mõne tervisehäda puhul napsust abi oleks,” ütleb Suija. “Teisalt – kui täiskasvanud inimene on terve, tal ei ole tervisehädasid, ta ei ole lapseootel, ega imeta ega tarvita ravimeid ja alkoholi kogus on jääb lubatud ühikute piiridesse, siis ei ole ka alust öelda, et kindlasti peab alkoholist täielikult loobuma. Aga B-grupi vitamiine ja antioksüdante saab mujalt ka kui õllest või punasest veinist.”

Kristjan Jung
ERR, 13.09.2016 Alkoholi liigtarvitamine on Eestis üks suurimaid majandus- ja haiguskoormust põhjustavaid terviseriske.